12. Elektroentsefalograafia. EEG ajubiovoolude registreerimise meetod. Biovoolud on nõrgad, neid on võimalik tugevdada ja üles võimendada. Registr. Asetatakse pealaele elektroobi, need võivad olla erinevad. Elektroensefalogrammil on näha amplituudi ja sagedusega lained. Sarnaste sageduse kuju ja amplituudiga laineid jagatakse tähestiku järgi, viide erinevasse rühma. Sarnased lained esinevad rühmiti ja neid nim. rütmideks. Lained ja rütme on 5: Alfa, beeta, deeta, delta, gamma rütm. Mida iseloomustab miski rütm: · alfarütm koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest, amplituudiga 20-60 mikrovolti, rütmi sagedus on 8-13 Hz. Alfarütm iseloomustab ajukoore puhkeseisundit. Ta domineerib kuklasagarates, täiskasvanud ärkvel oleval inimesel esineb ta kinniste silmadega. Alfarütmi depressioon esineb nt. kinniste silmadega kui anda mingi ülesanne mõelda millelegi, või tuleb mingi heliärritus, mis äratab
moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub. Massidefekt Osutub, et tuuma moodustavate osakeste masside summa on alati suurem kui osakestest moodustunud tuumamass. Seda massi vahet nim massidefektiks. deltaM võrdub Zmp Nmn Mt delt M massidefekt Z- prootonite arv Mp prootoni mass N neutronite arv Mn neutroni mass Mt- tuuma mass Kasutades Einsteini energiavalemit saabki leida seosenergiat. E võrdub delta M korda C ruut Loogiline on, et mida suurem tuuma seda suurem on seosenergia. Oluliseks muutub nn eriseosenergia see on seosenergia ühe massiühiku kohta. Eriseoseenergia graafik Joonis vihikus. Graafikult näeme, et kõige suurema eriseosenergiaga on raua ümbruses olevad elemendid. St, nad on kõige püsivamad elemendid. Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõttu on nad ebapüsivad ja lagunevad tabeli keskosa elementideks, mille vastav energia on suurem
Tõmbas elanikkonda kokku, põlluareng põhines põlluharimise peale 6 at . Egiptus on Niiluse kink, Niilus tegi ta, Niiluse org, kõik mis jääb välja on kõrb, must maa on Niiluse org , punane maa on kaos jääb välja poole. Egiptus ulatus esimese kärestikuni meres, piirid kus sai jõelaevadega normaalselt sõita, sõitmine oli mugav , allavoolu saab jõevooluga üles voolu jõetuulega.Transportis oli jõetransport määrav. Kujutas ka Egiptuse jaotuse .Ülem-egiptus ja delta (kolmnurk)ehk Alam-Egiptus. Kaks maad .See kus Egiptusest saab delta sinna rajati Memphis, peapunkt. Kõrbed olid viljakamad , rohurikkamad kui praegu aga idapoolse kõrbes olid kivi ja metallid, saadi ka Siinai poolsaarelt neid, varakult teada kulla saade kohad, Nubia ehk kulamaad ülal lõunapool, väärismetalli kivimi allikad olid neile väga olulised. Varustasid mineraalse toorainega, paremini kui mesopotaamia. Nubia varude kontrollimine oli Egiptuse kuningatele
informatsioonilist müra. Sageli väljendatakse sama tunnuseseisundi esine- mist eri taksonite juures pisut erinevas sõnastuses (näit.: õis on verev / veripunane; leht on karvane / karvkattega, jne.). Sageli "ununeb" mõni antud taksoni jaoks autori poolt vähemoluliseks peetud tunnus hoopiski märkimata; tunnuste järjestus kirjeldustes on sageli ebajärjekindel. Seda kõike aitab vältida tunnuste kodeerimine ja arvutiprogrammide (näit. DELTA - seda õpime praktikumis) kasutamine. Veelgi tähtsam on kodeerimine klassifitseerimisel. 4.2.1. Tunnuste kodeerimine võimaldab nende hõlpsat väljendamist ja kasutamist arvutiprogrammides. Kui meie loetelus on kolmandaks tunnuseks värvus ja sellel on neli tunnuse seisundit (1 - valge, 2 - kollane, 3 - sinine, 4 - punane), võime punase värvuse kui tunnuse kodeerida numbritega 3,4. Kui tunnus on varieeruv, saab ka seda kodeerida (näit.: esineb tunnuse
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
1.1 Süsteemi Mõiste? Omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi seisukohalt elemente käsitatakse jagamatutena. Elementide seos tähendab elementide muutujate kohta teatavate seosetingimuste täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused.Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Süsteeme kirjeldatakse väga mitmesuguste mudelite abil - sõnaliselt, formaalkeelega, deskriptiivgraafiliselt, matemaatiliselt, semiootiliselt jne. 1.2 Süsteemimudel - Süsteemimudel on süsteemi käitumise ja/või struktuuri idealiseeritud kirjeldus. Süsteemimudelit võib kirjeldada verbaalselt, formaalkeeles, matemaatiliselt võrrandina või võrrandite süsteemina, programmina, riistvaralise seadmena. Kasut...
Kordamisküsimused ja teemad aines ,,Raadiotehnika alused" eksamiks ettevalmistumiseks 2012 1. Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud? Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitah...
· 1853. leiutas Alexander Wood süstla · 1875. sünteesiti heroiin, 1898. pakuti turule köharohuna · 1973. aastal leiti opioidiretseptorid · 1975. aastal leiti endopioidid · 1980. aastal algas opioidide designer drugs-ajastu Opiaatide toimemehhanism · Neuronid hüperpolariseeruvad-laenglemine väheneb, põhjuseks kaaliumjuhtivuse suurenemine, kaltsiumi rakkuvoolu vähenemine. Pärsitakse adenülaattsüklaas & teiseste virgatsainete produktsioon · Opioidiretseptorid: müü, delta, kappa (sigma) · Endogeensed opioidid: Enkefaliinid (met- & leu-), endorfiinid, dünorfiinid! Opioidid nõrgendavad närviülekannet primaarsetelt aferentidelt SG-s, arvatavasti seoses substants P vabanemise vähenemisega. Samas tugevdavad opioidid närviülekannet antinotsitseptiivses süsteemis, PAG-s & NRPG-s (nucleus reticularis paragigantocellularis). Afektiivne toimekomponent mujal (limbilises süsteemis). Valuvaigistav toime on
kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e jõeorg *Ülemjooks · Suur lang · Kiiire vool · Toimub uuristav tegevus(erosioon) · Settimist ei toimu *Keskjooks · Vool rahulikum · Uuristav tegevus nõrk · Eelkõige uhtlainete transportiv tegevus Alamjooks · Vesi voolab aeglaselt · Vooluga kohalekantud uhtlained settivad, moodustades jõesette kuhjeid ja delta. Lähe -koht, kus jõgi saab alguse. Suue -koht, kuhu jõgi suubub. Lisajõgi -jõgi, mis toob oma vee peajõkke. Harujõgi -jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Jõestik -peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. Jõgikond -maa-ala, kus jõestik saab oma vee. Veelahe -kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõe langus -jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites.
stressori toimega tekivad ehituslikud muutused rakkudes 3. kurnatuse faas (tekib, kui stressor on liiga tugev või toimib pikka aega järjest) varuained saavad otsa, rakkude muutused viivad haiguste tekkele Kõhunäärmesaarekesed e Langerhans'i saarekesed e pankreasesaarekesed 0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud. Vähemalt 2 aktiivsete rakkude tüüpi alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude ainevahetust: · insuliin (beeta-rakkudest) glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse · glükagoon (alga-rakkudest) glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas · somatostatiin (delta-rakud) insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Suhkruhaigus e diabeet põhjuseks insuliini vähesus. Veres hüperglükeemia (glükoosi liig), kuid
positiivselt mingi laengu pindtihedusega σ . Keha sees on summaarne laeng 0. Keha pinnal tekivad justkui elektrilised poolused. Seepärast nim nähtust dielektriku polarisatsiooniks. Tugevama elektrivälja E0 puhul on ka polarisatsioon tugevam. Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga, mida nim samamoodi nagu nähtust- polarisatsiooniks. Selle leidmiseks on vaja eraldada lõpmata väike ruumala delta V, leida selles ruumalas paiknevate molekulide dipoolmomentide summa ja jagada see eraldatud ruumala delta V. P ühikuks on C*m/m3 ehk C/m2 12. Gaussi teoreem dielektriku korral. Elektrinihe. Tavaliselt tekitatakse elektrivälju vabade laengute abil. Mingid juhtivatest materjalist kehad laetakse, mistõttu tekib nende ümber elektriväli. Kui sinna asetada teisi kehi, siis need polariseeruvad. Kehade pindadele ilmuvad polarisatsioonilaengud. Need on seotud laengud.
Sõltuvana gaasi ei esine. Selle põhjal saame välja kirjutada 14.Termodünaamilise keha entroopia. s on algolekust aur isohoorilisel jahtumisel kas kuivab või valemeid. soojushulga ja absoluutse temp. suhe, mille muutus niiskub. Isohoorilises protsessis aurule juurdeantud 5.Ideaalse gaasi olekuvõrrandid. Termodünaamilise delta s=int.1st-2ni dq/T [J/(kg*K)]. Entroopia on soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui keha termiliseks oleku- ehk karaktervõrrandiks nim. ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, võrrandit, mis seob omavahel termodünaamilises väärtuse määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. siis auru kuivusaste protsessi lõpul x=vx-v'/v2''-v2'.
Tantasse. Kuid peagi Carter lahkus sellelt töökohalt ja otsustas end pühendada maalimisele, mis sisustaski tema aega aastatel 1905-1907. 1907. aastal kohtusid Howard Carter ja Lord Carnarvon omavahel. Alguse sai kauakestev, lähedane ja edukas töösuhe ja sõprus. Aastatel 1907 kuni 1917 juhtisid need kaks meest kaevamisi Teebas (Hatshepsuti ja Ramses IV templeis) ja mõningatel Niiluse delta aladel (Sakhas ja Tell el-Balamunis): Dra Abu el-Nagas avastasid nad matmispaiku Keskmisest Riigist kuni Ptolemaiose perioodini. Carter avastas Amenhotep I haua, samuti kaevas ja kasutas Hatshepsuti ja Amenhotep III haudasid. Lord Carnarvoni jaoks uuris ja ostis ta muistiseid antikvariaaditurgudelt. Ning 1910. aastal ehitas ta uue kaevamise maja ja residentsi endale Elwat el-Dibani, loomulikult väikese rahalise toetusega lord Carnarvonilt.
2.keem.reakts.kiirusHomogeense reaktsiooni kiirus -molekule on ruumalaühikus e.mida suurem -on aine kiiruse seaduse parameetrid -katseandmetest k1>k2, siis on -võimalik läbi viia jadareaktsioonid Olgu antud FAO, CAO, k, E, Cpi, HR-Praktikas esineb on kiirus, millega keemiline ühend kaotab oma molaarne kontsentratsioon C. Järeldust, et vähim ruutude meetodil?-Vähimruutude meetodi küllalt -hea saagisega YB. Oluline on aga valida -õige kaks põhiülesannet:-a)antud protsessi parameetrite identsuse (ühendi hulga muutus ühes ruumalaühikus reaktsioonikiirus on võrdeline reageerivate ainete puhul parameetrite -väärtused leitakse nii, et mudeli aeg: kui ruumaeg ... pidevas reaktoris -või reaalaeg t algväärtused v0,...
Siseriigis tõi see kaasa vastuolud Amoni preesterkonnaga. Aton Aton, "päikseketas" tuntud Päiksejumalus Keskmise Riigi ajast. Atumi ja Re ilmumisvorm. Kui Ehnaton Uue Riigi ajal võimule sai, kehtestas ta esimest korda ajaloos monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton, mis tuletati Atum´ist. Peamiseks kultuskohaks sai Amarna. Ramses II Egiptuse 19. dünastia vaarao; rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas, pidas Süürias lahingu hetiitide vastu, mis ei andnud otsustavat edu kummalegi poolele. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Ramses III viimane võimas Uue Riigi valitseja. Lõi nii maa- kui merelahingus puruks nn Mererahvaste sissetungi Aasiast. Re Re on egiptuse jumala Ra alternatiivne kirjapilt. Päikesejumal Ra = maailma looja, selle 1
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2....
Tallinna Polütehnikum Automation Author: TomTom2 Group :AA-09 Instructor: Marina Zotikova Tallinn 2010 Contents Introduction......................................................................................................................3-4 Person Knowledge Technologies supports......................................................................4-6 Online Essay Evaluation Service.....................................................................................6-7 WordNet lexical database................................................................................................7-8 Practice Online (TPO)................................................................................................
Rannikul erinevate pinnavormide kujunemine oleneb lainete tugevusest, kivimite vastupidavusest lainetuse suhtes, tektoonilised liikumised(tõusev või laskuv rannik), lainetus(tasandab rannavõlvi, kuhjab, rannavallid, barrid), hoovused(kannavad ära setteid), tuul(luited, kuhjab setteid), merejää(külmudes kaitseb rannikut, kulutab), taimed ja loomad(kinnitavad maapinda juurtega, tallavad maapinda, söövad taimi), jõed(toovad setteid, delta rannik) ja inimene(tallab, kaitserajatised). · Rannajoone õgvenemine rannajoon muutub sirgemaks, omane kulutusrandadele poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Tugev lainetus: rannavallid(rannajoonega paralleelsed settevallid), nõrk lainetus: barrid(kuhjunud peenem settematerjal, mille vesi haarab tagasi valgudes, veealune vall)
On olemas ka religioosne vale. Poliitiline vale. See on sellest perioodist, kui poliitika on võtnud juhtpositsiooni üle religiooni, poliitika on asendamas religioosset võimu masside üle. Statistiline vale. Individuaalne vale.Häbivale. Kui juku on tunnis ja tahab wc-s käia. Etiketi vale. Lähedalt seotud viisakuse valega. Hädavale. Armuvale. Viga on eksimus mis ületab etteantud normi piiri. Igas valdkonnas võivad need olla erinevad. Vale kõrvalkalle on delta. Detuktiivne loogika. Üldiselt üksikule. Induktiivne mõtteviis. See tekkis alles 19.sajandil. J.Niel oli rajaja. Dialektiline loogika. Selles nähakse kahekordse eituse tulemusenam mingit arengujoont, arengumomenti. Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T Modaalne loogika. Kõige uuem loogika haru
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vas...
Alutaguse madalikud 21. Peipsi madalik 22. Võrtsjärve madalik 23. Kõrvemaa 24. Soomaa 25. Metsepole madalik EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik vt joonis Mõisted: meandreerumine, põrkeveer, laugveer, soot e vanajõgi Peajõgi koos lisajõgedega.??? Paremkallas, vasakkallas, delta, lehtersuue.??? Valgala maa-ala, kust veekogu või selle osa saab oma vee (toitub), näiteks Pärnu jõe valgala. Vesikonnad: Eesti asub tervikuna Läänemere vesikonnas. Vesikond maa-ala, millelt lähtuvad jõed jm veekogud suubuvad ühte suurde veekogusse(merre, lahte, järve). Vesikonda nimetatakse selle veekogu järgi, millesse vesikonna vesi voolab (Soome lahe vesikond, Peipsi järve vesikond). Eesti mandriosa võib jaotada
(tavaliselt merega). Laguunidega on morfoloogiliselt väga sarnased limaanid. Limaan väljavenitatud lahelaadne üleujutatud jõe või uhtoru suu, mis on muutunud madalaks laheks looklevate mittekõrgete kallastega. Limaan tekib ranniku vajumisel. Limaanid on suuremal või vähemal määral eraldatud maasäärega. Estuaar e lahtersuue jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Delta e suudmemaa jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Harujõgi peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi. Fjord e lõhang pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale.
Nt siis, kui väljavenitatud molekulid, siis on molekulideavheline interaktsioon pikkupidi molekulide korral palju väiksem (kokkupuutepind on väiksem. Nagu =:::= , ainult otstest puutuvad kokku). Ehk ebaproportsionaalsete molekulide korral intermolekulaarsed jõud on eri suundades ebavõrdsed Väljavenitatud molekul interakteerub elektriväljaga: joonis 1. Valgusega murdumisnäitaja delta n = n(paralleelne) n(risti) ???. valgust on vaja polariseerida, polariseeritud valgus järgib vedelkristallide pöördumist Lüotroopsed vedelkristallid vedelkristalliks muundumine toimub lahuses kontsentratsiooni muutudes. Kontsentratsiooni suurenedes tekivad kihid, millel väljaspool polaarne osa ja kihi sees mittepolaarne osa. Polümeersed vedelkristallid teatud orientatsiooniline korrastatus, kihid saavad üksteise
kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel. Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus. Aasiasse sai meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vihma ei saja peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Tulvavesi jõuab Egiptusesse juulis-
Tagatakse liigutuste sujuvus. Basaalganglionide kahjustus avaldub parkinsonismina, esinevad tahtmatud liigutused. Mis on seotud mustaine, punatuuma ja juttkeha funktsioonihäiretega. Esinevad ka treemor ja rigiidsus. Elektroentsefalograafia-ajutegevusega seotud elektriliste potentsiaalide registreerimine ajafunktsioonina. EGG registreerimiseks asetatakse elektroodid peanahale, ühendatakse võimendaja ja registreerijaga. EEG, mis iseloomustab neuronite seisundit, iseloomustatakse alfa, beeta, delta ja teeta rütme.Puhkeolekus ilmneb alfarütm, silmade avamisel,valguse toimel, mõtlemisel beetarütm. Delta ja teetarütm esinevad une, narkoosi ja teatud haiguslike seisundite korral.
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas ...
suureneb. c) H < 0 ja S < 0 c) On isevooluline, temp tõustes see aga väheneb. d) H < 0 ja S >0 d) On isevooluline, temp tõustes suureneb veelgi. 15. Reaktsiooni Gº on 30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni kiirus: a) ei tea. Protsessi isevoolulisus ei ütle midagi protsessi toimumise kiiruse kohta. Tegelikult pole protsessi isevoolulisusel tema toimumise kiirusega mingit pistmist. 16. Milline on seos Gº ja tasakaalukonstandi vahel (valem, ühikud)? delta Gibbsi arvutamine tasakaalukonstandi kaudu. G = G°+RTlnK, kus K arvutamiseks tuleb kirjutada saadused lugejasse ja algained nimetajasse (astmenäitajad!) 17. Reaktsiooni: glükoos6fosfaat fruktoos6fosfaat Gº on +1,7 kJ/mol. Kas tasakaaluolekus leidub reaktsioonisegus rohkem glükoos6fosfaati või fruktoos6fosfaati? G6P F6P Gº = 1,7 kJ/mol (reaktsioon toimub normaalrõhul ja 25ºC juures) Reaktsiooni tasakaalukonstant K R=8,314 J/K*mol T=298K G = 1,7 kJ/mol = 1700 J/mol
Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke o irdjää – nn „surnud“ jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Liustikusetete jagunemine: limnoglatsiaalsed (glatsiolimnilised) – liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalsed (glatsiofluviaalsed) – liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalne delta – sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites (analoogia nii kuivamaauhtekoonuste kui ka veeliste deltadega) sandur – lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis e. väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja –ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeet...
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT INIMESEÕPETUS P2NC.00.495 KONSPEKT ,,Uimastid ja sõltuvused" Kodutöö 4 Yulia Shipitsyna Juhataja: Marge Grauberg NARVA 2011 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS...............4 3) UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕ...
• asustus muutus paikseks. Põhjused: • elanikkond allus ülemkihile vabatahtlikult, loobudes oma vabadustest ja õigustest, et teha koostööd • riiklik korraldus kujunes vägivalla ja sunni teel, kus ühed allutati teiste võimu alla. 2. Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud. Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20 km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhtelises isoleerituses (puudus kaitsevajadus ja kaubandus- ja kultuurisidemed naaberrahvastega). Oli primaarne tsivilisatsioon – kujunes teistest piirkondadest sõltumatult Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuses ei saja vihma peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele
Mudelite tegemisel ei teata alati, mis see OLULINE on. Mudelite juures oluline must kast teame mis sisse läheb aga ei tea miks tulemus, mis välja tuli, just selline on. Inputs outputs Must kast Suurendame ühte sisendit, vaatame mis juhtub väljundiga. Kui muudame ühte sisendit, ja kõik teised muudame konstandiks, seda nimetatakse ceteris paribus. Kui on 2 tegurit A ja B, saame ristküliku AB. Kui A suurendada saab ristküliku delta AB. Kui suurendada B, saame ristküliku AdeltaB. Kui suurendada A ja B mõlemaid, siis tekib ühisosa. Ceteris paribus analüüs ühe faktori kaupa. Üks on muutuja, teised konstandid. Majandusteooria meetodid Meetod peab võimaldama ilma vastuoludeta jõuda eeldustest tulemuseni. Meetodi valik sõltub küsimuse püstitusest. Meetodi valik on vaba, kuid nende rakendamisel tuleb järgida üldtunnustatud reegleid.
7) Püsi- ja muutuvressursi mõiste. Sellist osa ressurssidest, mille kasutatavat kogust lühiperioodil muuta ei saa, nimetatakse püsiressurssideks (ehk kapital, K) ning seda osa, mille kasutatavat kogust saab lühiperioodil muuta muutuvressurssideks (ehk tööjõud, L). 8) Kogutoodang, keskmine toodang, piirtoodang. Lühiperioodi käsitlus 18 Teguriühik – tööjõud; delta – muutus TÖÖJÕU KOGU-TOODANG KESKMINE PIIR- KOGUS (L) (TP) TOODANG (AP) TOODANG (MP) 0 0 0 0 10 10 1 10 12,5 15 2 25 12,7 13 3 38
piirid. Türgi topograafiline kaart Vetevõrgustik Jõed Enamik Türgi jõgedest suubuvad meredesse, mis ümbritsevad maad. Tigris ja Eufrat ühtivad ning suubuvad Pärsia lahte. Türgi pikimad jõed Kizilirmak, Yesilirmak ja Sakarya suubuvad Musta merre. Teised tähtsamad jõed voolavad Marmara, Egeuse ja Vahemerre. Aasia poolne Türgi on enamasti mägine, kuid leidub ka tasandikke- näiteks Kuzilirmaki jõe delta. Järved Kui võtta arvesse järvede rohkus, siis Ida-Türgis on neid rohkem, kui läänes. Just idas asub Türgi suurim järv Van( 3713 km²). Tegu on vulkaanilise tekkega soolajärvega. Samuti asuvad Ida-Türgis teised suuremad järved- Ercek, Cildir ja Hazar. Ka paiknevad paljud järved Tauruse mägede alas. Kesk-Anatoolias asub Tuzgolu järv, mis on väga soolane ning madal. Seoses Tammide ehitusega viimasel 30 aastal, on tekkinud palju suuri tammjärvi.
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
ei nõrgu maapinda ja nõrgub mööda maapinda alla.). Seega leiab aset vee erosioon (kulutus) elluurium jääb kuplile alles, delluurium jääb kuplite vahele. Erodeeritud muld muld, mis ära kantakse. Deloviaalmullad neile kantakse peale. Eestis on erosioon kõige ulatuslikum Haanjas, Otepää kõrgustikul. .2 Alaliste vooluvete geol. tegevus: seondub jõgede vete toimega. Kulutavad, transpordivad ja akumulleerivad. Delta ala kogub endale materjali, mille jõed endaga kaasa kannavad. Sõltub: millises suunas asub. Millisel poolkeral asub (Põhja Lõuna) Alluminaalmullad e. lammimullad. .3 Mereveed: lahustuvad kivimid n: Helgolandi saar lahustus. Tüsedad settekivimid. .4 Põhjavee geol. tegevus: tekib pinnasest läbinõrgunud vee tekkel ja jääb pidama kihile, mis ei lase hästi vett läbi. Liikuv põhjavesi lahustavad materjale
Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus" 1. Mõõteseadme või -süsteemi funktsionaalelemendid Joonisel on need alamsüsteemid järgmised: tundlik element, signaali muundamise alamsüsteem mõõteseade ja salvestamise või indikatsiooni seade. Mõõtekeskkond ehk -objekt on keeruline mitmekülgne nähtus või protsess, millel võib olla palju mõõdetavaid parameetreid, kuid konkreetses olukorras reageerib mõõtesüsteem vaid ühele nendest, mida nimetatakse mõõdetavaks suuruseks. Tundlik element tajur kujutab endast primaarmõõtemuundurit, mis on ehitatud teatud kindla füüsikalise tööpõhimõtte alusel ning on võimeline vastu võtma sisendsignaali. Keerulisemate süsteemide korral võib mõõteseadme koosseisu kuuluda peale primaarmõõtemuunduri veel mitu muundurit, mis töötlevad mõõteinformatsiooni jadamisi. Sellist mõõteobjekti vahetus läheduses asuvat muundurite komplekti nimet...
Delta piirkond Kaspia juures on 160 km pikk. Volga on oluline ka laevateena. Pikkuselt teine ja ühtlasi Lääne-Euroopa pikim jõgi on Doonau Euroopa lõunaosas. Doonau saab alguse Saksamaal Schwarzwaldis. Jõgi jaguneb Ülem-, Kesk- ja Alam-Doonauks. --- 77 Viinini on ta mäestikujõgi, Kesk-Doonau voolab enamasti madalikel ja hargneb deltas enne Musta merre jõudmist kolmeks suureks jõeharuks. Doonau on Euroopas tähtis veetee. Kanalite kaudu on ta ühendatud Reiniga. Doonau delta looduskaitseala on UNESCO maailmapärandi nimekirjas, kuna on Euroopa suurimaid, väga mitmekesise elustikuga märgalasid. Uurali jõgi saab alguse Lõuna-Uuralite idanõlvadelt ja madalast Lõuna-Uurali mäestikust ning suubub Kaspia merre. Seda jõge loetakse Euroopa ja Aasia vaheliseks loodusgeograafi liseks piiriks. Koos Volgaga on nad suurimad Kaspia toitejõed. Dnepr saab alguse Venemaal Smolenski lähedal ja voolab läbi Smolenski oblasti Venemaal, Valgevene ja Ukraina Musta merre
· Korda sama protseduuri teise kaitsesaapa äravõtmiseks; · Lase kaaslasel kindad käest ära võtta, vajadusel aita teda ja jälgi, et ta ei puudutaks kinnaste välimist poolt paljaste kätega. 154 5. SIDE 5.1 KUULDEKOODID TÄHESTIKU RAHVUSVAHELINE KUULDEKOOD A - Alfa (´al`fa) O - Oskar (´oska) B - Bravo (´bra:vou) P - Papa (pa´pa:) C - Charlie (´tsa:li) Q - Quebek (kwi´bek) D - Delta (´delta) R - Romeo (´roumiou) E - Echo (´ekou) S - Sierra (´siera) F - Foxtrot (´fokstrot) S. - sahh (.ahh) G - Golf (´go(l)f) Z - Zulu (´zu:lu:) H - Hotel (hou´tel) Z- Zurnaal (z´urnaal) I - India (´india) T - Tango (´tangou) J - Juliett (dzu´:ljet) U- Uniform (´ju:nifo:m K - Kilo (´kilou) V - Victor (´vikta) L - Lima (´li:ma) W - Whiskey (´wiski) M - Mike (maik) X - Xray (´eks´rei)
kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine transportimiseks läbi membraani? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) ATP hüdrolüüsi G on 30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi saab selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine transportimiseks läbi membraani? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) Vastavalt valemile dG=RTlnK, kus d on delta e muutus ja K antud juhul kontsentratsioonide suhe rakus sees ja rakust väljas, siis avaldades saame, et kontsentratsioonide suhe on võrdne arvuga e astmes dG/RT 8. Milliseks kujuneb aine kontsentratsiooni gradient membraanil kui transportimiseks kasutatakse kandjate vahendatud passiivset transporti ja transport on jõudnud tasakaaluolekusse? 9. Kas kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab: a) luua membraanile aine kontsentratsiooni gradienti
nimetatakse funktsiooni f osatuletiseks argumendi xi järgi punktis A ja tähistatakse z / f z / f x'i ( A) või ( A) või z / f ( A) xi x i 5. Funktsiooni täisdiferentsiaal Funktsiooni täisdiferentsiaaliks kohal A nimetatakse argumendi muutude x j y suhtes lineaarset liiget Cx+Dy valemis z=Cx+Dy+ ja tähistatakse dz või df 6. Täisdiferentsiaali rakendusi ligikaudsetes arvutustes (NB! Olen kasutanud sümblit ¤ delta asemel ja b osatuletise tagurpidi d asemel) Olgu funktsioon z=f(x,y) punktis (x,y) diferentseeruv. Leiame selle täismuudu: ¤z=f(x+¤x,y+¤y)- -f(x,y), millest f(x+¤x,y+¤y)=f(x,y)+¤z Teame, et ¤z~dz, kus dz=(bf/bx)*¤x+(bf/by)*¤y Saame ligikaudse valemi: f(x+¤x,y+¤y)~f(x,y)+(bf(x,y)/bx)*¤x+(bf(x,y)/by)*¤y Antud valemit saabki kasutada ligikaudses arvutamises. 7. Liitfunktsiooni tuletis (Monsa vastab) 8. Ilmutamata funktsiooni tuletis
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevu...
pidid kuuletuma. Tema käes oli absoluutne võim, kuid tavaliselt seda ei kuritarvitatud. Vana- Roomas oli diktaatori ametiaja pikkus kuni 6 kuud. Delta - ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta kuju mõjutavad lained ja looded. Lained takistavad deltade arengut, uhtudes setteid jõesuuetest laiali ja moodustades rannavalle, mis täidavad suuetevahelist ala ja ummistavad ka jõesuudmeid. Termin "delta" on pärit Herodotoselt, kes märkas Niiluse delta sarnanemisest kreeka tähele Δ. Eepos – see tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast εποποιΐα (epopoiia, epos –kõne, poiein –teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks.
ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid. Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. Ernst Heinrich Weber Weberi fraktsioon: I / I = const I = stiimuli läve määr- füüsikaline suurus I = diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus, mille lisamisel I-le tekib vaevumärgatav erinevus kui ärritajate tase I on kõrgem, selleks, et oleks erinevus eristatav, siis peab delta I ka olema suurem, peavad võrdeliselt mõlemad kasvama. Proportsionaalsus kontsant. Fechneri seadus S= k log I Peab olema mõõteühik ka psüühikas, millistes ühikutes mõõta aistinguid. Füüsikaline mõõtmine psühholoogilise sisuga. S= aistingu määr k= Weberi fraktsiooni sisaldav konstant I= stiimuli füüsikaline suurus (määr) Peame ärritajat kasvatama hüppeliselt. Stevens'i seadus: S= k I astmel b S= aisting I = stiimuli füüsikaline määr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
