Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Referaat viinamäetigu: Helix pomatia (1)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #1 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #2 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #3 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #4 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #5 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #6 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #7 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #8 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #9 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #10 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #11 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #12 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #13 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #14 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #15 Referaat viinamäetigu-Helix pomatia #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SillyNelly Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi

Füsioloogia
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30. Limuste üldiseloomustus ­ Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk mantel, mille eritisest moodustubki koda. Koja alumises osas on avamus ehk koja suue, millest sirutub välja jalg ning kombitsatega pea. Teo liikumist soodustavad limanäärmed, mis eritavad lima, et tigu talda kokku tõmmates lihtsamini liikuda saaks. Kõhu all asuva jala tõttu nimetatakse neid kõhtjalgseteks. Nälkijad on kojata teod.

Bioloogia
thumbnail
53
doc

Eluslooduse portfoolio

a) kaugelenägevus ­ kaugele näeb hästi, kuid raskus lähedal olevate objektidega b) lühinägevus ­ lähedal olevat näeb hästi, kuid kaugeid objekte mitte · nägemishäireks on ka värvipimedus, tavaliselt ei suuda daltoonikud eristada punast ja rohelist KÕRV · on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelund · kolm osa: a) väliskõrv ­ kõrvalest ja välimine kuulmekäik b) keskkõrv ­ trummikile, kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus) c) sisekõrv ­ tigu ja poolringkanalid KUULMINE · trummikile hakkab võnkuma · helid kanduvad edasi keskkõrva · tajume helisid, suudame eristada informatsiooni · normaalne kuulmissagedus on 20-20 000 võnget sekundis · vananedes väheneb TASAKAAL · poolringkanalid on tasakaaluelundid · ka lihastes on närvirakkude kogumid, mis reageerivad raskusjõule ja aitavad tajuda keha asendit 8. SEEDEELUNDKOND. SEEDEKULGLA. SEEDENÄÄRMED SEEDEELUNDKOND

Algoloogia
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi

Füsioloogia
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Mudatigu

võtavad hapnikku otse veest. Mudateol on nagu ka kõigil teistel kopstigudel mantliõõs muundunud hingamiselundina talitlevaks kopsuks. Nende mantliõõne võlv on imetihedalt väikestest veresoontest läbi pikitud ning toimib samamoodi nagu inimese kops. Seda tüüpi hingamise puuduseks on veepinnale tulemise vajadus enamvähem iga veerandtunni järel, et vahetada õhk värske vastu. Tänu sellele on tigu võimeline elama madala hapnikusisaldusega vetes, kus leidub piisavalt toitu ning kus ei tule toidu osas karta suurt konkurentsi. Suur mudatigu on suuteline edasi liikuma peaalaspidi vee all rippudes. Seda võimaldab talle kausjalt kõverdunud jala alapool, mis eritab hõredalt lima ning veepinna surve. Seal, kus vee hapnikusisaldus on suurem, võib mudatigu hoida oma kopsudes

Bioloogia



Lisainfo

Referaat

Meedia

Kommentaarid (1)

Jannely111 profiilipilt
Jannely111: Väga põhjalik referaat
17:25 12-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun