Kanada (0)

Saaremaa Ühisgümnaasium
Kanada
Referaat
Autor: Tiina Ollema
Juhendaja : Virge Ollema
Kuressaare 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
1. ÜLDINFO KANADAST 4
2. KANADA AJALUGU 5
3. KANADA LOODUS 7
4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO 9
4.1 Kuningas George III ajal: 9
4.2 Kuningas George IV ajal: 9
4.3 Kuningas William IV ajal: 9
4.4 Kuninganna Victoria ajal: 9
4.5 Kuningas Edward VII ajal: 10
4.6 Kuningas George V ajal: 10
4.7 Kuningas Edward VII ajal: 10
4.8 Kuningas George VI ajal: 10
4.9 Kuninganna Elizabeth II ajal: 11
5. RAHVASTIK JA KEEL 12
5.1. Kanadalased 12
5.2 Keeled 12
6. INTERVJUU KANADALANNA IVY ASHFORDIGA 14
KASUTATUD KIRJANDUS: 17
LISAD 18
Lisa 1. Kanada lipp 18
Lisa 2. Elizabeth II 18
SISSEJUHATUS
Käesoleva referaadi teemaks on Kanada. Selle teema valis teema autor sellepärast, et 8. klassis ta sai tuttavaks ühe tüdrukuga, kes elab Kanadas ja nüüd tahab rohkem teada neiu kodumaa kohta. Autori meelest on Kanada väga omapärane maa just tema kliima, maastiku, kultuuri ja valitsemise viisi pärast. Käesolevas referaadis tutvustabki just Kanada ajalugu, loodust, riigi valitsejaid, rahvastikku ja keelt. Materjali leidis raamatutest ja internetist.

1. ÜLDINFO KANADAST

Riigi ametlik nimetus: Kanada ( Canada )
Pindala: 9 984 670 km²
Pealinn: Ottawa
Rahvaarv: 33,03 mln.
Rahvastiku tihedus: 3,3 elanikku ruutkilomeetri kohta
Rahvastiku juurdekasv: 0,967%
Riigitähis: CAN
Rahaühik: kanada dollar
Riigikeeled: inglise keel ja prantsuse keel
Haldusjaotus : jaotatud 10 provintsiks ja 3 territooriumiks
Provintsid: Territooriumid:
Alberta Yukoni ala
Briti Columbia Loodealad
Manitoba Nunavut
New Brunswick
Newfoundland ja Labrador
Nova Scotia
Ontario
Prints Edwardi saar
Québec
Saskatchewan
Poliitiline süsteem: Parlamentaarne monarhia
Riigipea : Kuninganna Elizabeth II (kohapeal asendab kindralkuberner Michaëlle Jean)
Valitsusjuht: Peaminister Stephen Harper
Seadusandlik võimuorgan: Kanada Parlament (House of Commons and Senat ) ja igal provintsil on veel omakorda valitsus ja parlament
Linnastumine: 83% elab linnades
RKT 1 elaniku kohta: 38 613 $
Religioon : 46% elanikest on Rooma -katoliitlased, 30% elanikest on protestandid
(ENE 4, 1989) (Canada, 2009)

