Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soengurullide keeramistehnika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sissejuhatus
Iga naine soovib olla hoolitsetud juustega.
Soengute kujundamisel on võimalik juuksuril kasutada mitmeid töövahendeid - rullid , föön, tangid jne. Mitmekülgne töövahendite valik ja erinevad töövõtted võimaldavad teostada erinevas tehnikas soenguid .
Vahelduseks sirgetele juustele saab kujundada rullidega kohevaid ja lokilisi soenguid.
Selles õpiobjektis tutvustatakse enamkasutatavamaid soengurullide keeramisetehnikaid.
Soengurulle keeratakse erinevate skeemide järgi. Rullikeeramisskeemide valik sõltub sellest, kuidas klient oma juukseid kannab ja kui pikad on kliendi juuksed ning missugust soengut soovitakse.
Pikkade ja lühikeste juuste rullisoengud
Soengurullide keeramistehnika
Eelteadmised
Soengurulle toodetakse erinevatest materjalidest ja erineva läbimõõdu- ja pikkusega. Soengurullide läbimõõdud võivad olla 12 mm, 14 mm, 15 mm, 18 mm, 20 mm, 24 mm, 28 mm, 30 mm, 34 mm, 40 mm, 46 mm. Soengurullide pikkus on pikematel rullidel 65 mm ja lühematel rullidel 40 mm ja 45 mm. Rullide valik sõltub juukse pikkusest, soovitavast soengust ja olemasolevatest soengurullidest.
Soengurullid on valmistatud metallist, plastmassist, sametist (metallist, mis on kaetud sametiga). Soengurullid kinnitatakse plastmassist rullinõeltega.
Tarrarullid, mis meenutavad "takjat", kinnituvad ise juuste külge ja neid pole vaja rullinõelaga kinnitada.
Soengurullide keeramise tehnoloogia
Ilusa rullisoengu tegemisel on väga oluline roll rullide keeramisel.
Soengute kujundamiseks keeratakse rulle erinevate rullikeeramisskeemide järgi. Soengurullide keeramisskeemide valik sõltub sellest, kuidas klient oma juukseid kannab ja kui pikad on kliendi juuksed. Soengurullide keeramine sõltub ka soengust, mida peale rullide keeramist kujundatakse.
Juuksesalk eraldatakse sirgete joontega.
Juuksesalgu paksus sõltub rulli pikkusest ja rulli läbimõõdust.
Juuksesalk kammitakse korralikult läbi, nii et juukseotsad jääksid sirgelt ning pingutatakse risti peanahaga.
Juuksesalgu otsa pannakse soengurull paralleelselt peaga.
Soengurulli hoitakse mõlema käe pöidla ja esimese sõrmega ning hakatakse rulli keerama peanaha poole.
Rullikeeramise ajal pingutatakse juuksesalku risti peanahaga. Rulli pingutus peab olema ühtlane ja tugev rulli keeramise aegu.
Nii saadakse ühtlane lokilisus kogu juuksesalgu ulatuses ja ühtlane ülesse suunatud kohevus.
Soengurull kinnitatakse rullinõelaga. Rullinõel kinnitatakse rullist läbi pea suhtes 45 kraadise nurga all. Rullinõel fikseerib soengurulli kindlalt vastu pead.
Sõltuvalt soengust võib soengurullide keeramisel kasutada kolme erinevat tehnikat
Üles suunatud kohevus - juuksesalk kammitakse 90° nurga all peakuju suhtes ja keeratakse rullile.
Soengurull asetseb eraldatud juuksesalgu peal.
Sellise tehnoloogia järgi võib keerata rullidega kogu pea.
Selline on lõpptulemus, kui soengurull on keeratud üles suunatud kohevusega.
Ette suunatud kohevus - juuksesalk kammitakse 0-45° ettepoole peakuju suhtes ja keeratakse rullile.
Soengurull asetseb eraldatud juuksesalgu eesosas .
Sellise tehnoloogia järgi keeratakse soengurulle, kui soovitakse saada suuremat kohevust.
Selline on lõpptulemus, kui soengurull on keeratud ette suunatud kohevusega.
Taha suunatud kohevus - juuksesalk kammitakse 45°-0° tahapoole peakuju suhtes ja keeratakse rullile.
Soengurull asetseb eraldatud juuksesalgu taga osas.
Sellise tehnoloogia järgi keeratakse soengurulle, kui ei soovita saada kohevust.
