(1:299) 1.2 Tööõiguse allikad ja printsiibid Tööõiguse peamised allikad on järgmised: Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid (Eesti taasühines ILOga 13.jaanuaril 1992. aastal) Euroopa sotsiaalharta (Strasbourg, 03.05.1996) 4 Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid (nt. EL Nõukogu direktiiv 76/207/EMÜ ,,Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega") Eesti Vabarriigi põhiseadus (Tööõiguse üldised põhimõttelised alused sätestab põhiseaduse § 29, milles on sätestatud õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, mis võimaldab igaühel ennast teostada) Töölepingu seadus (võeti vastu 17.detsember 2008.a ja jõustus 1. juulil 2009. aastal)
kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine riskianalüüs – protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist riskianalüüs – riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess KESKKONNANORMATIIVID JA STANDARDID: normatiiv (kontrollarv) – juriidilise dokumendi (määrus, direktiiv, otsus) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda standard – iseseisev terviklik normdokument, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard – asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna
- saavutus sisaldavad põhjustamist (nt näitama, lõhkuma). 30. Kõneviis ehk mood Modaalsus on kontseptuaalne valdkond. Modaliseeritud laused on eksplitsiitselt väljendatud modaalsusega. Modaliseerijad on nt partiklid, modaalverbid, grammatilised vahendid. Whaley kõneviisid: · Indikatiiv, (markeerimata) kindel kõneviis · Interrogatiiv küsimuste jaoks eraldi kõneviis, eesti keeles markeerimata · Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline · Itkonen lisab: eksperimentaalne, loogiline, intentsionaalne Evidentsiaalsus seotud episteemilise modaalsusega. Eesti keeles on konditsionaal pigem irrealis, kuigi püütakse väljendada nagu realis. 31. Eitus
otsustav tegur oli Saksamaa sõjaline jõud, mida oldi valmis kasutama igasuguse vastupanu korral (Hough III:viide 310). Eelöeldust järeldub, et Eesti 1940.a okupeerimine oli samuti rahuvastane kuritegu, nimelt sõja ettevalmistamine ja sõja algatamise lõpuniviidud katse. Ettevalmistatud sõda jäi ära ainult vastupanu puudumise tõttu. Sõjaplaane tõendab kaks dokumenti N.Liidu sõjalaevastiku keskarhiivist. Esimene on N.Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi 9.juuni direktiiv nr 02622, millega kästakse vallutada Eesti ja Läti sõjalaevastik, kaubalaevastik ja ujuvvahendid, organiseerida dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse, vallutada Tallinna sadamad ja patareid, sulgeda Riia laht ning tihedas koostöös maaväega aidata kaasa Leningradi sõjaväeringkonna väeosade pealetungile Rakvere suunas. Teine dokument on viitseadmiral V.F.Tributsi üksikasjalik aruanne selle direktiivi täitmisest: 80 lehel kirjeldatakse 14
Vaivara Jäätmekäitluskeskus Auvere Küla Vaivara Vald 40101 Ida-Virumaal Huvitavat Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad Paber 2,5 kuud Apelsinikoor 6 kuud Piimapakk (kartong) 5 aastat Sigaretikoni 10-12 aastat Plastikaatkott 10-20 aastat Plastpudel 50-80 aastat Ühekordne mähe 75 aastat Konservikarp 100 aastat Õllepurk 200-500 aastat Isolatsioonimaterjal Styrofoam ilmselt mitte kunagi 36. Nimeta isikukaitsevahendid: (Isikukaitsevahendite (IKV) nõuded sätestav direktiiv 89/686/EECjärgi). (Vastus: Need on hingamiskaitse, jalgade kaitse, pea-silmade ja näo kaitse; keha kaitse st kaitseriietus, käte kaitse.). Ohutustehnika geenitehnoloogia laboris. Loe läbi ohutustehnika eeskiri (http://geen.ttu.ee) ja kasuta C.Sarmiento loengumaterjale, et saada üldettekujutus ohtudest ja ettevaatusabinõudest töötamisel bioloogiliste objektidega. Selle osa peale tuleb paar üldist laadi küsimust ja tõenäoliselt mõni allpool esitatud
esitatud uue hagi põhjal, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele komisjoni taotlusel määrata põhisumma ja/või trahvi. Euroopa Kohus võib asjassepuutuvale liikmesriigile määrata komisjoni ettepanekul direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamata jätmise korral rahalise karistuse juba liikmesriigi kohustuse rikkumist tuvastava esimese kohtuotsuse puhul. Tühistamishagi Selle hagiga taotleb hageja liidu institutsiooni õigusakti (määrus, direktiiv, otsus) tühistamist. Euroopa Kohus tegeleb hagidega, mis on esitatud liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja/või nõukogu vastu (v.a viimase õigusaktid, mis puudutavad riigiabi, dumpingut ja rakenduspädevust) või liidu ühe institutsiooni poolt teise institutsiooni vastu. Üldkohtu pädevusse kuuluvad esimese kohtuastmena kõik ülejäänud sama liiki hagid ja eriti füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud hagid. Tegevusetushagi
KAS TEGEVUS ON KORDUV, KESTEV / TAGAJÄRJEGA VÕI TAGAJÄRJETA 30. Kõneviis ja modaalsuse valdkond. Whaley loetleb: Indikatiiv – kindel kõneviis Interrogatiiv – küsimuste jaoks Subjunktiiv – väljendab, et tegevus on kahtlev (pole kindel) – aga pole sama, mis eesti tingiv imperatiiv – direktiiv (käskiv) optatiiv – soov Modaalsus: Modaalsus on grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja suhet tegelikkusesse, eriti tegusõna kõneviiside abil. Modaliseerijad on nt partiklid (vist, võib-olla, küllap), modaalverbid (võima, saama, tohtima), grammatilised vahendid (kõneviisid).
Kallas) -> Kohus Ministrite nõukogu=Euroopa Liidu Nõukogu- iga liikmesriik= üks minister Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Oluline Roll EL valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Hääl vastavalt oma riigi rahvaarvule. Juhul kui kaalul on mõne riigi elulised huvid (pole määratletud), peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Ministrite nõukogu otsused- määrus (kuulub kõigile täitmisele!); direktiiv (iga liikmesriik saab otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude); otsus ja arvamusavaldus (täitmine kohustuslik, adresseeritud ühele inimesele) Euroopa Komisjon EK (täidesaatev)- võib pidada EL valitsuseks asub Brüsselis igast riigist üks volinik ehk komisjon koosneb 27 liikmest. Kandidaadi esitab riik ja hääletab/kinnitab Europarlament. Igal volinikul kindel valdkond. Eelkõige peab lähtuma EL huvidest mitte oma riigi. Komisjoni juht alates 2004
põhialused. See on siduv, kohustav, ülimuslik riigisisese õiguse suhtes. Teisene - liidu institutsioonide(Euroopa Nõukogu, E Parlament, E Komisjon ja E Kohus) õigusaktid. Määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. · Määrus teisese õiguse kõrgeima juriidilise jõuga. Sama oluline nagu riigis seadus. Tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult, ilma kehtestamisprotseduurideta. · Direktiiv liidu sotsiaalpoliitika põhiallikas. Annab Enõukogu või Ekomisjon. Pole vahetult kohaldatavad, tuleb luua adressaadini riigisiseste õigusaktide vahendusel. Kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte meetodeid ea vahendeid, liikmesriigi vaba valik. · Otsused üksikakt, konkreetsele riigile/organisatsioonile, loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi, kasutatakse majanduspoliitiliste eesmärkide
Seal on täpselt kirjas, mida liikmesriigi peavad vahetult kohandama. Asjakohased on ka EL määrused millele võime tugineda oma väidete kaitseks või vastuväidete esitamiseks. Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv, see antakse välja mingi eesmärgi saavutamiseks. Selle eesmärgi mõttes on ta siduv. Liikmesriigd peavad püüdlema ja saavutama sama eesmärgi, kuid see, millises vormis liikmesriik seda teeb, mis meetoditega ja mis viisil, see on liikmesriigi enda otsustada. Direktiiv jätab liikmesriikidele tugevalt vabamad käed kui määrus. Jätab otsustamisvabaduse. Kui aga riik jätab direktiivi realiseerimata, ei võta seda üle, sel juhul võib isik oma riigiasutusega vaidluses viidata direktiivile. Siseriiklikud sätted ei saa üle olla asutamislepingust kui iseseisvast õigusallikast tulenevast. Kuigi algul, 1964ndal aastal kohandati seda printsiipi ainult EÜ lepingute suhtes, laiendati seda põhimõtet hiljem kõikidele õigusaktidele
11,6 miljoni elu-ja äriruumi soojusenergia tarbimist 2. Kütteõli tarbimine on 1977/78 aasta kütteperioodi ca 30 liitrilt ruutmeetri kohta langenud alla 20 liitri ruutmeetri kohta ehk üle 30% 3. SEADUSANDLUS 1997. aasta juunis toimus Brüsselis workshop, kus osalesid mitmed tunnustatud organisatsioonid ja energeetikaspetsialistid. Leiti, et seoses heitgaaside kahandamise programmiga (Euroopa Liidu direktiiv 93/76 EEC) 4 tuleks terves Euroopa Liidus üle minna tarbimisest sõltuvale soojusenergia arvestusele 5. Juhindudes Energiasäästudirektiivist on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Energiasäästu Sihtprogrammi rakenduskava aastateks 2001 2005. Selles on muuhulgas öeldud alljärgnevat. 1 Energiasäästu sihtprogramm, lk 14. Eesti Vabariigi Majandusministeerium 2000 2 Zahlen und Fakten, lk
olid mehed. Iga teine lapsena seksuaalse vägivalla ohvriks sattunud naine märkis, et toimepanija oli talle põhiõiguste rikkumisena. EL kuriteoohvrite direktiivi kohaldatakse kõigi kuriteoohvrite suhtes ja selles tundmatu mees. on peale muudehaavatavate ohvrite konkreetselt nimetatud soopõhise vv ohvreid. Direktiiv annab kindla Füüsilise vv vormid 22% kõigist küsitletud naistest märkis, et vähemalt 18-a täiskasvanu ,,lõi teda aluse, et liikmesriikide tasandil välja töötada sihtotstarbelisi meetmeid, millega täita vvohvritest naiste käega või kiskus juustest, nii et see tegi haiget". seda juhtus mitu korda (16% kõigist uuringus osalenud vajadust ohvriabi ja kriminaalõiguslike meetmete järele. Eu Komisjon vaatab direktiivi rakendamist läbi, naistest)
4.3.3. Iganädalane puhkeaeg - töötaja peab saama vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega nädalas - tööaja summeeritud arvestuse korral töötaja saama vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaga nädalas - eeldatakse, et puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval (piibli järgi pühap, nüüd ka laup) o aitab arvestada normtunde (laup pühap võetakse maha, kuna eelduslikult on need puhkepäevad) o EL direktiiv 2003/88, I direriiv 99 – eelduslikult pühap on iganädalane puhkepäev, Inglismaa ei võtnud seda üle. Puhkepäeva mõte on töötaja ohutus ja tervise kaitse. Inglismaa: pole vahet mis päeval T puhkab, inimesed on muutunud usuvaeseks ei pea olema pühap. Eurooka kohtus inglismaa võitis. 2003 a direktiivis pole kirjas, et eelduslikult on pühap. Kui on graafiku järgi, siis võib
Kaalutud energiakasutuse arvutus. Energiamärgis võib maksta 1 500 – 4 000 krooni. Energia tarbimine – on vajalik energia hulk hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks. Kaalutud energiaerikasutus – on energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt- tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise seaduslik alus 2002.a. võeti vastu Euroopa Liidu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (2002/91/EÜ). Direktiivi eesmärk on edendada Euroopa Liidus hoonete energiatõhusust , võttes arvesse kliimat ja kohalikke tingimusi ning nõudeid hoone sisekliimale ja meetmete majanduslikku põhjendatust. Direktiiv kohustas EL-i riike kehtestama nõudeid hoonete energiatarbimise alandamiseks. Miinimumnõuete rakendamine üle 1 000 ruutmeetriste hoonete renoveerimisel. 2006.a. võeti Eestis vastu „Ehitusseaduse, hooneühistuseaduse,
RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane ...
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
Pakendite vale kogus ja suurus madaldab tarneketi läbilaskevõimet, mis toob kaasa järgmised tagajärjed: Kapitali seotus Laod täis kaupa, mida on raske müüa (moekaubad jäid hooajal müümata) Standardid Eesmärk – tegevuste lihtsustamine, kulude vähendamine ja turvalisuse lisamine EL direktiiv 94/62/EC, artiklid 9 ja 10 ning Lisa 2 Eesti Standardikeskus Ühispakend (master cartoon). – (=rühma- või veopakend) Veoühik (unit loads) - (= transpordipakend) Identifitseerida toode, st anda tema kohta infot 1)Pakendi puhul, millele on kehtestatud tagatisraha, kannab pakendiettevõtja, välja arvatud
3. Ühtlustatud standardiga hõlmatud konkreetsete ehitustoodete rühmade puhul määrab komisjon artikli 60 kohaselt delegeeritud õigusaktidega kindlaks, kui see on asjakohane ja seoses ühtlustatud standardites määratletud kavandatud kasutusotstarvetega, need põhiomadused, mille suhtes tootja deklareerib oma toote toimivuse selle turule laskmisel. Ehitise olulised nõuded direktiiv alusel: 1) mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus - ehitis ei varise kokku, ei deformeeru vastuvõetamatult, ei tekita kahju ehitise teistele osadele (sisseseade jne), 2) tuleohutusnõuded- a) ehitise kandevõime peab kindla aja jooksul säilima, b) tuli ei tohi levida tõmbetuule kaudu peab olema piiratud tuletõkkeustega, c) tule levimine naaberehitistele on piiratud, (hoonete tuleohtuskaugus üksteisest on 8 m kui ei
Määrused Juhised, otsused, käskkirjad EL õigus on esimene kuni ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega EL õiguse ülimuslikkus: vastuolu korral liikmesriigi õigusega kohaldatakse (rakendatakse) EL õigust 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. EL õigusaktid: · Määrus on üldkohaldatav õigustloov akt, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides · Direktiiv on täitmiseks kohustuslik nendes liikmesriikides, kellele see on suunatud. Riigil on õigus otsustada rakendamise meetodi ja vormi üle. · Otsus on tervikuna siduv, kuid see ei ole õigustloov akt. Kui otsuses on täpsustatud selle adressaate, siis on see täitmiseks kohustuslik ainult neile. · Soovitused ja seisukohad ei ole juriidiliselt siduvad ega loo õigusi või kohustusi üksikisikutele. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus
Euroopa õigus jaguneb esmaseks õiguseks, mida kujutavad lepingud ja teiseseks, mida mõjutavad lepingute raames antud Euroopa institutsioonide ühepoolsed aktid nt direktiivid ja määrused. Nii esmane kui ka teisene õigus on kohustuslik täitmiseks. Direktiivide puhul on aga mõned erisused. Nimelt peab liikmesriik direktiivi põhimõtted kodifitseerima siseriiklikus õiguses teatud aja jooksul. Ja kohaldatakse siseriiklikku õigust, võrreldes seda direktiiviga. Kui aga direktiiv on tähtajaks harmoniseerimata jäetud, siis kuulub direktiiv pärast seda tähtaega otsekohaldamisele. Erisuseks on siin veel see, et sellisest direktiivist ei saa võtta füüsilise või eraõigusliku isiku kohustusi, neid ei saa luua. ( eraõiguse sfääris). Selleks, et uute Euroopa lepingutega ühineda, peaks Eestis järgima järgmist kontrollimehhanismi: 1) tuleks kontrollida, kas leping on kooskõlas Eesti PS põhimõtetega (PS täiendamise seaduse §1)
Ohvrid tuleb menetlusse kaasata nende õigustatud huvide kaitsmiseks vajalikul määral. Inimkaubanduse ohvritel on: • õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus kohtus; • õigus saada nõu ja olla esindatud; • õigus saada tasuta õigusabi, mis on kättesaadav ohvritele, kellel puuduvad piisavad vahendid, kuivõrd selline õigusabi saamine on vajalik, et tagada ohvrite tõhus juurdepääs õiguskaitsele. Kuriteoohvrite õiguste direktiiv võtab üle nende õiglase kohtumõistmise õiguste olulised aspektid, nagu õigus anda selgitusi ning õigus tasuta õigusabile. Inimkaubandus on : -inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida
seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole. Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks. 15.Lepinguliste kohustuste liigid Lepinguid saab liigitada erinevalt: Õigusharude alusel:Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud. Objekti alusel:Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud,
salastatud välisteabe tähenduses või Eesti Panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabega. Erahangete puhul otsustab eraettevõtja või –isik aga ise kuidas ta oma rahalisi vahendeid kasutab. Riigihangete seadus jõustus 1. mail 2007. aastal, mida on hiljem muudatustega täiendatud. Antud seadusega on üle võetud Euroopa Liidu riigihankedirektiivid 2004/18/EÜ, 2004/17/EÜ ja riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiiv 2007/66/EÜ. Riigihangetes, nii nagu ka erahangetes, on kaks poolt: üks pool on RHS § 10 lõike 1 mõistes hankija, kes viib hanget läbi ja teine pool on RHS § 12 lõike 1 kohaselt pakkuja, RHS § 12 lõike 2 kohaselt taotleja või RHS § 12 lõike 3 iga huvitatud isik, kes soovib hankest osa võtta. Pakkuja on see isik, kes on olnud huvitatud isik enne pakkumuste esitamist ja pärast pakkumuste esitamist muutub ta pakkujaks.
︎Maastikul on suur tähtsus ühiskonnas kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt. ︎20. okt – rahvusvaheline maastiku päev ︎ NATURA 2000 • Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. • Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: • direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv • direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv Linnudirektiiv ︎ Linnuhoiualade loomine (IBA alade kriteeriumid) (BirdLife). Eriline tähelepanu märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele (Art. 4). Linnualamoodustatakseka Ilisast puuduvate rändliikide kaitseks. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks. Eesti lisas I nimekirja kirjuhaha
(3) Kui mets kasvab maal, mis jäetakse riigi omandisse riigi maareservina maareformi seaduse § 31 lõike 1 punkti 8 alusel, korraldab metsa majandamist kuni maa riigi omandisse jätmise toimingute lõpetamiseni RMK. § 82. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 26 ja § 41 lõige 5, lõike 7 punkt 2 ning lõiked 9 ja 10 jõustuvad 2007. aasta 1. juulil. _______________________ 1 Nõukogu direktiiv 99/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.01.2000, lk 1740); nõukogu direktiiv 68/89/EMÜ toorpuidu liigitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 32, 06.02.1968, lk 1215). Metsaseaduse lisa 1
arvates sellest, kui ta on tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu üles öelnud, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette. ■ Töötaja poolt konkurentsipiirangu ülesütlemist kohaldatakse ka pärast töösuhte lõppemist. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. DIREKTIIV: Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104 EÜ 19nov 2008 renditöö kohta. Töösuhete reguleerimise põhimõtted: 1) Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; 2) Töötingimused on riigikontrolli all; 3) Töötajate/tööandjate organiseerimisvabadus; 4) Töösuhete stabiilsus; 5) Tööst mitte tulenevate eeliste piirangute lubamatus. 6) Õigus töö tasule; 7) Õigus puhkusele;
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
1 Arvutite komponendid ja arhitektuur Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised arvuti riistvarakomponentidest, arvutite arhitektuurist ja protsessori tööpõhimõtetest. 1.1 Arvuti riistvarakomponendid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid: Määratlema arvutisüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldada nende koostööd Tooma välja lihtsa arvutisüsteemi peamised perifeeriaseadmed ja nende parameetrid Eristama põhilisi mälutehnoloogiaid. 1.1.1 Arvutisüsteemi põhikomponendid Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid funktsioone täitvatest elektroonikaplokkidest, mis koos funktsioneerides teostavad mingit kasutaja poolt määratud ülesannet. Arvuti on ehituselt modulaarne ja see tähendab, et arvuti erinevaid funktsionaalseid plokke või mooduleid saab vastavalt soovitud kasutusotstarbele erinevalt kombineerida ning nii muuta arvuti funktsion...
kokkulepet ei ole, siis eeldatakse, et kõik isiklikud õigused kuuluvad autorile. Tööandjal on võimalus sõlmida töötajaga eraldi kokkulepe, millega töötaja annab tööandjale kas kõigi või osade isiklike õiguste kasutamiseks ainulitsentsi. 15. Autoriõiguse ajaline kehtivus. - slaid 21; Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg nii maailmas kui ka Eestis on pidevalt pikenenud. Berni konventsioon näeb üldreeglina ette autori eluaja ja 50 aastat pärast tema surma. Euroopa Liidu tähtaegne direktiiv pikendas aga EL liikmesmaades seda tähtaega - autori eluaeg +70 a. Eesti seadusesse viidi eluaeg + 70a reegel sisse alates 2000. a jaanuarist. Oluline on teada, et seadusele anti tagasiulatuv toime varem loodud teoste suhtes. Enne 2000. a jaanuari olid autoriõiguse kaitse tähtajad Eestis autori eluaeg + 25 a (1973 kuni 1992) ja autori 10
Directive 71/316/EEC, which contains requirements for all categories of measuring instruments, as well as on other directives covering individual categories of measuring instruments and which have been published since 1971. Measuring instruments, which have been granted an EEC type approval and an EEC initial verification, can be placed on the market and used in all member countries without further tests or type approvals. Mõõtevahendite direktiiv Measuring Instruments Directive 2004/22/EC For historical reasons the scope of legal metrology is not the same in all countries. A new directive, the Measuring Instruments Directive (MID) has been developed and once it comes into force, most of the existing directives related to measuring instruments will be repealed. 31. MÕÕTEVAHENDITE KOHUSTUSLIK TAATLUS MÕÕTESEADUSE ALUSEL § 11. Taatlemine
10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitstavat geograafilist piirkonda. 11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL-siseselt, mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. Euroopa Liit ja keskkond Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile: 1. direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitsest e. linnudirektiiv (ingl. k. Birds Directive) ja 2. direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest e. loodusdirektiiv (ingl. k. Habitats Directive). Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks. Linnudirektiiv Direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitsest (ingl. k. Council Directive 79/409/EEC on the
Seetõttu peab hindamise käigus seatud keskkonnatingimused viima sisse hinnatavasse planeeringusse KSH eksperdi, planeerija ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Sellisel juhul muutuvad seatud keskkonnatingimused edasisel projekteerimisel ja arendustegevusel siduvaks. Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse tõenäoliselt olulist mõju, nagu nõuab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/42/EÜ (27.06.2001) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. Keskkonnamõju loetakse oluliseks vaid siis, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi võrreldes olemasoleva olukorra või seni kehtivate planeeringutega või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Hindamisel lähtutakse reeglina sellest, et keskkond on kogu ruum meie ümber ehk keskkond kõige laiemas mõttes
05.2004 võib heli- ja lõhnamärkidele Eestis kaitse saada ka läbi kaitstud Ühenduse kaubamärgi.29 Lõhnamärgi konkretiseerimine tekitab probleeme, kuigi A. Kukrus oma õpikus "Tööstusomandi õiguskaitse"(1995,lk 46) nimetab lõhnamärgiks konkreetset lõhna, mis kutsub esile psüühilise emotsiooni ehk äratundmise teatud konkreetse firma suhtes, siis Euroopa Kohus ei ole lõhnamärgi konkretiseerimiseni jõudnud Euroopa Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 4, kui ka varasem direktiiv 89/104 EMÜ annavad tähised, millest kaubamärk võib koosneda, kuid selgesõnaliselt ei mainitagi seal lõhnatähist. Nimetatud kohtuasjas Ralf Sieckmann vs Deutsches Patent- und Markenamt leiab avaldaja, et kui graafiliselt esitamine sisaldab endas lõhnamärgi struktuurse valemi, siis võimaldab see eristada puhast keemilist ainet nime järgi. Lisaks annab ta lõhnatähise kirjelduse "palsamlikult mahlakas kerge kaneeli varjundiga", ning soovitab lõhnamärk deponeerida
ArrayIndexOutOfBoundsExc eption StringIndexOutOfBoundsEx ception NegativeArraySizeException NullPointerException SecurityException EmptyStackException MissingResourceException NoSuchElementException IllegalComponentStateExceptio n Erindiseade direktiiv throw erind; Selleks, et erindeid ise tekitada, kasutatakse erindiseade direktiivi (throw-statement), mille argumendiks on Throwable (alam-)klassi isend. Tekitatud erind tuleb reeglina töödelda või delegeerida töötlemiseks "üles". Näit. throw new SecurityException("Lugemine keelatud!"); Katsendidirektiiv try { põhiblokk...; } catch (Erinditüüp1 muutuja) { püünis1...; } ...
Looduskaitse Euroopa Liidus. Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Direktiivi kohaselt tuleb selleks luua loodusalade võrgustik Natura 2000. Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad.Ehkki direktiivi kohaselt on kõik linnud, samuti nende munad, pesad ja elupaigad kaitstud, ei tähenda see veel, et kõik linnuliigid ja nende elupaigad tuleks võtta range kaitse alla.Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda.
ja sotsiaalseid tegevusi. Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Direktiivi kohaselt tuleb selleks luua loodusalade võrgustik – Natura 2000. Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad.Ehkki direktiivi kohaselt on kõik linnud, samuti nende munad, pesad ja elupaigad kaitstud, ei tähenda see veel, et kõik linnuliigid ja nende elupaigad tuleks võtta range kaitse alla.Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda.
kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Nende eesmärkide saavutamiseks on põhjavee seirele pandud järgmised ülesanded:. Rahvusvaheline koostöö Põhjavee kvaliteedi ja selle vastavuse jälgimine kasutusotstarbelistele nõuetele, mis on sätestatud järgmiste direktiivide ja standarditega: - Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv 2000/60/EC; - Põhjavee kaitse direktiiv 80/68/EEC; - Põllumajandusliku nitraatse reostuse direktiiv 91/676/EEC; - Eesti Vabariigi Joogivee Standard (kohandamisel vastavusse Euroopa Liidu Joogiveedirektiiviga 98/83/EC). Pideva ja adekvaatse info edastamine põhjavee tarbimise ja reostamise kohta probleemsetel aladel (tööstuspiirkonnad, nitraaditundlik ala), ilmnenud muutuste analüüsimine võrdluses foonitingimustega; Iga-aastane muutuste analüüs koos soovitustega edaspidiseks tegevuseks põhjaveevarude säästliku kasutamise
kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest; suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu õigusaktide rakendamise parandamise kaudu Euroopa Liidu keskkonnastrateegia 2020: Säästlik areng. Kestlik tarbimine ja kasutamine. Linnakeskkond, elukeskkonna kvaliteet; Loodusressursside säästlik kasutamine; Kliimamuutused. EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused): Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive: Keskkonnamõjude hindamine; Jäätmete raamdirektiiv; Linnudirektiiv. Rahvusvahelised konventsioonid: Ramsari konventsioon: Rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist, milles rõhutatakse just veelindude elupaiku. Konventsiooniga ühinenud riigil kohustused: nimetada vähemalt üks kriteeriumitele vastav ala riigi kohta; kasutada märgalasid
ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele Selge ei perspektiivne kontseptsioon ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele Tuleb tõsta keskkonnalast teadlikust Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liige omapära Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud EL seadusandluse kategooriad: (määrus, direktiiv, otsus, soovitused) Direktiivid on liikmesriikidele kohustuslikud, kuid otsustus, milliste meetoditega tagada nende täitmine, on vaba, ning seal kirjeldatakse teatavat kohustuslikku seaduslikku tulemust, mille saavutamise aeg on kindlaks määratud, ja ta tuleb üle võtta siseriiklikku õigusesse ja seejärel rakendada. Liikmesriik vastutab direktiivi õigeaegse rakendamise eest. Nn “ülemineku ajad” NATURA 2000
CC võimaldab lihtsa vaevaga ning süsteemiga kursis olevatele inimestele arusaadavalt anda õigusi oma programmide (või ka teiste autoriõigusega kaitstavate teoste) kasutamiseks. 70 5.05.2016 Andmebaaside õiguslik regulatsioon Andmebaaside õiguslik regulatsioon - Berni konventsioon - WIPO autoriõiguse leping - Euroopa Liidu direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õigusliku kaitse kohta - autoriõiguse seadus - avaliku teabe seadus - isikuandmete kaitse seadus Andmebaaside õiguslik regulatsioon Teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi.
Kirjalikku vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Seaduses toodud kirjaliku vorminõude järgimata jätmine on lubatud lühiajaliste lepingute korral. Kui pooled on sõlminud suulise lepingu tähtajaga kaks nädalat, kuid lepivad hiljem kokku töösuhte jätkumises, siis tuleb leping kirjalikult vormistada. Töötingimustest teavitamise kohustus tuleneb nõukogu direktiivist 91/533/EMÜ. Direktiiv loetleb tingimused, mis tuleb töötajale igas töösuhtes teatavaks teha, ja lisatingimused, millest teavitamise kohustus sõltub täiendavatest asjaoludest; näiteks lähetuse tingimustest tuleb töötajat teavitada välislähetusse saatmisel. 6. Töölepingu kohustuslikud andmed ning nende otstarbekas sõnastamine töölepingus. Tööleping peab sisaldama tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikoodi, elu- või asukoha.
Seadusandka peab volitama, alles siis saab valitsus toimetada määrusandluse kaudu. · Riik saab toimetada ainult õigusallikate alusel. Määruse jaoks peab olema volitus. · Õiguskorra püramiid on üles ehitatud hierarhiliselt see koht tugineb põhiseadusele. Õiguse allikad Euroopa Liidu õiguses 1. Esimene sammas: primaarne/sekundaarne Asutamislepingud ja nende alusel sündinud: määrus, direktiiv, otsus, soovitus, seisukohavõtt. Oleks olemas keskkonnakaitse, konkurentsivõime, solidaarsus, võrdõiguslikkus meeste ja naiste vahel hõlmab kaubadus- ja tollipoliitikat. Kõige olulisemad, panevad aluse kogu edasisele tegevusele, räägivad pädevusest ja tegevuses kasutatavatest meetmetest. Määrus on kõige tugevama jõuga õigusakt. Määrus on absoluutselt siduv ja täitmiseks kohustuslik. Direktiiv on nõrgem kui määrus, siduv neile, kellele on suunatud
nõukogu liikmete enamuse poolt. Sellisel juhul on tegemist nn kvalifitseeritud häälteenamusega. Ministrite Nõukogu otsused formuleeritakse õigusaktidena, mille kohustuslikkuse aste on erinev. Kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesriikide poolt. EL-i määrus sarnaneb ühe riigi parlamendi poolt vastu võetavale seadusele, st see on kohustuslik täitmiseks ja ülimuslik teiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid liikmesriigil on õigus otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude. Otsus ja arvamusavaldus adresseeritakse ühele konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule. Otsuse täitmine on kohustuslik, arvamus kannab ainult soovituslikku iseloomu. Euroopa Kontrollikoda Kontrollikoda asutati 1975. aastal. Selle asukoht on Luksemburgis. Kontrollikoja põhiülesanne on kontrollida, kas ELi tulud
peamiseks kasumit andvaks valdkonnaks. Ettevõtte põhitegevusvaldkond nähakse enamasti ette selle äriplaaniga. Põhitegevusvaldkonda ei outsourcita Euro Vignette - EL transpordi maksustamisraamistik (Euro Vignette) Vignette direktiivi järgid peavad EL liikmesmaad viima sisse raske transpordi osas maksud. Oma riigi transpordivahenditele kehtestatakse aastamaksud, läbisõitvale välismaa transpordile aga kuu, nädala või päeva maksud. Päevamaksu maksimummääraks on kehtestatud 8 eurot Direktiiv kehtestati liikmesmades alates 01.07. 2000.a. Euroopa Liidu transpordipoliitika EL transpordipoliitika nurgakivideks on liberaliseerimine ja harmoniseerimine. Harmoniseerimise all mõeldakse kõikides EL maades ühesuguste reeglite, eeskirjade, tehniliste normide, seadusandlike aktide väljatöötamist ja kehtestamist, mis hõlbustaks majandusühenduse sisest transporti. Liberaliseerimise all mõeldakse vaba konkurentsi sisseviimist ilma mingisuguste takistuste ja piiranguteta FIATA
getState()); Vahel RUNNABLE, } vahel } TIMED_WAITING Ei sekkunud teise lõime tegemistesse (otseselt) Katkestamine - t3.interrupt() Oodata kuni teine on lõppenud - t3.join() c = c++ c=c c++ int temp = c; // temp = 0 c++; // c=1 c = temp; // c = 0 Tahaks kasutada samu andmeid Lõimede vastastikune mõju (thread interference); ka üks direktiiv võib JVM mõttes olla mitmesammuline: 1. Näiteks c++ korral 3 sammu 2. Kui teine lõim teeb c-- Mälu terviklikkus (memory consistency): 1. kui erinevate lõimede "arusaam" andmetest ei ole sama 2. juhtub-varem seos (happens-before) Lahenduseks on sünkroniseerimine Sünkroniseerimine · Anda ühele lõimele juurdepääs ja blokeerida samal ajal teisi · "Lukustada" ühe lõime jaoks · Java koodi saab sünkroniseerida kahel viisil:
valdkonna eripärast ja sellest kui kindlad on empiirilised faktid. Intensiivsus jaguneb: range kontroll (seadusandjal pole mänguruumi, nt. seadusandja on PS riivanud); mõistlikkuse kontroll (võrdsuse õiguse, mõõdukuse puhul, kas seadusandja tegevus on mõistlik); meelevaldsuse kontroll (seadusandja tegevus meelevaldne: karistusmäärad). 4. PSJV ja EL õigus- RKÜKo 3-4-1-5-08 p33-37; kui direktiiv jätab riigile diskretsiooni ja riik seda teostab, siis seda saab riigikohus kontrollida (lisaks 3 punkti veel). 8 ptk. §48 VP valimine I Sätestus PS §79 + VP valimise seadus II Nõuded kandidaadile Sünnilt Eesti kodanik §79 lg3; vähemalt 40 aastane §79 lg3; ei olnud 2 ametiaega VP §80 lg1 l2; ei ole teovõimetu §57 lg2. kas §58 peaks olema hõlmatud? III Valimise aeg VPVS §3 Augusti kuus toimub valimine ja 50-60 päeva on vahet ametisse astumisega. IV Valimise struktuur
org/2007.asp 18. European Commission. Eurostat. Portal on Energy. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/energy/data 19. Eesti Statistikaameti andmebaas. http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp 20. Energy Charter Treaty and Related Documents. A Legal Framework for International Energy Cooperation. Energy Charter Secretariat, Brussels, 2004 228 pp. http://www.ena.lt/pdfai/Treaty.pdf 21. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks. http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2004L0008:20090420:ET:PDF 22. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/31/EL, 19. mai 2010, 107(113) Villu Vares Energia ja keskkond hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud). http://eur-
- Cohen, K. R. (2005). What Does The Photoblog Want? Media, Culture & Society, 27 (6) 883–901. - Dukelupus. (2010). RSS-voo õige kasutamine, URL (kasutatud mai 2010) http://dukelupus.wordpress.com/2010/04/01/rss-voo-ige-kasutamine/. - Eesti Inimarengu Aruanne 2008. (2009). URL (kasutatud mai 2010) www.kogu.ee/public/EIA08_est.pdf. - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv). URL (kasutatud mai 2010) http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:13:29:32002L0058:ET: PDF. 79 - Facebook Statistics – Countries on Facebook. (2010)
Praktikas juhtub seda aga väga harva. Näiteks hullulehma taudi ajal 1998. Otsustas ministrite nõukogu keelustada Briti loomaliha impordi mandrile, siis blokeeris Briti põllumajandusminister oma vetoga (keeluga) nõukogu töö mitmeks nädalaks. Ministrite Nõukogu õigusaktid 1. Kõige rangem on määrus, mis kuulub täitmisele kogu mahus kõikide liikmesriikide poolt. Ta on ülimuslik kõigi teiste õigusaktide suhtes. 2. Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Näiteks iga liitmesriik peab kohandama oma seadusi niimoodi, et oleks tagatud naiste ja meeste võrdsed õigused vastavalt EL direktiivile. Eestis on tagatud see soolise võrdõiguslikkuse seadusega ja võrdse kohtlemise seadusega. 3. Otsus ja arvamuse avaldus. Otsus adresseeritakse ühele konkreetsele riigile, ettevõttele või eraisikule ja otsuse täitmine on kohustuslik. Arvamusavaldus on soovitusliku iseloomuga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