2. KANADA AJALUGU

Kanada põliselanikus on indiaani hõimud (algonkinid, atapaskid, irokeesid) ja eskimod . 1497 jõudis Põhja-Ameerika rannikule G. Caboto , 16. sajandil saabusid prantslased, 1543 -36 uuris Saint Lawrence ’i jõe piirkonda J. Cartier. Esimesed prantslaste asundused rajas 17. sajandi alguses S. de Champlain (Port Royal 1605, Quebec 1608). Koloniseeritud alasid nimetati Uus-Prantsusmaaks, seal kehtestati feodaalkord ja anti eesõigusi katolikule kirikule.
18. sajandil algas hoogne inglaste sissetung. Utrechti rahulepingu põhjal (1713) loovutasid prantslased inglastele Hudsoni lahe piirkonna, Nova Scotia ja Newfoundlandi. Pärast seitsmeaastast sõda sai Kanada (v.a. Saint- Pierre ja Miquelon) Pariisi rahu alusel Inglismaa valduseks. Inglismaa tunnustas Quebeci aktiga 1744 ilmalike ja vaimulike senjööride seniseid õigusi. Põhja-Ameerika asumaade Iseseisvussõjas teotas Kanada feodaalkatoliku ladvik Inglismaad (sõja ajal põgenes USA-st Kanadasse umbes 40 000 rojalisti). 1791. aasta põhiseadusliku akti järgi jaotati Ülem-Kanada (Ontario, seal elas 30 000 inglast) ja Alam-Kanada provintsiks (Quebec, 100 000 prantslast ja 10 000 inglast). Kummaski moodustati iseseisev valitsus, riigivõim kuulus kubernerile.
19. sajandi I poolel tugevnes inglaste ülemvõim; see põhjustas rahulolematust tekkiva kodanluse hulgas, kes nõudis Kanada sõltumatust ja kodanlikke reforme. 1937-38 toimus kodanlike demokraatide L. J. Papineau ja W. L. Mackenzie juhitud ülestõus, mis sai lüüa. Inglise parlamendi otsusega ühendati Alam- ja Ülem-Kanada 1841 taas üheks provintsiks, seega kärbiti Kanada prantslaste õigusi. 19. sajandi keskpaiku tehti liberaalseid reforme, kaotati senjöörisüsteem, kehtestati maaostuseadus. Algas tööstuspööre. 1. VII 1867 sai Kanada dominiooni õigused. Moodustati konföderatsioon, kuhu kuulusid Ontario, Quebeci, New Brunswicki ja Nova Scotia provintsid. Kehtestati parlamentaarne monarhia; selle eesosas oli Inglise kuningas, keda Kanadas esindas kindralkuberner. 1869 ühendati Kanadaga Hudsoni lahe piirkond (sellest moodustati 1870 Manitoba provints ning 1905 Alberta ja Sashatchewani provintsid), 1871 Briti Kolumbia ning 1873 Prints Edwardi saar.
19. sajandi II poolel ja eriti 20. sajandi alguses elavnes kapitalismi areng, seda soodustas suur sisseränne (1867-1900 umbes 1,6 mln inimest). Tööstuse ja põllumajanduse (pms. nisukasvatuse) kiiret edenemist hõlbustas valitsuse protektsionistlik poliitika; kodanluse rikastamist võimaldas eriti raudteede ehitamine ja sisserännanute odav tööjõud. Läänealade asustamise kaasnenud põliselanike väljatõrjumine põhjustas indiaanlaste ja mestiitside ülestõuse (1869-70 Manitobas, 1885 Albertas ja Sashatchewanis), neid juhtis L. Riel. 1886 asutati esimene ametiühing-koondis, Kanada ametiühingute Kongress .
I maailmasõda, milles Kanada osales Suurbritannia poolel, ergutas monopolistliku kapitalismi arengut. Ühtlasi tugevnes USA majanduse positsioon, mis nõrgendas Kanada sõltuvust Suurbritanniast. Majanduse arenedes tugevnes töölisklass; 1919 puhkes Winnipegis üldstreik.. 1931 sai Kanadast Briti Rahvaste Ühendusse (aastast 1949 Rahvaste Ühendus) kuuluv vormiliselt sõltumatu riik.
10.XI 1939 kuulutas Kanada Saksamaale sõja, II maailmasõjas hukkus 42 000 kanadalast. 1942 sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Sõda virgutas majanduse arengut, ühtlasi suurenes USA poliitiline mõju. 1945-57 rändas Kanadasse umbes 1,5 miljonit inimest. 1949 sai Suurbritannia valdusest New Foundlandist Kanada 10. provints. Kanada võttis osa NATO asutamisest (1949). Tugevnes töölisliikumine 1956 ühinesid kaks suuremat ametiühingute keskorganisatsiooni Kanada Tööliskongressiks ( Canadian Labour Congress ).
Frankokanadalaste võitlus keelelise ja kultuurilise diskrimineerimise vastu arenes 1960. aastate lõpus separatistlikuks liikumiseks. P. E. Trideau valitsuse lõpu ajal tunnistati 1976 prantsuse keel Kanada teiseks riigikeeleks, 1982 astus jõusse esimene rahvuslik konstitutsioon. Aastal 1984 oli Kanada kindralkuberner J. Saunvé (naine) ja peaminister M. B. Mulroney (Progressiiv-Konservatiivne Partei). Hetkel on kindralkuberneriks Michaëlle Jean ja peaministriks Stephen Harper. (ENE 4, 1989)

3. KANADA LOODUS

Kolmveerand Kanadast, peamiselt kesk- ja idaosa, asub tasandikel ja lavamaadel. Pinnamoe järgi võib Kanada territooriumi jagada 6 osaks: Kanada kilp ( Laurentia kiltmaa), mägine Atlandi rannik , Suur-Järvistu ja Saint Lawrence’i jõe äärne madalik , Suurtasandik (preeriaplatoo), Kordiljeerid ja Kanada Arktika saarestik .
Valdavalt 200-500m kõrgune kristalne Kanada kilp äärestab kaarjalt Hudsoni lahte . Kilbil on mandrijää jälgi – moreenkuhjatisi, kaljutasandikke, soo- ja järvenõgusid. Lõunas ja läänes piirneb kilp järvevöötmega, mis ulatub Suure Orjajärve ja Suure karujärveni. Kilbist kagus küündib Kanadasse Apalatšide põhjaosa. Kanada kilbist läänes asub Suurtasandik, mis kõrgeneb laugjalt lääne suunas (500-1500m). Kordiljeerid jagunevad kolmeks osaks: Kaljumäestik, Rannikuahelik ja nende vahel paiknevad platood, mida liigestavad orud ja madalad ahelikud. Kordiljeerid on valdavalt 2000-3000m kõrgused, kõrgeim tipp Logan (6050m).
Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa paikneb lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Ookeanidest kaugel asuvate sisealade kliima on mandriline. Valdav osa Kanadast on avatud arktilisele külmadele ja kuivadele tuultele. Idaalade kliimat jahendavad suvel külm Labradori hoovus ja Hudsoni lahe kauakestev jääkate. Jaanuaris on keskmine temperatuur lõunaosas –20 kraadi, Newfoundlandil –5 kuni –10 kraadi, Vaikse ookeani rannikul 1-4kraadi, põhjaosas –30 kuni –35 kraadi. Suvel on temperatuuride erinevus väiksem: juuli keskmine temperatuur on 10-15 kraadi, äärmises lõunaosas 20 kraadi, põhjaaladel 3-5 kraadi. Sademetehulk väheneb Atlandi rannikult (1000-1400mm aastas) Kaljumäestiku jalami ja põhja suunas (alla 400m ), kõige rohkem sajab Vaikse ookeani rannikul (2400-2700mm).
Põhjas ja kõrgmägedes on suurel alal igikeltsa. Kanadas on palju jõgesid ja järvi. Jõed on tähtsad energiaallikaina, osa jõgesid (Saint Lawrence, Mackenzie, Nelson ) ja järvi (Suur Järvistu, Winnipeg , Suur Orjajärv, Suur Karujärv) ka liiklusteedena
Enamik Kanadast asub oksametsavööndis, kus valdavalt leetunud ja soostunud muldadel kasvavad must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga , hiidelupuu ning palsaminulg. Atlandi rannikul kasvavad segametsad, kohati (Ontario järve ääres) on säilinud lehtmetsa. Iseloomulik lehtpuu on punane vaher, selle leht on Kanada rahvussümbol. Lääneranniku merelises kliimas kasvavad puud ligi 3 korda kiiremini kui mujal Kanadas. Suurtasandiku must- ja kastanmuldadega preeriad on valdavalt põllustatud. Maa põhjaosa hõlmab tundra , Kanada Arktika saarestikus on ka külmakõrbi.
Metsa- ja tundraloomastik on liigirohke (karibu, grisli , baribal hunt, kobras siidisaba , rabakana). Loodusvarade poolest kuulub Kanada maailma rikkaimate maade hulka: leidub naftat, maagaasi, kivisütt, raua-, nikli-, vase-, tsingi-, plii- ja uraanimaaki, väärismetalle, asbesti, kaalisoola jm. (ENE 4, 1989)
Loodusrikkuste jõudus hõlvamine on suurendanud looduse kaitsmise vajadust. Esimene rahvuspark (Banff) asutati 1885. Nüüdisajal on Kanadas 36 suurt rahvusparki. Neist suurim on Wood Buffalo rahvuspark, umbes 45 000 ruutkilomeetrit. Lisaks veel rahvuslikke reservaate ja palju ajaloolisi paiku, mida kaitstakse. Aastas külastab neid paika miljoneid inimesi. ( Parks , 2009)

4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO

4.1 Kuningas George III ajal:

1760- 1763 Söör Jeffrey Amherst
1764-1768 James Murray
1768-1778 Söör Guy Carleton
1778- 1786 Söör Frederick Haldimand
1786-1791 Söör Guy Carleton
1791-1796 Söör Guy Carleton
1796-1799 Robert Prescott
1799-1805 Söör Robert Shore Milnes
1805-1807 Thomas Dunn
1807-1811 Söör James Henry Craig
1812-1815 Söör George Prevost
1816- 1818 Söör John Coape Sherbrooke
1818-1819 Vürst Richmond

4.2 Kuningas George IV ajal:

1820-1828 Dalhousie krahv
1828-1830 Söör James Kempt

4.3 Kuningas William IV ajal:

1830-1835 Isand Aylmer
1835- 1837 Gosfordi krahv

4.4 Kuninganna Victoria ajal:

1835-1837 Gosfordi krahv
1837-1838 Söör John Colborne
1838-1839 Durhami krahv
1839-1841 Isand Sydenham
1842-1843 Söör Charles Bagot
1843-1845 Charles Metcalfe
1846-1847 Krahv Cathcart
1847-1854 Elgini ja Kincardine krahv
1854-1861 Söör Edmund Walker Head
1861-1867 Vikont Monck
1867-1868 Vikont Monck
1868-1872 Isand Lisgar
1872-1878 Dufferini krahv
1878-1883 Lorne markii
1883-1888 Lansdowne markii
1888-1893 Prestoni isand Stanley
1893- 1898 Aberdeeni krahv
1898- 1904 Minto krahv

4.5 Kuningas Edward VII ajal:

1898-1904 Minto krahv
1904-1911 Krahv Grey

4.6 Kuningas George V ajal:

1904-1911 Krahv Grey
1911-1916 Connaughti ja Strathearni isand
1916-1921 Devonshire isand
1921-1926 Vimy isand Byng
1926-1931 Willingdoni markii
1931-1935 Bessboroughi krahv
1935-1940 Isand Tweedsmuir

4.7 Kuningas Edward VII ajal:

1935-1940 Isand Tweedsmuir

4.8 Kuningas George VI ajal:

1935-1940 Isand Tweedsmuir
1940-1946 Athlone krahv
1946-1952 Tunise vikont Alexander

4.9 Kuninganna Elizabeth II ajal:

Veebruar 1, 1952 - Veebruar 28, 1952 Vincent Massey
August 1, 1959 - September 15, 1959 Georges Vanier
Märts 29, 1967 - Aprill 17, 1967 Roland Michener
Oktoober 5, 1973 - Jaanuar 14, 1974 Jules Léger
Detsember 28, 1978 - Jaanuar 22, 1979 Edward Schreyer
Jaanuar 28, 1984 - Mai 14, 1984 Jeanne Sauvé
Detsember 14, 1989 - Jaanuar 29, 1990 Ray Hnatyshyn
Jaanuar 16, 1995 - Veebruar 8, 1995 Roméo LeBlanc
September 28, 1999 - Oktoober 7, 1999 Adrienne Clarkson
August 4, 2005 - September 27, 2005 Michaëlle Jean
(List, 2009)

5. RAHVASTIK JA KEEL

5.1. Kanadalased

Kanada rahvastik koosneb suurelt osalt sisserännanuist (15% rahvastikust on sündinud väljaspool Kanadat) ja nende järglastest. Rohkem kui 30 rahvuse hulgas on kõige rohkem Kanadas inglasi koos šotlastega (36,2% rahvastikust) ja prantslasi (15,8%). Palju on ka saksa, itaalia, ukraina , hollandi, poola ja Skandinaavia päritoluga kanadalasi. (ENE 4, 1989)
Põlisasukaid – indiaanlased ja eskimoid – on 2006 aasta seisuga 1 172 790 inimest. Hea sündivuse tõttu on nende arv tõusmas veelgi. Enamik põliselanike elab reservaatides ja eskimod muidugi põhjapoolsetel külmadel aladel. (Aboriginal, 2009)
Kanada on nagu ka ülejäänud Ameerika alad väga usulise rahvaga maa. Kuna rahvastik on kirev siis on ka uske palju erinevaid. Umbes 46% rahvastikust on katoliku usku, sellele järgneb protestantlik usk 30%-ga. Lisaks on ka moslemeid, juute , budiste jne.
( Religion , 2009)
Kanadas elas 2006 aasta seisu järgi 31 612 897 inimest ja 2009 aasta lõpuks ennustatakse juba 33 569 000 inimest. Sellega oleks ta populatsiooni poolest 36 riik maailmas. Kuid siiski on Kanada hõredalt asutatud vaid 3,2 inimest ruutkilomeetri kohalt ning sellega ta on maailmas alles 216 kohal ja isegi Eesti on kõrgemal kohal.
(Canada, 2009)

5.2 Keeled

Kanada kaks riigikeelt on inglise keel ja prantsuse keel. Kanada ametlik kakskeelsus on seadus, defineeritud Kanada Õiguste ja Vabaduste Põhikirjas, Ametlikus Keelte Aktis ja Ametlikus Keele Eeskirjas; mis on vastu võetud Riigikeelte erivoliniku poolt. Inglise ja prantsuse keelel on võrdsed staatused föderaalkohtus, parlamendis ja kõikides föderaalasutustes. Rahval on õigus piirkondades, kus on piisav nõudlus, saada föderaalvalitsuse teenuseid nii inglise kui ka prantsuse keeles, ja riigikeelsed õpped on samuti tagatud nende koolides kõikides provintsides ja territooriumitel.
Inglise ja prantsuse keel on emakeeleks vastavalt 59,7% ja 23,2% rahvastikust ja kodus räägitavatest keeltest 68,3% ja 22,3% rahvastikust. 98,5% kanadalastest räägib inglise või prantsuse keelt (67,5% räägib ainult inglise keelt, 13,3 räägib ainult prantsuse keelt ja 17,7% räägib mõlemat keelt). Kuigi 85% prantsuse keelt kõnelevatest kanadalastest elavad Quebecis on prantsuse keele kogukondi ka Ontarios, Albertas, Lõuna-Manitobas, Põhja ja Kagu New Brunswickis ja mujal piirkondades.
Kanadas saab riigikeeleks siis, kui selle rääkijaid on rohkem kui 5 miljonit. Populaarsemad mitte riigikeeled on Hiina keel (853 745 rääkijat), Itaalia keel (469 485), Saksa keel (438 080) ja pandžabi keel (271 220).
(Canada, 2009)

6. INTERVJUU KANADALANNA IVY ASHFORDIGA

Intervjueeritavaks oli 16-aastane kanadalanna Ivy Ashford. Ta elab Vancouveris , British Columbia provintsis.
Kuidas te kirjeldaksid Kanada loodust ja milliseid loomad on seal tavalised?
Siin on palju heitlehiseid ja okaspuid, aga see varieerub igas regioonis. Mõned loomad on näiteks koprad , põdrad, karud jne. Ma ei näe just eriti palju metsiku looduse loomi siin.
Kuidas on kliima ja ilm seal?
Kliima jällegi varieerub, aga sealt, kus ma pärit olen (Lääne-Kordiljeerid) on kliima väga keskmine, seega me saame soojad suved ja mõnevõrra külmemad talved . Meil sajab lund igal aastal, tavaliselt detsembris või jaanuaris. Vihm on ka tavaline. Tegelikult sadas ta samuti(naerab).
Kirjelda tüüpilist kanada inimest?
Kanadalased on väga moodsad ja inimesed ja nad on kahe jalaga maa peal. Mõelge meist kui kenadest Põhja-Ameerika inimestest.
Mida inimesed vabal ajal teevad?
Poodlemine on populaarne ja välissport samuti. Meile meeldivad väga talvised hobid nagu jäähoki, uisutamine jne. Jaa…kuna me elame maal, kus tehnoloogia on tasemel ja laialt levinud, siis võib ka video mängud ja arvuti hobideks lugeda.
Mida sa oskad öelda Kanada haridussüsteemi kohta?
Haridus on siis väga hea! Meil on kiirendatud programmid õpilastele, kes tahavad õppekavast kaugemale minna ja samuti proovivad õpetajad meile tihti lisaasju õpetada. Quebeci haridussüsteem on aga erinev ülejäänud Kanada omast, sest seal on peamiselt prantsuse keelt rääkivad inimesed ning samuti on nende ajalugu erinev.
Kui palju on miininumpalk kuus Kanadas ja kui palju maksab näiteks 0,5l Coca - Cola pudel (siin on vastavalt 368 Kanada dollarit e. 3600 EEK ja 10 krooni pudeli eest)?
Miininumpalk on 8-9 dollarit tunnis, seega mingi 1400 dollarit (13 580EEK) kuus. Üks Coca-Cola pudel maksab umbes 8,6-14,5krooni.
Kas teil on kerge tööd saada?
Ma arvan, et lihtsam on saada miininumpalgaga tööd kui kõrgelt tasustatud kohtadele, eriti praegust majandusseisu arvestades. Kuna ma elan Kanada suuruselt teises linnas, siis on suhteliselt raske tööd saada.
Kui tugevalt on maailma majanduskriis mõjutanud Kanadat ja seal elavaid inimesi?
Väga palju, USA on meie number 1 kauplemispartner ja just eriti selle tõttu oleme väga mõjutatud. Ma arvan, et umbes 100 000 inimest on kaotanud oma töö, seega on meil majanduslangus . Töökaotuste tõttu on ka kuritegevuse arv tõusnud kordi.
Mida te ütleksid põnevat oma kodulinna Vancouveri kohta ja kas te oled põnevil järgmisel aastal toimuvate Taliolümpiamängude toimumise pärast?
Vancouver on väga mitmekülgne ja siin on väga palju kultuuri. Sa saad teha peaaegu kõike Vancouveris ja meil on ka ilus ilm. Samuti on palju filmid ja telesarjad tehtud siin linnas. Ma olen väga põnevil 2010 aasta olümpiamängude pärast, aga kahjuks võtab see ka väga palju raha meie eelarvetest.
Kas teile meeldib elada Kanadas ja mis on selle juures parim osa?
Ma armastan Kanadas elamist ja ma ei tahaks elada kusagil mujal. Meil on väga hea reputatsioon ja inimesed mõtlevad meist kui väga rahumeelsest maast. Me tundume palju rohkem ühte hoidvad kui Ühendriikide inimesed ja inimesed ütlevad, et me oleme palju teadlikumad.
KOKKUVÕTE
15. sajandil avastati esmakordselt Kanada, 16. sajandil sattusid sinna esimest korda prantslased ning juba sada aastat hiljem hakkasid nad sinna kolooniaid rajama. Pärast mitmeid sõdu prantslaste ja inglastega, jäid nad inglaste võõrvõimu alla ning on siiani valitsetud nende poolt. Lisaks on neil endal Suurbritannia riigipea asetäitjaks koha peal kindralkuberner ja valitsus.
Kanadas võib leida erinevaid loodusvööndeid ja see tõttu on ka maastik huvitav. Leidub mäestikke, tasandikke , järve äärseid alasid ja ka tundra ning jäämaastikku. Samuti on palju erinevaid loomi ning taimi.
Kanadalased on peamiselt lahked, moodsad ning nad on kahe jalaga maa peal. Nad ei kipu liialt unistama . Nendele on väga tähtis usk ning see tõttu on nad ka lugupidavad. Palju on ka sisserännanuid kanadalaste seas ja viimasel ajal on suurenenud ka põliselanike arv. Kanadas on riigikeelteks inglise ja prantsuse keel, mida räägib kokku ligi 90% rahvast.
Kanadat uurides ja referaati kirjutades sai autor teada väga palju uut informatsiooni Kanada kohta. Nüüd arvab ta veelgi rohkem, et Kanada on üks huvitav Põhja-Ameerika riik.

KASUTATUD KIRJANDUS:

Aboriginal. Wikipedia, the free encyclopedia. URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Aboriginal_peoples_in_Canada . 02.märts 2008.
Canada. Wikipedia, the free encyclopedia. URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Canada . 02. märts 2008.
Canada. Wikipedia, the free encyclopedia. URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Canada#Language . 02.märts 2008.
Elizabeth II. Wikimedia, the free encyclopedia. URL= http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5f/Elizabeth_II_greets_NASA_GSFC_employees,_May_8,_2007_edit.jpg . 02. märts 2008.
Kanada. 1989. ENE 4. Tallinn: Valgus 277-281 lk
Kanada lipp. 1999. ENE 13. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 181 lk
List. Wikipedia, the free encyclopedia. URL= http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Governors_General_of_Canada . 02.märts 2008.
Parks. Wikipedia, the free encyclopedia. URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Parks_Canada . 02. märts 2008.
Religion. Wikipedia, the free encyclopedia. URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Religion_in_Canada . 02.märts 2008.
Ivy Ashford. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Internet , 26. veebruar 2008.

LISAD

Lisa 1. Kanada lipp

Lisa 2. Elizabeth II

18