Sellise tehnoloogiaga keeratakse soengurulle kõrva ette või kukla alumisele osale, kui ei soovita kohevust lühemate juuste korral.
Selline on lõpptulemus, kui soengurull on keeratud taha suunatud kohevusega.
Klassikaline soengurullide keeramisskeem
Eelteadmised
Selline soengurullide keeramise skeem sobib erineva pikkusega juustele ning erinevate soengute kujundamiseks. See on juuksuritöös kõige rohkem kasutatav rullikeeramisskeem.
Enne soengurullide keeramist pestakse juuksed puhtaks, siis tuleb lõpptulemus ilusam.
Sõltuvalt pea suurusest ja rullide läbimõõdust läheb ühe pea jaoks vaja 25 - 35 erineva läbimõõduga soengurulli ja rullinõela.
Soengurullide keeramine pealaele
Soengurulle hakatakse keerama pealaelt.
Tööd alustatakse kahe paralleelse sirgete jaotusjoontetegemisega pealaelt juuksekasvupiirilt läbi pöörise kuni juuksekasvupiirini kaelal . Jaotusjoonte vahe on soengurulli pikkune .
Esimesed kaks soengurulli võib keerata ette suunatud kohevusega.
Juuksekasvu piiri äärest eraldatakse soengurulli läbimõõdu paksuselt sirgete joontega juuksesalk.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse ettepoole.
Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa.
Keeratakse soengurulli pea suunas enda poole.
Rulli keeramise ajal pingtatakse salku ühtlaselt ette poole.
Soengurull kinnitatakse rullinõelaga.
Paralleelselt keeratud soengurulliga eraldatakse uus soengurulli läbimõõdu paksusene juuksesalk.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga.
Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa.
Keeratakse soengurull pea suunas enda poole.
Rulli keeramise ajal pingutakse salku ühtlaselt risti peanahaga.
Soengurull kinnitatakse rullinõelaga.
Pealaele keeratud soengurullid
Analoogiliselt keeratakse ka järgmised soengurullid kuni kuklaluuni.
Kukla luust alla poole võib keerata üks aste väiksema läbimõõduga soengurulle. Väiksema läbimõõduga rulle on soovitav kasutada lühemate juuste korral.
Pea keskosale keeratud soengurullid
Soengurullide keeramine kõrvatagusele osale
Soengurullide keeramist jätkatakse parema kõrva tagusel osal.
Pealae osa kõrvalt eraldatakse kolmnurkse kujuga juuksesalk. Näo poole on salgu paksuseks soengurulli läbimõõt.
Juuksesalk kammitakse läbi.
Juuksesalk pingutatakse risti peanahaga ja keeratakse soengurull.
Järgmisena eraldatakse ristkülikukujuline juuksesalk, kuhu keeratakse soengurull.
Kolmanda juuksesalgu eraldamisel liigutakse natuke kukla suunas, et tekiks väike nihe .
Järgmised soengurullid keeratakse paralleelselt kolmanda rulliga .
Kui kukla keskmisel osal kuklaluust allapoole keerati aste väiksema läbimõõduga soengurullid, siis keeratakse kõrvatagusel osal samalt kõrguselt väiksemad soengurullid.
Soengurullide keeramine kõrva ees olevale osale
Järgmisena hakatakse keerama soengurulle parema kõrva ees oleval osal.
Ristkülikukujuline rulli läbimõõdu suurune juuksesalk eraldatakse risti pealae osas olevate rullidega.
Juuksesalk kammitakse läbi.
Juuksesalk kammitakse risti peanahaga ja keeratakse soengurull.
Järgmisena eraldatakse ristkülikukujuline juuksesalk, kuhu keeratakse soengurull.
Paralleelselt teise rulliga keeratakse järgmised rullid.
Viimane juuksesalk kõrva ees võib keerata aste väiksema läbimõõduga rullile.
Lühemate juuste korral saadakse loki tulemus ilusam, kui juuksed on keeratud väiksema läbimõõduga rullile. Viimase rulli võib keerata ka taha suunatud kohevusega.
Kukla keskosale keeratud soengurullid
Analoogiliselt keeratakse soengurullid vasaku kõrva tagusel ja kõrva ees olevale osale.
Klassikaline rullikeeramisskeemi järgi keeratud soengurullid
Klassikaline rullikeeramisskeem
Valmis soeng
Vertikaalne soengurullide keeramisskeem
Eelteadmised
Selline soengurullide keeramisskeem sobib poolpikkadele või pikkadele juustele. Sellise rullikeeramisskeemiga saab kujundada erinevaid soenguid, näiteks "Banaanisoeng" või pikkadele juustele spiraallokiline soeng.
Erinevate tööde tegemisel juuksuritöös kasutatakse juuste jaotamisel jaotusjoontena A- ja B-telge. A- telg on otsejaotus, mis algab juuksekasvupiirist otsmikult pea keskelt ning läbib pöörise ja lõpeb juuksekasvupiiril kaelal. A-telg jaotab pea paremaks ja vasakuks pooleks.
B-telg on otsejoon, mis kulgeb üle pea kõige kõrgema osa ühe kõrva tipust teise kõrva tipuni.
Soengurullide keeramine pealaele
Vertikaalse rullikeeramisskeemi korral alustatakse soengurullide keeramist pealaelt.
Tehke kaks paralleelset sirget jaotusjoont pealaelt juuksekasvupiirilt kuni pööriseni. Jaotusjoonte vahe on soengurulli pikkune.
Soengurulle hakatakse keerama pealaelt. Esimesed kaks soengurulli keeratakse ette suunatud kohevusega.
Juuksekasvupiiri äärest eraldatakse sirge joonega soengurulli läbimõõdu paksuselt juuksesalk.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse näo poole.
Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa.
Soengurull keeratakse enda poole pea suunas.
Salkupingtatakse ühtlaselt näo poole rulli keeramise ajal.
Soengurull kinnitatakse rullinõelaga.
Paralleelselt keeratud soengurulliga eraldatakse uus sirge joonega soengurulli läbimõõdu paksune juuksesalk.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse ettepoole.
Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa.
Soengurull eeratakse pea suunas enda poole.
Kinnitatakse soengurull rullinõelaga.
Kolmas soengurull keeratakse otse ülesse suunatud kohevusega.
Analoogiliselt keeratakse soengurullid pööriseni.
Pealaele keeratud soengurullid
Soengurullide keeramine külgedele
Järgmisena hakatakse soengurulle keerama pea paremale küljele.
Eraldatakse rullipikkune salk horisontaalse sirge joonena . Eralduse võib teha kuni A-teljeni kuklas .
Näo äärest juuksekasvupiiri äärest soengurulli läbimõõdu paksuselt eraldatakse sirge joonega ristkülikukujuline juuksesalk.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse näo poole. Esimene soengurull keeratakse ette suunatud kohevusega.
Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa.
Soengurull keeratakse enda poole pea suunas.
Soengurull kinnitatakse rullinõelaga.
Teine rull keeratakse ülesse suunatud kohevusega.
Paremale küljele soengurulle keerates seistakse selja taga.
Analoogiliselt keeratakse soengurullid kuni ülemise kuklaosa A-teljeni.
Pea kumeruse tõttu eraldatakse kukla piirkonnas salgud trapetsikujuliselt, kus kaela poole on salgu paksuseks rulli läbimõõt pealae suunas väiksem.
Keeratakse soengurull.
Analoogiliselt keeratakse kuni A-teljeni.
Sõltuvalt pea suurusest saab külje peale keerata soengurulle kahte moodi.
Lühemate juuste korral keeratakse kõrva ees olevale osale soengurull(id) horisontaalselt .
Rullid keeratakse suunaga ülevalt alla.
Kõrva tagant keeratakse soengurullid vertikaalselt.
Pikemate juuste korral keeratakse soengurullid vertikaalselt.
Soengurullid keeratakse analoogiliselt eelmise rea rullide keeramisega.
Külje peale keeratud soengurullid
Analoogiliselt keeratakse vasaku külje ja kukla juuksed.
Soengurullide keeramine kukla alumisele osale
Kukla alumisele osale keeratakse juuste pikkusest sõltuvalt soengurulle kahte moodi.
Poolpikkadele ja pikkadele juustele keeratakse soengurullid vertikaalselt.
Kõrva tagant eraldatakse ristkülikukujuline vertikaalne juuksesalk.
Juuksesalk kammitakse läbi, pingutatakse risti peaga ja keeratakse soengurull ning kinnitatakse rullinõelaga.
Analoogiliselt keeratakse kukla alumisel osal kõik soengurullid.
Soengurullide keeramist alustatakse ühe kõrva tagant ja keeratakse A-teljeni. Teise kõrva poolt keeratakse analoogiliselt A-teljeni.
Lühemate juuste korral võib kukla alumisele osale keerata soengurullid horisontaalselt.
Rullide keeramist alustatakse kukla keskosast, siis üks kõrvatagune osa ja seejärel teine kõrvatagune osa.
Verikaalse rullikeeramisskeemi järgi keeratud soengurullid
Pikkadele juustele vertikaalne rullikeeramisskeem
Lühikestele juustele vertikaalne rullikeeramiskeem
Spiraallokiline soeng pikkadele juustele
Seitel külje peal soengurullide keeramisskeem
Eelteadmised
Selline soengurullide keeramise skeem sobib erineva pikkusega juustele ning erinevate soengute kujundamiseks, kui klient kannab seitlit külje peal.
Erinevate tööde tegemisel juuksuritöös kasutatakse juuste jaotamisel jaotusjoontena A- ja B-telge. A-telg on otsejaotus, mis algab juuksekasvupiirist otsmikult pea keskelt ning läbib pöörise ja lõpeb juuksekasvupiiril kaelal. A-telg jaotab pea paremaks ja vasakuks pooleks.
B-telg on otsejoon, mis kulgeb üle pea kõige kõrgema osa ühe kõrva tipust teise kõrva tipuni.
Soengurullide keeramine pealaele
Soengurullide keeramist alustatakse pealaelt.
Külje peale, kus klient kannab seitlit, tehakse soengurulli pikkune sirge seitel.
Paralleelselt seitliga hakatakse pealaele keerama soengurulle.
Paralleelselt seitliga eraldatakse sirge joonega soengurulli suurune ristkülikukujuline juuksesalk.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga.
Keeratakse soengurull ja kinnitatakse rullinõelaga.
Paralleelselt esimese rulliga keeratakse kolm kuni neli soengurulli. Rullide arv sõltub nende läbimõõdust.
Soengurullide keeramine kukla keskosale
Soengurullide keeramist jätkatakse pealaelt ja kukla keskosas.
Pealael tehakse B- teljest kaks paralleelset sirget jaotusjoont läbi pöörise kuni juuksekasvupiirini kaelal. Jaotusjoonte vahe on soengurulli pikkune.
Risti keeratud soengurullidega eraldatakse ristkülikukujuline juuksesalk.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutataks risti peanahaga.
Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa.
Keeratakse soengurulli enda poole pea suunas.
Soengurull kinnitatakse rullinõelaga.
Pealaele keeratud soengurullid
Analoogiliselt keeratakse järgmised soengurullid kuni kuklaluuni.
Kuklaluust allapoole võib keerata üks aste väiksema läbimõõduga soengurulle. Väiksema läbimõõduga rulle on soovitav kasutada lühemate juuste korral.
Kukla keskkohale keeratud soengurullid
Soengurullide keeramine kõrvatagusele osale
Soengurullide keeramist jätkatakse parema kõrva tagusel osal.
Pealae osa kõrvalt eraldatakse laega paralleelselt kolmnurkse kujuga juuksesalk. Näo poole on salgu paksuseks soengurulli läbimõõt.
Juuksesalk kammitakse läbi.
Juuksesalk pingutatakse risti peanahaga.
Juuksesalgu otsa asetatud soengurull keeratakse ning kinnitatakse rullinõelaga.
Teise juuksesalgu eraldamisel liigutakse natuke kukla suunas, et tekiks väike nihe. Keeratakse soengurull.
Kolmanda juuksesalgu eraldamisel liigutakse veel natuke kukla suunas, et tekiks uuesti väike nihe. Keeratakse soengurull.
Järgmised soengurullid keeratakse paralleelselt kolmanda rulliga.
Kui kukla keskmisel osal kuklaluust allapoole keerati aste väiksema läbimõõduga soengurullid, siis keeratakse kõrvataguses osas samalt kõrguselt väiksemad soengurullid.
Parema kõrva tagusele osale keeratud soengurullid
Soengurullide keeramine küljeosale
Järgmisena hakatakse keerama soengurulle parema külje osale.
Paralleelselt pealae osas olevate rullidega eraldatakse ristkülikukujuline juuksesalk.
Juuksesalk kammitakse läbi ja keeratakse soengurull ning kinnitatakse.
Järgmisena eraldatakse ristkülikukujuline juuksesalk, kuhu keeratakse soengurull.
Paralleelselt teise rulliga keeratakse järgmised rullid.
Viimast juuksesalku kõrva ees keeratakse vajadusel aste väiksema läbimõõduga rullile.
Lühemate juuste korral saavutatakse loki tulemus ilusam, kui juuksed on keeratud väiksema läbimõõduga rullile.
Analoogiliselt keeratakse soengurullid ka vasaku kõrva tagusel
Vasaku kõrva tagusele osale keeratud soengurullid
ja kõrva ees oleval osal.
Seitel külje peal keeratud soengurullid
Seitel külje peal rullikeeramisskeem
Malelaua soengurullide keeramisskeem
Eelteadmised
See rullikeeramisskeem sobib kliendile, kes kannab juukseid üle pea ja kellel on hõredad juuksed. Selle skeemi järgi võib keerata soengurulle naistele, kel on lühikesed kuni poolpikad juuksed.
Erinevate tööde tegemisel juuksuritöös kasutatakse juuste jaotamisel jaotusjoontena A- ja B-telge. A-telg on otsejaotus, mis algab juuksekasvupiirist otsmikult pea keskelt ning läbib pöörise ja lõpeb juuksekasvupiiril kaelal. A-telg jaotab pea paremaks ja vasakuks pooleks.
B-telg on otsejoon, mis kulgeb üle pea kõige kõrgema osa ühe kõrva tipust teise kõrva tipuni.
Soengurulle hakatakse keerama pealaelt.
Esimesse rulliritta kuulub malelaua rullikeeramisskeemi kasutamise korral ainult üks rull.
Juuksekasvupiiri äärest soengurulli pikkuselt ja läbimõõdu paksuselt eraldatakse sirge joonega esimene juuksesalk.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse näo poole, s.t. esimene rull keeratakse ette suunatud kohevusega.
Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa.
Soengurull keeratakse enda poole pea suunas.
Rulli keeramise aegu pingutatakse juuksesalku ühtlaselt näo poole.
Rullinõelaga kinnitatakse soengurull.
Teise, kolmanda ja neljanda rea rullide keeramisel külgede peal asetsevad soengurullid vertikaalselt.
Teise rullirea keeramine:
Teise rulliritta keeratakse neli soengurulli.
Eraldatakse teine rulli mõõdu järgi juuksesalk paremalt külje poolt kuni esimese rulli keskkohani (A-teljeni).
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga.
Salgu otsa asetatakse soengurull ja keeratakse pea poole ning kinnitatakse rullinõelaga.
Eraldatakse kolmas rulli mõõdu järgi juuksesalk paremalt külje poolt alates juuksekasvupiirist kuni keeratud soengurullini.
Keeratakse soengurull.
Eraldatakse neljas rulli mõõdu järgi juuksesalk vasaku külje poolt kuni esimese rulli keskkohani (A-teljeni).
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga.
Salgu otsa asetatakse soengurull ja keeratakse pea poole ning kinnitatakse rullinõelaga.
Eraldatakse viies rulli mõõdu järgi juuksesalk. Viies juuksesalk eraldatakse vasakult poolt juuksekasvu piirist kuni neljanda keeratud rullini.
Keeratakse soengurull.
Kolmanda rullirea keeramine:
Kolmandasse rulliritta keeratakse viis soengurulli.
Eraldatakse kuues rulli mõõdu järgi juuksesalk. See juuksesalk eraldatakse paralleelselt esimesena keeratud soengurulliga.
Keeratakse soengurull.
Eraldatakse seitsmes rulli mõõdu järgi juuksesalk parema külje poolt kolmanda rulli keskkohast kuni teise rulli keskkohani.
Keeratakse soengurull.
Eraldatakse kaheksas rulli mõõdu järgi juuksesalk. Kaheksas juuksesalk eraldatakse paremalt poolt juuksekasvu piirist kuni seitsmenda keeratud rullini (kolmanda rulli keskkohani).
Keeratakse soengurull.
Eraldatakse üheksas rulli mõõdu järgi juuksesalk. Üheksas juuksesalk eraldatakse neljanda rulli keskkohast liikudes vasaku külje poole viienda rulli keskkohani.
Keeratakse soengurull.
Eraldatakse kümnes rulli mõõdu järgi juuksesalk. Kümnes juuksesalk eraldatakse viiendast rullist kuni vasaku külje juuksekasvupiirini.
Keeratakse soengurull.
Neljanda rullirea keeramine:
Neljandasse rulliritta keeratakse neli soengurulli.
Rulle keeratakse analoogiliselt teise rea eralduste järgi. Alustatakse juuksesalgu eraldamist A-telje juurest.
Pealaele ja külgedele keeratud soengurullid
Lähtuvalt pea kujust keeratakse pöörise juurest ja kukla ülemises osas rulle järgmiselt:
Viienda rullirea keeramine:
Viiendasse rulliritta keeratakse üks soengurull.
Rull keeratakse analoogiliselt esimese rea eralduse järgi. Soengurull keeratakse otse ülesse suunatud kohevusega.
Kuuenda rullirea keeramine:
Kuuendasse rulliritta keeratakse kaks soengurulli.
Parema külje poolt eraldatakse rulli pikkune trapetsikujuline juuksesalk kuni A- teljeni. Trapetsi lühem külg on külje suunas. A-telje pool on juuksesalgu paksus rulli läbimõõdu järgi eraldatud.
Keeratakse soengurull.
A-teljest vasakule eraldatakse rullipikkune trapetsikujuline juuksesalk. Trapetsi lühem külg on külje poole.
Keeratakse soengurull.
Seitsmenda rullirea keeramine:
Seitsemendasse rulliritta keeratakse kolm soengurulli.
Kukla keskele eraldatakse rullisuurune ristkülikukujuline juuksesalk.
Keeratakse soengurull.
Keeratud rullist parema külje poole eraldatakse trapetsikujuline juuksesalk. Trapetsi lühem külg on külje poole.
Keeratakse soengurull.
Selle rea esimesena keeratud rullist vasaku külje poole eraldatakse trapetsikujuline juuksesalk. Trapetsi lühem külg on külje poole. Keeratakse soengurull.
Kukla ülemisele osale keeratud soengurullid
Järgmised rulliread keeratakse kukla osas rullide asetsemisega horisontaalselt.
Sõltuvalt pea kujust ja rullide suurusest võib rulliridade arv olla viis ja rohkem.
Kaheksanda rullirea keeramine:
A-teljest paremale eraldatakse rullisuurune ristkülikukujuline juuksesalk.
Keeratakse soengurull.
Kõrva poole eraldatakse ristkülikukujuline juuksesalk.
Keeratakse soengurull.
A- teljest vasakule poole eraldatakse rulli suurune ristkülikukujuline juuksesalk.
Keeratakse soengurull.
Kõrva poole eraldatakse ristkülikukujuline juuksesalk.
Keeratakse soengurull.
Üheksanda rullirea keeramine:
Sellele reale rullide keeramist alustakse kukla keskelt A-teljelt. Liigutakse edasi paremale poole, siis jätkatakse vasakult poolt.
Edasi keeratakse soengurulle vaheldumisi ridade kaupa analoogiliselt kaheksanda ja üheksanda rullireana kuni juuksekasvupiirini kaelal. Lühemate juuste korral võib keerata soengurulle kuklaluust allapoole üks aste väiksema läbimõõduga.
Malelaua tehnikas keeratud soengurullid
Malelaua rullikeeramisskeem
Valmis soeng
Vasakule Paremale
Soengurullide keeramistehnika #1 Soengurullide keeramistehnika #2 Soengurullide keeramistehnika #3 Soengurullide keeramistehnika #4 Soengurullide keeramistehnika #5 Soengurullide keeramistehnika #6 Soengurullide keeramistehnika #7 Soengurullide keeramistehnika #8 Soengurullide keeramistehnika #9 Soengurullide keeramistehnika #10 Soengurullide keeramistehnika #11 Soengurullide keeramistehnika #12 Soengurullide keeramistehnika #13 Soengurullide keeramistehnika #14 Soengurullide keeramistehnika #15 Soengurullide keeramistehnika #16 Soengurullide keeramistehnika #17 Soengurullide keeramistehnika #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aige Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemilinelokk
25
docx

Keemilinelokk

lokivedeliku abil. Ilusa keemilise loki tegemisel on väga oluline roll keemilise loki rullide keeramisel. Keemilise loki rulle keeratakse erinevate rullikeeramisskeemide järgi. Rullikeeramisskeemide valik sõltub sellest, kuidas klient oma juukseid kannab ja kui pikad on kliendi juuksed. Esimesi elektriloki aparaate Keemilise loki rulli keeramistehnika Kuidas keerata keemilise loki rulli? Mida tuleb jälgida, et lõpptulemus oleks kena? Küsimustele vastused leiad altpoolt. Ühele peale läheb vaja sõltuvalt kliendi pea suurusest ja juuste pikkusest 55-65 erineva läbimõõduga ja keemilise loki rulli ja 30 plastmassist rullinõela. Keemilise loki rullid on valmistatud plastmassist. Keemilise loki rulle on kahe erineva pikkusega, pikemad on 9 cm ja lühemad on 7 cm pikad

Juuksur
Juuste värvimine
11
docx

Juuste värvimine

Mõisted Värvitöötluse terminid, mida peaks teadma iga juuksur: A-telg e. otsejaotus. A-telg jaotab pea kaheks ­ paremaks ja vasakuks pooleks. Blondeerimine - loomulike ja keemiliste (kunstlike) pigmentide heledamaks muutmine kunstlikke värvipigmente lisamata. B-telg- juuste jaotamine kõrva kõrgemast tipust läbi pöörise teise kõrva kõrgema tipuni. Emulgeerimine - värvimassi peanahalt lahti hõõrumine vähese veega enne juuksevärvi maha loputamist. Esmavärvimine - värvimata, toonitamata ja blondeerimata juuste esmakordne värvimine. Heledamaks värvimine - juuste loomuliku pigmendi tugev helendamine ja vähese hulga kunstlike värvipigmentide lisamine. Juuste kujundlik värvimine - eraldatud juusteosade värvimine. Kergvärvimine - juuste värvimine kuni 4%-lise vesinikemulsiooniga. Värvipigmentide kinnitumine kiudkihi pinnale (värvipigmendid läbivad soomuskihi). Pastellkoloratsioon -

Juuksur
Soengukunst ja kujundamine
40
doc

Soengukunst ja kujundamine.

· Föön ­ käsiföönid peavad olema alates 1200W, peaks olema vähemalt 2 kiirust ja 2 kuumust külma õhu nupp. Föön peaks olema piisavalt kerge ja kaasas olema kõik vajalikud lisad. Üks tähtsamaid on tuulesuunaja, difuuser. · Tuulesuunaja aitab suunata õhku sinna kohta, mis vajab tõstmist · Difuuser ­ kuivatatakse loomulikku või keemilist lokki. Aitab saavutada lokilisemat tulemust. · Kuppelföönid - Kasutatakse põhiliselt soengurullide ja vesilaine kuivatamiseks. Neil on märgitud ära kuumus ja aeg. Normaalne kuumus on 50-60 kraadi (rullide kuivatamiseks). Aeg oleneb juuste pikkusest, paksusest, rullide arvust ja jämedusest. Pigem määrata kuivamise aeg pikem kui lühem ja vahepeal võib kontrollida, kas juus on kuiv. Tavaline aeg on 20 min ja rohkem 2. Soengute modelleerimiseks kasutatavad viimistlus vahendid. Soengute viimistlus vahendid.

Iluteenindus
Juuste lõikamine ILU12
27
docx

Juuste lõikamine ILU12

Horisontaalset, vertikaalset ja diagonaalseid jaotusjooni illustreerivad joonised on pärit raamatust "The Scientific Approach to Hair Sculpture: Ladies" Näiteid erinevatest lõikuste jaotusjoontest: Peakujud ja juuksekasvupiirjoon Inimestel on erinevad peakujud ja näokujud. Ideaalne on ovaalne pea- ja näokuju, kuid ideaali esineb väga harva ning juuksuri ülesanne on sõltuvalt inimese pea- ja näokujust aidata valida ja teostada tema jaoks sobivaim juukselõikus ja soeng. Seega aitab juuksur liikuda ideaali poole. Järgnevatel joonistel on näha erinevad peakujud ning peakujude lõikuste abil parandamise tulemused. Ovaalne peakuju on ideaalne. Ovaalse peakuju joonis on pärit WELLAkoolitusprogrammi materjalidest Erinevad peakujud. Erinevate peakujude joonised on pärit raamatust " " Juukselõikuse teostamisel on vaja kindlasti teada, milline on kliendi juuksekasvusuund, juuste tihedus ja juuksekasvupiirjoon. Juuksekasvusuunad

Juuksur
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks, mis jõuülekan- deseadmete kaudu kantakse mootorratta veorattale. Vänt- laga. Alumine pea on enamasti mittelahtivõetav ja selles võlli osade komplekti kuulub ka hooratas, mis ühtlustab võlli asub ühe- või kaherealine rull-laager. Laagri rullid võivad pöörlemiskiirust,, abistab mootorit ülekoormuse hetkil ja veereda kas alumisse peasse pressitud tsementeeritud sooritab- töötsükli abitaktid. teraspuksil («Turist-M», «Jawa» jt.) või vahetult pea sise- Väntvõll koosneb enamasti pressliitega ühendatud osa pinnal, mis sel juhul on termiliselt töödeldud. Seejuures dest, harvem valatakse-ta tervikuna malmist (MT-9). Vänt- võivad rullid olla paigutatud üksteisest eraldatuna nn

Füüsika
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
Eksamipiletite küsimused ja vastused
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevaehitus
Laevade ehitus
75
doc

Laevade ehitus

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: ­ universaal

Laevandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun