Füüsika põhjalik konspekt (0)

Füüsika.
Seetõttu aatomil puudub vanus, on võimatu ette öelda, millal tema poolestub. Poolestusaeg on väga erinev erinevatel radioaktiivsetel aatomitel. On aineid, mille poolestusaeg on ülipikk. (Nt. Uraan t=4,5 miljardit aastat.) On aineid, mille poolestusaeg on pikk (raadium t= 1600 aastat). On aineid, mille poolestusaeg on lühike( päevad, tunnid). On ka aineid, mille poolestusaeg on ülilühike (milli- ja mikrosekundid).
Kehtivad järgmised põhimõtted:
1. Mida lühem on poolestusaeg, seda radioaktiivsem on antud element.
2. Mida suurem on järjekorra nr, seda lühem on poolestusaeg.
Seetõttu on Mendelejevi tabeli viimaseid elemente väga raske avastada, sest ta kohekohe poolestub. Neid nim ebastabiilseteks elementideks.
Isotoobid .
Mendelejevi tabeli kõik aatommassid ei ole täisarvud. Põhjuseks: istoopide olemasolu.
Isotoobiks nim antud elemendi lisa, mis erineb antud elemendist , mis erineb antud elemendist neutronite arvu poolest. Seetõttu tulevadki aatommassid komadega arvud. Tavaliselt isotoope on väga vähe antud elemendil ja väljaarvatud kloor - 35,5 ( pool on 35ga / pool on 36ga)
Vesinik - H jrk. nr. 1, am. 1, st temas 1 prooton (põhiaine)
Lisaks 2 isotoopi:
1) deuteerium jrk. nr. 1, a.m. 2 , st 1 prooton ja 1 neutron - teda on u 1/4500 vesiniku aatomitest. Tema ühedit hapnikuga nim raskeks veeks.
2) triituim jrk. nr. 1, a.m. 3( 1 prooton ja 2 neutronit) - tema on beeta radioaktiivne ja poolestusaeg on u 12 aastat.
Uraan - jrk. 92, a.m. 238 (92 prootonit ja 146 neutronit)
Isotoop U(jrk.nr. 92 üleval, a.m.235 all) ( 92 prootonit ja 143 neutronit) – see istoop on põhielement tuumapommis ning tuumareaktoris. Teda on u 1/140dik osa looduslikust uraanist.
Üldiselt on isotoope alati tunduvalt vähem, kui põhiainet, nad on sageli radioaktiivsed ning seetõttu ongi neid vähe, et nad ka lagunevad. Sageli isotoobid leiavad füüsikas rohkem rakendust, kui põhiaine. Nt: Uraan-235- tuumakütusena, vesinik –H-3- raskevee moodustamiseks, Cobalti(Co) isotoop – vähiraviks, süsiniku isotoop C- orgaaniliste kehade vanuse määramiseks.
Nihkereeglid
Osutub, et radioaktiivsete ainete iseeneselik lagunemine toimub kindlate reeglite järgi.
Alfa lagunemine: Seljuhul tuuma laeng väheneb kahe võrra ja aatommass nelja võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis kahe koha võrra ettepoole . X (z üleval, M all) – ( nool )- Y(Z-2 üleval, M-4 all) plus He(2 üleval, 4 all).
Z- jrk. nr, M- aatommass
Beeta lagunemine: Seljuhul tuuma laeng suureneb ühe võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis ühe koha võrra tahapoole.
Valem vihikus. ( Siit järeldub, et tuumast väljub elektron, lisandub prooton ja see kõik tekib ühest neutronist, „mis kaob ära“.
Gamma lagunemine: Seljuhul aine sisemist muutust ei toimu, muutub aine energia, mis väheneb.
Tehisradioaktiivsus
Senised näited, reeglid olid seotud loodusliku radioaktivsusega, st aine iseeneselikult laguneb ehk muundub. Tehisradioaktiivsuseks nim inimese poolt tekitatud radioaktiivseid muundumisi. Lihtsaim variant on pommitada mingit tuuma osakestega. Tänapäeval kasutatakse selle jaoks kiirendeid. Ja katse tulemus sõltub väga millise energiaga on pommitav osake.
Esimene reaktsioon tehti 1919a Rutherfordi poolt. Ta pommitas lämmastiku
N(7 üleval, 14 all) plus He(2 üleval, 4 all) = O(8 üleval, 17 all) plus H(1 üleval, 1 all)
Tehisradioaktiivsusega avastati alles neutroni olemasolu.
1932.a Irene Curie , Frederic Curie
Be(4 üleval, 9 all) plus He(2 üleval, 4 all) = C(6 ül, 12 all) plus n(0 ül, 1 all)
Tuumafüüsika ülesanded vihikus.
Kordamine.

Osakeste registreerimise meetodiod. Selgita igat ühte. (4)

Loodusliku radioaktiivsuse avastamine. Millised elemendid on looduslikult radioaktiivsed? Suurema järjerkooa nr 83.

Alfa, beeta ja gamma kiirgus. Millest koosneb? Läbitungimisvõime? Ohtlikkus? Kaitse.

Mida tähendab, et radioaktiivne aine muundub?

Poolestusaeg? Mida see tähendab? Selgita. Iseloomusta poolestusaegu. Milline on seos poolestusaja ja järjekorra nr vahel?

Mis on isotoop? Selgita. nt Kuulsamaid isotoope.

Nihkereeglid (3), valemid.

Tehisradioaktiivsus. Mis see on?
Plus 2 ülesannet (1-10).
Tuumajõud
Tuumajõud on erilised jõud füüsikas. Nad mõjuvad tuumaosakeste vahel ning nad on tõmbejõud. Nad on maailma tugevaimad jõud massiosakese kohta. Tänu tuumajõududele on tuuma lõhustamine väga raske. Samas aga on tema mõjuraadius väga väikene – nagu oleks tegemist lühikeste kätega hiiglasega.
Tuuma seosenergia
Tuuma seosenergiaks nimetatakse energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks.
Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub.
Massidefekt
Osutub, et tuuma moodustavate osakeste masside summa on alati suurem kui osakestest moodustunud tuumamass. Seda massi vahet nim massidefektiks.
deltaM võrdub Zmp – Nmn –Mt
delt M – massidefekt
Z- prootonite arv
Mp –prootoni mass
N – neutronite arv
Mn – neutroni mass
Mt- tuuma mass
Kasutades Einsteini energiavalemit saabki leida seosenergiat. E võrdub delta M korda C ruut
Loogiline on, et mida suurem tuuma seda suurem on seosenergia. Oluliseks muutub nn eriseosenergia – see on seosenergia ühe massiühiku kohta.
Eriseoseenergia graafik
Joonis vihikus.
Graafikult näeme, et kõige suurema eriseosenergiaga on raua ümbruses olevad elemendid. St, nad on kõige püsivamad elemendid. Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõttu on nad ebapüsivad ja lagunevad tabeli keskosa elementideks, mille vastav energia on suurem. Sellest järeldub, et tagumiste elementide lõhustumisel eraldub energia.
Tabeli esimese osa elemendid eraldavad energiat siis, kui nad ühineksid. Reaalselt seda ei juhtu. Põhjuseks on, et tuuma jõud ei lase teisi tuumi ligidale.
Uraan
Looduslik uraan U (92 üleval, 238 all) , st 92 prootonid , 146 neutronit. Ebapüsiv, poolestusaeg on ülipikk 4,5 miljardit aastat.
Eestis leidub väheses hulgas uraani nn põlevkivi vahekihis ehk diktoneema kihis.
Väga tähtsaks on uraani isotoop U(92 üleval, 235 all) st 92 prootonid, 143 neutronit. 1/40 osa looduslikust uraanist. Samuti radioaktiivne on U-235. Temaga kõige tähtsamaks omaduseks on nn ahelreaktsioon .
AHELREAKTSIOON
Ahelreaktsiooni tekitamiseks on vajalik üks neutron. Kui ta pommitab U- 235’te lõhustab ta tema kaheks kildtuumaks (tekivad: Krüptoon, baarium ), eraldub 2-3 neutronit ja väike kogus energiat.
U(ül92, 239 all) Nool Np(93 ül, all 239) plus e(ül -1, all 0)
Neptuunium (Np) on beeta aktiivne, p.a ligikaudu 2 ööpäeva
Np( 93, 239) nool Pu(94,239) plus e(-1,0)
Tekkiv Plutoonium on sarnaste omadustega nagu Uraan-235, st temaga saab tekitada ahelreaktsiooni ehk tuumapommi plahvatust ehk kasutada tuumakütusena. Looduslikult eksisteerib väga vähe, tehislikult toodetakse tuumareaktori jääkproduktidest. Tema eraldamine on kergem kui U-235 ja seetõttu kasutatakse teda tänapäeval põhimaterjalina tuumapommides.
Tuumareaktor
Algselt saadi tuumaenergia kätte plahvatuslikult – tuumapomm (k suurem kui 1). Hiljem õpiti energiat kätte saama pideva protsessina, mis väljendus tuumareaktoris.
Selleks, et energia eralduks pidevalt peab neutronite paljunemistegur k=1.
Piltlikult öeldes tuleb reaktsioonist väljuvatest 2-3st neutronist lubada edasi reageerida ainult ühel. Reaktoris osa neutroneid aeglustatakse (raske vesinik) niivõrd, et ta ei ole suuteline U-235 lõhustama. Reaktoris ei pea olema puhas U-235, vaid ta on väikese protsendiga U-238 sees. U-238 poolt neelatakse samuti suur osa neutroneid (hea plutooniumi tootmiseks).
Täpsemaks reguleerimiseks kasutatakse nn reguleerimisvardaid.
JOONIs
Reaktorid kasutatakse tuumaelektrijaamades: sõjanduses aatomiallveelaevad, lennukikandijad, aatomi jää lõhkujad, luure satelliidid . Lisaks kasutatakse tuumareaktoreid ka plutooniumi tootmiseks.
Termotuumareaktsioon
Graafikult näeme, et vga suurt energiat on võimalik saada ka Mendelejevi tabeli esimeste elementide korral, kus need peavad ÜHINEMA. Kuna ühinemisel mõjuvad väga tugevalt vastu tuumajõud, siis see saab toimuda ainult väga erilistel tingimustel: 1. Ülikõrge temperatuur , 2. Õlikorge rõhk
Praktikas on sellist ülikõrget temperatuuri võimalik saada ainult aatompommi plahvatusest. Tavaliselt kasutatakse reaktsiooni lähteproduktidena vesiniku ja tema isotoope.
H(1,2) plus H(1,3) nool He(2,4) plus n(0,1)
Seda kasutatakse nn vesinikupommideks, kus ülikõrge temperatuuri saamiseks lõhatakse kõige pealt tema kõrval olev tillukene aatomipommikene. Vesinikupommi võimsus massiühiku kohta on umbes 4x suurem. Sellist reaktsiooni nim termotuumareaktsiooniks.
Looduslikult esineb termotuumareaktsioon tähtedel. Nende mass on niivõrd tohutu, et nende sees tekib tohutu rõhk, mis tekitab tohutu temperatuuri, mis paneb vesiniku reageerima . Täht ei plahvata, kuna suure massi gravitatsioon hoiab teda koos. Näiteks, element heelium avastati Päikeselt.
Väga perspektiivikas oleks juhitav termotuuma reaktsioon. Probleem on anumas , milles see reaktsioon toimuks. Seetõttu püütakse anuma asemel kasutada väljasid.
Radioaktiivsuse kasutamine ja kahjulikkus
Rad. Kasulikkus
1.Tuumaenergeetika
2.Tuumajõuallikad – laevad, allveelaevad, satelliidid
3.Tuumapommid
4. Uued keemilised tehiselemendid
5.Isotoopide tootmine ja kasutamine – „märgistatud aatomid“, tervishoius , põllumajandus, tehnikas, kriminalistika, vähiravi
6. Ajalugu ( arheoloogia )
Kahjulikkus
Tuumapomm
1.valguskiirgus
2. soojuskiirgus
3.radioaktiivne kiirgus
4. lööklaine
5. rad. Tolm Joonis ajaloo vihiku taga.
Radioaktiivne tolm on eriti ohtlik seetõttu, et tolmujäänused jäävud kopsus sinuga pidevalt kaasas olevaks. Radioaktiivse kiirguse tõttu tekib nn kiiritustõbi. Peavalu, kõhulahtisus, oksendamine . Selle tulemusena organismis tekivad mutanteerunud rakud ( vähirakud). Eriti ohtlik on ta kiiresti poolduvate rakkude korral. Luuüdi – verevähk. Lisaks on ta ohtlik ka pärilikkusele.
Kordamine.
1.Tuumajõud – mis nad on ja miks on nad erilised?
2.Mis on seosenergia?
3. Mis on massidefekt?
4.Eriseoseenergia – graafik, graafiku analüüs.
5.Uraan – millest koosneb? Iseloomusta.
6. Ahelreaktsioon-kuidas toimub, joonis.
7. Neutronite paljunemistegur-mis see on , tähis, millest sõltub? Mis juhtub kui k on suurem kui 1 , k võrdub 1, k on väiksem kui 1.
8. Plutooniumi tekkimine ( üldiselt, miks ta tähtis on)
9. Kriitiline mass.
10. Tuumareaktor – tema põhitingimus, kuidas seda saavutatakse ja kasutamine.
11. Termotuumareaktsioon-mis seal juhtub, kuidas see juhtub, võrrand, näited. ( taevakehad , tähed, vesinikupomm )
12.Radioaktiivsuse kasulikkus
13. Rad. Kahjulikkus.
ASTRONOOMIA
Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja arengut.
Astronoomiliste vaatluste iseärasused:

• Passiivne iseloom – me ei saa korrata nähtust
  
• Me jälgime nähtusi Maalt, mis ise liigub.
  
• Raske on hinnata taevakehade kaugusi.
  

Taevakehade näiv pöörlemine:
Kuna maakera pöörleb, siis meile tundub, et kõik tähed taevavõlvil pöörlevad. Nad pöörlevad mõttelise telje ümber. Põhjataevas on selleks telje otspunktiks Põhjanael. Lõunataevas on selleks telje otspunktiks nimelt Lõunarist.
Sellist pöörlemist ümber mõttelise telje tõestab ka Päikese liikumine.
Päikese liikumine erinevatel laiuskraadidel.
Joonis paberil .
Kalender
Astronoomiline aasta – on 365 päeva 5h 48min 46 sek.
Vana kaleder ehk Juliuse kalender.
5 päeva 5 h 48 min on ligikaudu 6h ja
4x6h = 24 h e 1 ööpäev, siis vanas kalendris oli iga neljaga jaguv aasta liigaasta e veebruaris on lisapäev, 29 veebr.
See kalender on ligikaudu õige, kuid pikas ajavahemikus toimub nihe kalendriaja ja looduslike protsesside aja vahe. Põhjus on, et 6h – 5h 48 min 46 sek on ligikaudu 11 min ja 14 sek, mis tekitab näiteks 400 aasta kohta 3me päevase nihke. Seetõttu 1918 võeti vastu uus kalender ehk Gregorius ’se kalender.
Selle süsteemi järgi ei loeta liigaastaks seda täissajalist aastat, mille täissadade arv ei jagu täpselt 4ga(vahepealsed aastad on kõik liigaastad).
2000 oli liigaasta
2100 ei ole
2200 ei ole
2300 ei ole
2400 on liigaasta
Päikesesüsteem
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning kaheksast planeedist.
Alates Päikesest:
Merkuur
Veenus
Maa
Marss
Jupiter
Saturn
Uraan
Neptun
Neli esimest planeeti nim Maa tüüpi planeedid . Viimased neli hiidplaneedid .
Päikesesüsteemi kuuluvad veel Marss’i ja Jupiteri vahel asuvad asteroidide vöö. Veel kuuluvad Päikesesüsteemi komeedid - need on väga väljavenitatud ellipsit mööda liikuvad taevakehad, mille ühes fookuses on Päike. St nad ilmuvad korraks ( sabaga täht) ning kaob aastateks, et siis jälle ilmuda . Aegajalt eksivad Päikesesüsteemi meteoorid .
Päikesesüsteemi massist kuulub Päikesele 99,9% kogumassist. Maa on läbimõõdult 109x väiksem kui Päike.
Maa tüüpi planeedid
Üldiseloomustus.
On neli esimest planeeti Päikesest: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss. Neil iseloomustab: väike mõõde, väike mass, suure tihedusega, pöörlevad ümber oma telje väga aeglaselt, hõre atmosfäär, vähe kaaslasi või nende puudumine.
Maa
Mass on 6x10 astmel 24 kg.
Raadius on 6370 km, keskmine tihedus (roo) on 5500 kg/kuupmeetrit (maa tuumas võib tihedus ulatude kuskil 1100 kg/kuupmeetrit)
Atmosfäär on keskmise tihedusega ja koosneb 78% lämmastikust, 20% hapnikust. Ta on elukeskkonna alus, kaitseb meid: meteooride eest, mitmesuguste kiirguste eest (UV kiirgus, räntgenkiirgus); toimub konvektsioon (gaasikihtide segunemine ), mille tõttu ei teki suuri temp kõikumisi. Maa korral on tähtis ka vee olemasolu.
Kuu
Diameeter on 4x väiksem kui maal, mass aga 81 x väiksem.
Merkuur
On ligilähedaselt sama suur kui Kuu. 0,4 Maa läbimõõtu. Massilt 0,06.
Atmosfäär puudub, seetõttu on ööpäevane temperatuuride vahemik 600C, päeval plus 430C, öösel miinus 180C. Pinnavormilt sarnaneb kuuga : rõngsmäed ja kivikõrbed ja meteoriidikaatreid. Pöörlemistelg on risti, puuduvad aastaajad .
Merkuuri aasta on 88 päeva ( meie aastaga teeb 4 ringi). Ööpäev on 176 päeva.
Veenus
Ruumalalt ja massilt on pisut väiksem, kui Maa. Tal on tohutult tihe atmosfäär, see liigub pidevalt(suured tuuled). Keskmine tuul 60m/sek. Seetõttu me Veenuse pinda ei näe. See tihedus on nii suur, et maandudes Veenuse pinnale oleks sama rõhk kui 900m sügavusel vees.
Atmosfäär koosneb 99% on süsihappegaasi ja 3% lämmastikku. Seetõttu on tohutu kasvuhoone effekt ning temp on pidevalt plus 480C. Pinnavormid on küllaltki lauged, kuid eksisteerib ka mäestikke(ligikaudu kõige kõrgemad 12km) ja töötavaid vulkaane .
Erilisus : Pöörleb vastupidiselt ümber on telje, telg on risti.
Aasta on 243 ööpäeva. Ööpäeva 225.
Marss
Läbimõõt 0,53 Maad
Mass 0,11 Maad
Vaadeledes Marssi , tapaistab meil punaka ja sinakana. Sinakas piirkond (1/3) on mered ja punakad piirkonnad(2/3) on mandrid . Mõlemad on kivikõrbed. Atmosfäär on väga hõre 100x hõredam kui Maal. Süsihappegaasi 95%, 3% lämmastikku. Küll aga on tolmutormid . Keskmine temp u -50C aga keskpäeval võib olla ka pluss kraade.
Kaks kaaslast : Phobos – läbimõõt 28km ja Deimos- läbimõõt 14km. Nad on nagu kivitükid.
Polaarmütsikesed: poolustel olevad arvatavasti süsihappe lumest ja osalt ka jääst koosnevad piirkonnad.
Nn. Marsi kanalid - kujutavad endast kuivanud jõe sänge. See tõestab, et kunagi oli Marsil aktiivne tegevus. Lisaks on avastatud kustunud vulkaanide kraatreid.
Marsi aasta on 686 päeva ja ööpäev on 25h.
HIIDPLANEEDID
Neli viimast Päikesesüsteemi planeeti moodustavad hiidplaneetide rühma(Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun). Nad moodustavad 99% planeetide kogumassist. Nad on gaasilised kehad. Vesinik ja Heelium ja veidike on Metaani, Amoniaaki ja vett. Jupiter ja Saturn – metalliliseks e tahkeks. Vb leidub seal ka metalli ja räni.
Neid iseloomustab kuuderohkus. Jupiteril – 16tk. Saturnil – 18tk. Uraanil – 15tk. Neptuunil – 8 tk.
Lisaks ümbritsevad neid veel rõngad. Tuntud Jupiteri kaaslane on Io - peaaegu Merkuuri suurune. Io pealt on avastatud ka vulkaane.
Atmosfäär on väga tihe, pöörlevad vööndite kaupa. Planeedi üldine tihedus on aga väga väikene. Enamus jäävad kuskil 1000 kg/kuupmeetri kohta.
Ööpäev on üpris kiire, 9-11h vahel. Samas ümber Päikese väga aeglaselt. Jupiter - 12 aastat. Saturn- 30 aastat. Uraan – 83 aastat. Neptuun – 165 aastat.
Kuna nad asuvad Päikesest väga kaugel siis pindmise kihi temp on väga madal. (-130 C km – 220C)
Erilisused.
Saturn : Saturnirõngad – kujutavad endast õhukesi aga laiu tolmu ja kivikamakate vöötmeid. Laius – 125000 km, paksus 4 km.
Ainekamakad on kuskil max suurusega meeter. 4 tihedamat vööndit, 10 000 väiksemat vööndit .
Jupiter nn punane laik ligikaudu 25000 km läbimõõt, tormid pöörlevad temas ringiratast, u 12 päevaga teeb ringi ära.
Uraan – pöörleb vastupidiselt, pöörlemistasand on külili e telg on orbiidi tasandil.
ASTEROIDID, KOMEEDID, METEOORID( meteoriidid )
ASTEROIDID ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupriteri vahel . Suuremaid on kuskil 3000tk, massilt kokku 0,1 Maad.
Suurim asteroid on Ceres- läbimõõt on 1000km.
Väiksemad kuskil mõnisada m läbimõõtu.
Arvatakse, et 1) kunagi asus seal planeet, mis lendas tükkideks 2) kui planeedid tekkisid ei suutnud need massid moodustada planeeti.
KOMEEDID ehk sabaga täht. Ta liigub väga väljavenitatud ellipsit pidi, mille ühes fookuses on Päike. Seetõttu on komeet nähtav lühikest aega, et seejärel kaduda aastateks kosmose sügavusse. Algul on ta nähtav heleda laiguna. Päikesele lähenedes tekib Päikesest eemale suunatud saba.
Ehitus: tal on mõnekümne kilomeetri läbimõõduga tuum( tahke). Koosneb kiviosakestest ja tahkest gaasist. Päikesele lähenedes ta soojeneb, osa aurustub ja tekib helenduv pea ning Päikese tuule tõttu gaasist saba. Seega iga tiiruga mass väheneb ja väheneb ka heledus.
Tuntum komeet on Halley komeet, tema periood on 76 aastat.
METEOORID ehk langev täht. Aegajalt saabuvad kosmosest Päikesesüsteemi suvalised taevakehad ehk meteoorid. Kui nad satuvad Maa mõjusfääri siis enamus juhtudel nad põlevad Maa tihedas atmosfääris ära(langev täht). Need meteoorid, mis jõuavad aga Maa pinnani, neid nim meteoriitideks. Tuntuim suurim meteoriidikraater on Arizona meteoriidikraater läbimõõduga 1,2km.
Eesti tuntum meteoriidikraater on Kaali. Läbimõõt u 100m . Tükk, mis Maani jõudis oli 1000 tonni. Suurim kunagine meteoriidikraater Eestis asub meres, Osmussaare lähedal.
Üks viimaseid suurimaid meteoriidi langemisi oli Venemaal aastal 1908, Tunguusi meteoriit .
Meteoriite on kolme koostiselt kolme tüüpi: 1. Raua tüüpi. 2. Kivi tüüpi. 3. Raua-kivi tüüpi – Kaali.
KORDAMINE

Mis on astronoomia?

Astronoomiliste vaatluste iseärasuses? 3tk.

Selgitada tähistaeva pöörlemist. (kuna Maa pöörleb...lõunas..põhjas..) (Ka Päikese pöörlemist) plus joonised. 3tk.

Uus ja vana kalender. Selgita.

Iseloomusta Maad.

Iseloomusta Kuud. Suurus, mass , temp, nägemine, pinnavormid.

Alustades Päikesest reastage planeedid.

Maa tüüpi planeetide üldiseloomustus ehk siis sarnasus.

Iseloomusta Merkuuri, Marssi ja Veenust. Nende erilisused..

Hiidplaneetide üldiseloomustus ja iga planeedi erilisus.

Iseloomusta: 1. Asteroide 2. Komeete(kohustuslik ka joonis) 3. Meteoore, meteoriite
PÄIKE
Massilt on Maast 330 000 x suurem. Kogu Päikesesüsteemi taevakehade massist on ta 750x suurem. Läbimõõt on 109x suurem. Tohutu energiaallikas. Maani jõuab sellest 1/2miljardik. Astronoomias on Päikene keskmine täht (massilt, läbimõõdult ja temperatuurilt). Tegelikult on ta hüüguv gaaskera(plasma), kus toimub pidevalt termotuumareaktsioon.
Päike koosneb põhiliselt vesinikust, 10% on heeliumit, lagunemiste tulemustena ka raske metalle on väga vähe. Reaktsioon on toimunud 4-5 miljardit aastat, samapalju toimub veel. Massilt u pool vesinikku on reageerinud . Päikese keskmine tihedus on suhteliselt väike. 1400 kg/kuupmeetri kohta. Tsentris aga kuskil 100x suurem. Gravitatsiooni jõud on Päikesel umbes 280x suurem. Kõigi selle tulemusena termotuumareaktsioon ei plahvata. Sisemuse rõhk on kuskil 2000 miljardit atmosfääri. Tsentri temp on kuskil 15 milj kelvinit.
Päikese pinnatemp on kuskil 5500 kelvinit. Ühes sekundis reageerib ära 4.4 miljonit tonni vesinikku.
JOOOONIS(aja vihikus) joonise kõrvale: TUUM(1/3): Tohutu rõhk ja tohutu temp tekitavad termotuuma reaktsiooni. KIIRGUSVÖÖND(1/3): Energia kantakse edasi el. Mag. Kiirguse kvantidega. Temp väheneb. KONVEKTSIOONIVÖÖND(1/3): Toimub gaasi ümber paiknemine , segunemine ja tulemusena temp väheneb kiiresti.
PÄIKESE PIND ehk ATMÖSFÄÄR
Väliselt on näha, et ta koosneb nagu eredatest teraksestest ehk graanulitest (keskmine läbimõõt kuskil 2000km igal terakesel), mille vahele jäävad tumedamad alad. Lisaks on näha heledad alad, neid nim – faklid. Veidi on näha ka tumedaid alasid ehk Päikese laike. Osutub, et eriti laikude korral kehtib nn üheteistaastane aktiivsuse tsükkel. Mida rohkem laike seda aktiivsem on Päike. Päikeselt purskub pidevalt välja mitmesuguseid osakesi. Sellist osakeste kihti Päikese ümber nim Päikese krooniks. Aegajalt toimuvad väga võimsad pursked ehk protruberantsid. Need võivad mõjutada Maa magnetvälja.
TÄHED
Temperatuur – Tähtede temperatuur hinnatakse värvuse järgi. Kehtib põhimõte, mida punasem täht, seda külmem, mida sinakam, seda soojem.
Punane – 3000K
Oranž- 4000K
Kollane- 5000K
Kollakas -valge – 6000K
Valge – 7500K
Sinakas-valge – 10 000K
Sinakad tähed – 30 000K
Enamus tähed asuvadki vahemikus 3000-30 000K, kusjuures sellest enamus on kollased tähed. On olemas ka üksikuid tähti, mille temp ulatub kuni 100 000K.
Tähtede suurused(läbimõõt) – jagatakse suuruse poolest kolme gruppi: 1. Kääbustähed 2. Keskmised tähed(Päike) 3. Hiidtähed
Kõikide rühmade korral kehtib põhimõte: mida suurem rühma täht on, seda külmem ta on(punased) ja vastupidi.
Vaata paberit!!!
Erilised tähed –

Kaksik või mitmiktähed – osutub, et täpsemal vaatlemisel on olemas kahest või enamast tähest koosnevad süsteemid, millel on olemas ühine masskese , mis liigub mööda tähe orbiiti ning need tähed ise pöörlevad selle masskeskme ümber. Tavaliselt sellises tähesüsteemis üks täht on väga hele ning teisest ka suuruse poolest tunduvalt suurem.

Muutlikud tähed – seljuhul tähe heledus ajas muutub. Jagatakse kaheks : perioodiliselt muutuvad ja korrapäraselt muutuvad. Perioodiliselt muutuvatest tähtedest on üks grupp tähtesid ehk tsefeiidid väga täpse perioodiga. Tsefeiitide periood ulatub 10minust kuni mõnekümne ööpäevani.

Noovad, supernoovad – Noova on pulsseeruv täht, kuid tema heledus kasvab tohutu kiiresti, kahaneb aga aeglaselt. Heleduse kasv on väga suur.
Graafik paberil!!!!
Väga harva lööb taevas särama väga ere täht – heledus kasvab sadu tuhandeid kordi – sellele järgneb aeglane kustumine(lõpplik).
Sellist ühekordset sähvatavat tähte nim Supernoovaks.
LINNUTEE GALAKTIKA
Osutub, et tähed enamuses kuuluvad mingitesse tähesüsteemidesse, mida nimetatakse galaktikateks. Päike(meie kuulume Linnutee galaktikasse). Ta on meil paistmas kahe heleda triibuna, mille keskel jookseb tumedam ala ning need triibud on suunatud põhjast lõunasse.
Valgusaasta – see on teepikkus , mille valgus läbib aastad.
Meie Linnutee galaktika on nn spiraalset tüüpi. Meie galaktika läbimõõt on u 100 000 valgusaastat. Meie Päike asub tsentrist u 30 000 valgusaasta kaugusel. Tsentris on ülisuur tähtede kogum, mille läbimõõt on u 3000-6000 valgusaastat. Meie Linnutee galaktika tähtede arv 2x10 astmel 9 tähte. Linnutee galaktika mass on 2x10 astmel 11 Päikese massi.
Kõik spiraalsed galaktikad pöörlevad ümber oma tsentri, kusjuures tuum liigub veidikene kiiremini kui galaktika sabad. Meie galaktika pöörlemiskiirus on kuskil keskmiselt 300 km/sek ja teeks ära täisringi umbes 200 miljoni aastaga. Meie galaktika horisontaal pind keskelt on täidetud nn kosmilise tolmuga – seetõttu on nähtav tume triip ka taevas ning osasid tähti me tolmu tõttu ei näe.
Joonised lehel, mis on läpsi kotis .
GALAKTIKAD
Enamus tähti kuuluvad mingitesse galaktikatesse. Jaotatakse nad kolme tüüpi:

Spiraalsed galaktikad – kõige levinumad nt, Linnutee galaktika.

Ellipsilised galaktikad - nagu muna

Mittekorrapärased galaktikad
Tavaliselt galaktikad pöörlevad mingi telje ümber. Galaktikate vahele jäävad üksikud tähed ning küllalt palju kosmilist tolmu – udukogud.( tuntum neist Andromeeda udukogu)
UNIVERSUM
Kogu meie ümbritsevat ruumi nimetatase universumiks. Spektraalanalüüsist on võimalik tuletada, et meie universum pidevalt paisub (st eemaldub mõttelisest tsentrist). Kui kasutada niinimetatud tagurpidi filmi on võimalik välja arvutada universumi sünd ehk Suur Pauk . See toimus kuskil 15 miljardit aastat tagasi. Sel hetkel loodi mõisted aeg ja ruum.
SUUR PAUK
Algselt oli selle ruumipunkti suurus 10 astmel miinus 33 cm.
Tähtede sünd, elu ja surm
Selleks , et täht sündida saaks peab tema algmass olema paar sajandikku kuni 90 Päikese massi. Kui on alla selle massi, siis termotuuma reaktsioon ei hakka tööle, kui üle 90 Päikese massi, siis ta plahvatab ja heidab osa massi minema.
Kehtib põhimõte: Mida suurem on tähe mass, seda lühem on tema eluiga. Suuri tähti on üldiselt vähe enamus on kas Päikese või veel väiksema massiga.
Keskmise tähe(Päikese) elu neli etappi :

Tolmu ja gaasipilve kokkutõmbumine

Termotuuma reaktsiooni algus – vesinik muundub heeliumiks( Päike – 10 miljardit aastat, praegu oleme ajaliselt kuskil poole peal u 5 miljardit aastat)

Heelium põleb süsinikuks ja Päike muutub punaseks hiidtäheks

Päikene heidab ära atmofsääri ( enamus massist) ja muutub valgeks kääbuseks.
Enamus tähti lõpetabki siis valge kääbusena või neutron tähena või musta auguna.
Ennem lõppu paiskab täht enamus massist kosmosesse, mis ongi uute tähtede tekkimise tooraineks .
MUSTA AUK
Eriti tihe aine, mis tõmbab enda poole valguse.
KORDAMINE

Iseloomusta Päikest , üldandmed; sisemised vööndid; atmosfäär; Päikese kroon

Iseloomusta tähti: värvuse ja temp seos; läbimõõt; missugune täht on Päike; erilised tähed; novad jne

Iseloomusta linnutee galaktikad; mõõtmed; ehitus; kuju; joonised; tähtede vaheline tolm; liikumine ja kus asub Päike

Teised galaktika- tüübid, mida kõige rohkem

Universum, mis on , mis toimps seal?

Suur Pauk: mis seal sisuliselt toimus; tähe neli elu etappi; iseloomusta