teda ei võetud vastu. Liszt oli pettunud, kuid võttis tunde väga heade eraõpetajate juures. 1820. aastatel edukad kontsertreisid Inglismaale, kirjutas oma esimesed teosed, ilmnes huvi müstika ja religiooni vastu. Peale isa surma jäi elama Pariisi. Luges palju (eriti Hugo ja Balzaci teoseid) ning sulandus Pariisi kultuuritegelaste seltskonda (puutus kokku Hugo, Balzaci ja Georges Sandiga). Olulisemateks muusikalisteks mõjutajateks olid Berlioz ja Paganini, hiljem ka Chopin. 1830. ja 1840. aastad olid pianistikarjääri hiilgeaeg andis üle mitme tuhande kontserdi üle kogu Euroopa, samuti esines Iirimaal, Rumeenias, Türgis, Venemaal ja isegi Eestis (Tartus), tema populaarsus oli tohutu, saalid olid kõikjal välja müüdud, Liszti kuulsus võttis kultuse mõõtmed (Heine nim seda lisztomaaniaks). Nende aastatega kogus Liszt endale ka korraliku varanduse, kindlustades end majanduslikult kogu eluks. Aastatel 1848-61 elas Weimaris
Ood rõõmule” on pärit Beethoveni 9. sümfooniast. 19. Kuidas nimetatakse Beethoveni 5. sümfooniat ja miks? Beethoveni 5. sümfooniat nimetatakse “Saatusesümfooniaks”, sest teos algab saatuse koputuse motiiviga. 20. Kirjelda romantismi kui vaimset liikumis ühe lausega! Romantism on vaimne liikumine, mis seab tundelise palju olulisemaks mõistuslikkusest. 21. Nimeta romantismiajastu heliloojaid! (min 5) Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenc(Franz) Liszt, Edvard Grieg, Pjotr Iljitš Tšaikovski, Giuseppe Verdi, Johannes Brahms, Jean Sibelius. 22. Kuula Chopini etüüdi E-duur! Kirjelda muusikat! Ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www.youtube.com/watch?v=82okhQiaPs0 Chopini etüüdi E-duur on emotsionaalne ja tundeline teos klaverile, kus romantismiajastu
kombinisatsioon. Balleti lavastus on paljude inimeste koostöö tulemus. Ballettmeistrile kuulub lavastuse idee ja ta kavandab sammud. Ta töötab koos heliloojaga, kes on loonud lavastuse muusika või helikujunduse. Heliloojad Jean Baptiste Lully (16321687) Üks esimesi balleti heliloojaid Louis XIV õukonnas, oli Lully ka ise tantsija. Temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia direktor. Tema loomingu hulka kuulub ka "Kuninglik ööballett". Frederic Chopin (1810 1849) Sündis Poolas. Ta ei kirjutanud otseselt balleti muusikat, kuid tema loomingut on kasutatud paljudes balleti muusikates. Enim tuntud on arvatavasti "Chopiniana", millele seadis koreograafia Mihhail Fokin. Jerome Robbins kasutas Chopini muusikat ballettide "Konsert" ja "Tantsud
1750-1850 oli suurim muutuste ajajärk Euroopas. Hakkavad toimuma kunstinäitused ja tekib prof.kunsti tagasiside e kunsti kriitiga. Väheneb kunsti tellija osatähtsus ja suured muutused, sest vähenevad seisuslikud sidemed. Kujuneb välja klassitsism- akadeemiline ja romantism-sõltumatu. KLASSITSISM ld k esmaklassiline. Klassitsismi kodumaa on Inglismaa. 1725.aastal ehitab William Kent esimese klassititsiliku hoone. Oluline oli sammas portikuse olemasolu. Robert Adami sisekujundus- palju kreeka ja rooma motiive. *järgib antiikkunsti- võtab üle kunsti, eriti arhitektuuri põhijooned *valitseb Ida- ja Kesk-Euroopas *Prantsusmaal ja Inglismaal neoklassitsism *levikut soodustavad valgustajad *teostes naeruvääristati ühiskonda *usuti mõistuspärasusse *suurim väärtus- reeglipärasus ja kord *kunsti ringkondades kasvab huvi antiikpäranduse vastu *Winckelmann kirjutab teose antiikkunsti ajalugu „Õilis, lihtsus ja vaikne suurus“ Kehtib v.a Prantsusma...
Tallinn 2010 Retsensioon Kontsert, mida külastasin toimus 14. märtsil 2010 kell 18.00 Tallinna Kadroru lossisaalis. Algselt pidi kavas olema trio esitus A.Lauhhina, S. Kovarski ja A. Ivanovit , kuid kohale jõudis vaid pianist Andrei Ivanovit. Esitatud teosteks olid: 1. S. Rahmaninov (1873- 1943) · Variatsioonid Corelli teemale op. 42 · prelüüd g-moll, G-duurop. 32, gis-moll op.32 · Eleegia op.3 nr.1 2.F. Chopin (1810-1849) · Etüüd As-duur op.2 nr. 1 · valss op.64 cis-moll, des- duur · Ballaad nr. 4 op. 52 · Etüüd op. 25 nr. 11 · Etüüd op. 25. nr. 12 Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haarata ja tihti võisin end leida hoopis kadrioru
loomingut klaverisolisti või saatjana ning kirjutas muusikaarvustusi. Heliloojana paistis ta silma müstilisuse, saladuslikkuse ja modernistliku helikeelega, tekitades kuulajais vastakaid arvamusi. Samuti kippusid tema kooriteosed olema taidluskollektiividele liiga rasked. Aastail 1909 11 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid Anatoli Ljadovi juures. Peterburis puutus Saar kokku Euroopa tuntumate heliloojate teoste nootidega, eelkõige köitsid teda Chopin, Grieg, Debussy ja Skrjabin. Esimese maailmasõja ajal töötas Mart Saar lühikest aega muusikaõpetajana Tartu Õpetajate Seminaris. 1919. aastal asus ta aga õppejõuna tööle äsjaavatud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Samal ajal hakkas ta varasemast rohkem tegelema heliloominguga. 1921.a. hilissuvel puhkes tema Tartu kodus tulekahju, milles hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, umbes nelikümmend soololaulu ning teoreetiliste teoste käsikirjad
Sir Winston Churchillil ei olnud peaaegu mitte ühtegi kainet päeva. Churchilli probleem oli see, et töötas füüsilise ülekoormuse piiril ja põdes samal ajal ka kliinilist depressiooni. Tal vedas, kuna tal olid ka inimesed ja asjad, mis tasakaalustasid teda näiteks tasakaalustas ta poliitiline konkurent David Lloyd George. On hämmastav, kui noorelt on surnud paljud geeniused: Mozart (36-aastaselt), Schubert(31-aastaselt), Chopin (39-aastaselt), Bizet (37-aastaselt), Poe(40-aastaselt), Puskin (37- aastaselt), Lermontov (26-aastaselt) jne. Surmade põhjused on olnud näivalt erinevad (enesetappudest alates ja tiisikusega lõpetades), tegelikult aga on tegemist olnud depressiooniga. Võttes näiteks kasvõi näiliselt vägivaldse juhtumi nagu kahevõitlus(selle tõttu suri näiteks Puskin). Tegelikult oli aga tegemist depressiivse enesetapuga. Kuna näiteks oli ta oma elu viimasel
EESTI NIMED VÕÕRNIMED Veski, Veski, Veskit; Kapp, Kapi, Kappi Kirjutatakse nagu emakeeles, reeglil on Ahas, Ahase, Ahast; Jõgi, Jõgile; Tume palju erandeid. Liiv Venezuela – Soome, Peeter I. Roht, Kask ? Võõrnime käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Käänata nii, nagu teeb seda nime kandja. Chopin, Chopini, Chopini, (mitte Chopinit) Ülakoma on parem mitte kasutada. Nimi on parem kirjutada nimetavas Kui võõrnime lõpus on nn tumm häälik käändes (…aukirja saab Jüri Kask). (häälik, mida ei hääldata), kasutatakse ülakoma. Bordeaux’st, Dumas’lt, Shaw’le Dumas’ teosed
Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas taotles: "Nimetada asju nimepidi tähendab hävitada kolmveerand luulest saadavast naudingust, mis seisneb asja järkjärgulises aimamises." Viimase teosed: 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki. Esimese maailma tapatalgud tekitasid temas sügava masenduse, ta töötas palavikuliselt, et lõpetada kaht klaverietüüdide sarja, mille eeskujuks oli Chopin, ja kolme pala kahele klaverile ,,Must ja valge", kõik pühendatud lahingus hukkunud sõbrale. Tema viimasteks teosteks jäi kolm kavandatud kuueosalisest sonaadisarjast, abstraktne muusika uues, sügavtõsises stiilis tsellole ja klaverile, viiulile ja klaverile ning flöödile, vioolale ja harfile. Ta suri enne kui jõudis kirjutada ülejäänud kolm, Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Sonaadid avaldati lihtsa tiitliga ,,Claude Debussy, prantsuse muusik". 6
loomisel eelkõige mingist poeetilisest kujundist ja selle piltlikkusest. Virtuooslikud klaverietüüdid kujunesid teatavasti kontserdipraktikas välja eelkõige XIX sajandi tuntud pianistide Kalkbrenneri, Moschelesi, Thalbergi jt loomingus. Need olid mõeldud esmajoones oma tehniliste võimete demonstreerimiseks ja osutusid küll efektseteks, kuid enamasti küllaltki pealiskaudseteks kontserdi lõpunumbriteks. Uue lehekülje etüüdizanri ajaloos avas Chopin, kelle etüüdide eesmärk oli ühe kindla faktuurielemendi poetiseerimine. Liszti etüüdides äratab seevastu tähelepanu zanri programmiline tõlgendus (näit "Mazeppa", "Metsik jaht", "Eroica" jt). Rahmaninov, lähtudes küll oma etüüdide loomisel nii Chopini kui ka Liszti traditsioonidest, lõi täiesti isikupärase klaveristiili ja püstitas endale sellised ülesanded, mis olid enne teda tundmatud
ehk kadentsis. Varaseimas kontserdites improviseeris solist kadentsi, nüüd see aga kirjutatakse ete. Peale soololõiku saab I osa lõppsõna orkester. Kadents võib olla ka viimase osa lõpu eel. Solistipartii on kontserdis enamasti virtuooslik ning nõuab esitajalt väga häid oskusi. Kontserte on loodud kõikvõimalikele pillile. Vastavalt soolopillile nimetatakse teost. J. F. Haydn, W.A. Mozart, F. Chopin, F, Liszt, H, Eller, R. Tobias Concerto grosso 17-18 sajandil ehk barokkajastul oli see levinud kontserdiliigiks. Concerto grosso ehk it.k suur kontsert on teos juhtrollis olevale oma bassipilliga väikesele pillide grupile ehk concertinole ja suuremale koosesiule ehk ripienole.Concerto grossod koosnevad erinevast hulgasst osades (tavaliselt 4-6), mis on järjestatud kontrastseltA. Corelli, A. Vivaldi, G.Fr. Händel Kammermuusika Musica da camera tähendab muusikat eluruumides ettekandmiseks
Ta on korraldanud üle Eesti enda konstert-tuure ,,Klaver tuleb külla" ( 1997, 1999, 2008). Saavutused 1973. aastal võitis ta Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi. Lõppvoorus sai ta auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis 1976. aastal. 1984. aastal pärjati ta Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks ning 2001. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Looming Rein Rannapile on suureks eeskujuks olnud Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. Rannap ise kirjutab heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Enamus lood on tal siiski kirjutatud klaverile, kuid on kirjutanud levilaule ja kammermuusikat. Orkestriteosed: ,,Papagoid", ,,Eleegia", ,,Umbrellas", ,,Sümfoonia". Klaveriteosed ja tsüklid: ,,Naiivsed ja süütud palad", ,,Cruise Control", ,,Six-pack piano". HELJO SEPP ( sündinud 15. oktoobril 1922) on eesti pianist, pedagoog ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor. Õpingud
kuuluvad JSB-le. 6 2. Johann Sebastian Bach, pärand Pärast JSB surma polnud tema looming moes. Teda meenutati pigem kui pedagoogi ja pillimeest. Tegelikult ei ole selles ka midagi imelikku, kuna oma eluajal toimetas JSB kõigist oma loodud (säilinud 1000) heliteostest trükki vaid 4. Kui aga mitmed muusikamaailma suurkujud – Beethoven, Mozart, Mendelsohn, Schumann, Chopin JSB heliloomingut imetlesid, muutus Bach’i looming laiemalt tuntuks. Juba 1850. aastal loodi JSB loomingu säilitamiseks ja populariseerimiseks Bach’i Selts (Bach-Gesellschaft) JSB stiil ei olnud uuenduslik, vaid võttis kokku ja arendas täiuslikkuseni temale eelnenud kolme sajandi muusika. JSB oli organistina nagu Euroopa muusikaliseks saadikuks Saksamaal - ta seadis itaalia jt Euroopa heliloojate loomingut orelile ja ka esitas seda. JSB teeneks võib lugeda ka seda, et
ROMANTISMI TÖÖLEHT Rühm: Nimi: Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA ROMANTISMIajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1.LEIA VASTUSED Nimeta romantismi tunnuseid.(vähemalt 4) Väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia, klassikalisi vorme kasutati vabalt, muusika teemadeks loodus, ajalugu, muistendid, legendid. Määratle romantismi ajavahemik 1820-1880 Nimeta riigid, kus arenes romantism eredamalt Prantsusmaa, itaalia saksamaa 2.TÄIDA LÜNGAD F. Schuberti loomingusse kuulub üle 1000 teose. Tema loomingu põhiosaks on soololaulud. Suurvormidest on Schubert...
1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale. Tal ei õnnestunud leida...
4) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne-basso ostinato (võte barokkajastust). 5) Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus). 6)Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt. 7 Teosed Viimase teosed: 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki. Esimese maailma tapatalgud tekitasid temas sügava masenduse, ta töötas palavikuliselt, et lõpetada kaht klaverietüüdide sarja, mille eeskujuks oli Chopin, ja kolme pala kahele klaverile ,,Must ja valge" (1915), kõik pühendatud lahingus hukkunud sõbrale. Tema viimasteks teosteks jäi kolm kavandatud kuueosalisest sonaadisarjast, abstraktne muusika uues, sügavtõsises stiilis tsellole ja klaverile, viiulile ja klaverile ning flöödile, vioolale ja harfile. Ta suri enne kui jõudis kirjutada ülejäänud kolm, Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Sonaadid avaldati lihtsa tiitliga ,,Claude Debussy, prantsuse muusik"
· Wolgang Amadeus Mozart (1756 1791) "Figaro pulm", "Võluflööt". · Ludwig van Beethoven (1770 1827) "Kevadsonaat", "Kuupaiste". · Claudio Monteverdi (1567 1643) "Orpheus", "Odysseuse kojutulek". · Robert Schumann (1810 1856) "Lastestseenid", "Karneval". · Franz Schubert (1797 1828) "Ilus mölrineiu", "Talvine teekond". · Fryderyk Franciszek Chopin (1810 1849) "Revolutsiooniline etüüd" - uued zanrid: etüüd, prelüüd, nokturn. Tantsudest: masurka, valss, polonees · Pjotr Tsaikovski (1840 1893) "Aastaajad", "Lastealbum". MUUSIKATEATER Tähtsamad punktid · Ooper lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusiak, näite- ja kujutava kunsti (sageli ka koreograafia) ühendusel. Ooperi eelkäijaks on mitmesugused, vaimuliku
1861 tuli Saksamaale tagasi. 1876 avati ooperi maja spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Avamisel etentati ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus". LOOMING: ta oli 19. Sajandi suurim ooperi reformaator. Tema ideeks oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees ehk segu. Ooperid jagunesid tseenideks. ,,Nibelungide sõrmus" milla alla kuulub veel neli ooperit: ,,Reini kuld," ,,Valküürid", ,,Siegrfied" ning ,,Jumalate hulk". ,,Lendav Hollandlane", ,,Tristan ja Isolde", jne. *Fryderyk Chopin 1810- 1849 Pooal helilooja. Ema poolt poolakas ja isa poolt parntslane. Isa oli õpetaja. Pantsus keele ja kirjanduse õppejõud. Seitsme aastaselt kirjutas oma esimesed teosed klaverile. Teda on võrreldud imelaps Motzardiga. Ta olid erkordsed head pianisti võimed. Ta õppis Varssavi kõrgemas muusikakoolis õppis kompositsiooni. Pärast lõpetamist reisis palju, andis kontserdite pianistina üle Euroopa. Teise poole oma elust elas ta Pariisis, sest Varssavi
Põhivoolu esindajad: Franz Schubert, Robert 19. saj rahvusriikide tekke protsessi. lootes muusikatellimustele. Leingujärgselt tänapäevase kuju; vaskpillidele lisandusi Uute zanritena kerkisid esile: soololaul (tihti loodi Schumann, Fryderic Chopin, Johannes Viimane tervikliku esteetikaga kultuurisajand. Linlikes võõrandumisvaludes müüdi teos impressariole koos kõikide õiguste ventiilid, puupillidele Böhmi programmtsüklitena), sümfooniline poeem (Liszt, Brahms, Ferenc Liszt, Richard Wagner, Hector looja ülistab intuitsiooni ja tunnet. Ideelahendid enamasti traagilised. loovutamisega
Madeleine`i kiriku paarik. La Madeleine Kreeka-Rooma tempel keset Pariisi. Napoleon lasi ehitada arhitekt Vignonil templi ja 1814.a. pühendati see Maarja-Magdaleenale. Kirikul on 52 korintose sammast, mis on 20m kõrgused. Interjöör baroksete vormidega. Ainsaiks valgusallikaiks on laeaknad. Place Vendome Väjak sai nime seal asuva Vendome`i hertsogi residentsi järgi. Väljaku kavandas Jules Hardouin-Mansart (1687-1720). Väljakul on hotell Ritz , maja, kus suri Chopin, Eugenia de Montijo (Napoleon III naine) residents. Väljaku keskel on 1806-10 Gondouini ja Lepire`i poolt Napoleon I auks püstitatud ausammas. Inspiratsiooni on saadud Traianuse sambalt. Sammas on 44m kõrge ja spiraalne lint kujutab Austerlitzi lahingu (1805) sündmusi. Samba otsas on Napoleoni kuju. Bastille`i väljak Koht, kus kunagi asus Bastille'i vangla. Väljaku keskel on 52m kõrgune pronksist sammas, mille otsas on Vabaduse kuju "Vabaduse geenius" (1831-40)
teemaks peamiselt oli loodus, ajalugu või rahvalooming. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Samuti arenesid ka muusikainstrumendid edasi. Vaskpillidele tekkisid ventiilid, puupuhkpillidele tekkis Böhmi klappidesüsteem ning pikendati sõrmlauda ja poognat keelpillidel. Romantilisi heliloojaid: Carl Maria von Weber, Franz Schubert, Robert Schumann, Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Gioacchino Rossini, Niccolo Paganini, Hector Berlioz, Georges Bizet, Charles Gounod, Frereric Chopin, Ferefc Liszt, Edvard Grieg, Jean Sibelius ning Pjotr Tsaikovski. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusika http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansambel http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansamblite_loend http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuhatus_barokkmuusikasse.html http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism_(muusika)
Suveõhtu külas, mil armastatu petab sümfooniakangelast. Neljas osa: ,,Rongkäik tapalavale". Talle näib, nagu oleks ta mõrvanud oma armastatu (armukadeduses), et ta on surmamõistetud ja viiakse hukkamispaigale. Kangelane viiakse tapalavale, kuna on oma armastatu mõrvanud. Viies osa: ,,Öine unenägu nõidade sabatil". Muutunud müstiliseks, võikaks. Lõpuks sümfooniakangelane nagu mõrvaks oma armastatu, viiakse matustele, kuhu tuleb kohale ka tema armastatu. Frederic Chopin (1810 1849) Poola helilooja ja pianist. Sündinud Poolas, Zelanova Wola külas. 5-aastaselt hakkas klaverit mängima, 7-aastaselt tegi esimese loo ja esines. Oskas väga hästi joonistada ning näidelda. Loomingu aluseks Poola rahvamuusika. 20-aastaselt kontsertreis. Kõige kuulsam etüüd: revolutsiooniline ,,C-moll". Ise ei andnud oma teostele pealkirju, ei pidanud neid vajalikuks. Kui suri, siis palus ta oma vanemal õel viia oma südame Poola. Elukaaslane Aurore Dudevant (Duderant
On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997).
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et muusika on ainuke kunstiliik, mille abil saab tunnetada looduse ürgolemust ja inimkultuuride algpäritolu, sest muusika väljendab emotsioone ja tundeid. 18.-19. saj. olid väga ilmalik...
Romantism hakkas tundma huvi vana muusika vastu. Romantismi ajal said klassikalise sümfooniaorkestri pillid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillide klapid. Klaverimuusika romantismiajastul Klaverist sai populaarne soolopill, eriti armastati lühipalu. Levis laiemalt kodune musitseerimine. Nokturn- õhtu või öö muusika. Prelüüd- sissejuhatus Etüüd (harjutus) Ekspromt Ballaad Valss Polonees Masurka Rapsoodia- kasutatud rahvamuusikat Frederyk Chopin (1810-1849) Klaverivirtuoos Poola kuulsaim helilooja Tema loomingu põhiosa moodustavad väikepalad klaverile, eriti hinnatud on tema valsid ja prelüüdid. Tema palad on meloodilised ja lüürilised. MK „Vihmapiiskade prelüüd“ des-duur Chopin muutis inimeste arusaamist sellest, kuidas klaverit on võimalik üldse mängida. Kasutas palju rohkem pedaali ning kasutas tempo aeglustamist ja kiirendamist. MK „Polonees nr 3“ Suure osa elust elas Pariisis, sündis Poolas
FERENC LISZT (1811-1886 ) Ta oli ajastu suurimaid pianiste, kelle sensatsioonilist menu võis samastada ainult Paganini omaga. Lisaks sellele oli ta viljakas helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja mitte ühe maa kitsastes piirides, vaid kogu Euroopa ulatuses. Ta oli pikk ja kõhetu, kahvatu näo ja suurte merevee värvi rohekate silmadega. Kõnnak oli tal ebakindel. Intiimses seltskonnas oli ta näoilme hajameelselt rahutu, kontserdilaval aga kuninglik. Rääkis ta kiiresti ja katkendlikult, arvamust väljendas kindlalt, kirglikult arendas oma mõtteid. 1819. aasta ühel varahommikul sisenes tuntud Viini klaveripedagoogi Czerni juurde viletsalt riietatud mees väikese, kõhna ja kahvatu 8-aastase poisiga käekõrval. Külaline palus anda hinnang nooruki klaverimängu oskusele. Leides poisi pianismis küll palju puudusi, ei saanud Czerni varjata oma hämmastust. Noor Liszt mäng...
muusikud. Ta tahtis ühendada kõik elavad ja surnud muusikud ühte liitu. Davidsbund - Davidsbündlerid Tsükkelkarneval kujutab endast variatsioone neljale tähele. A; S; C; H Asch on linn kus elas Schumanni noorpõlve armastus. Paneb igale tähele ühe noodi. A=A, S=Es, mi bemoll. C=C do H=H Si. Need tähed käivad läbi kõikidest karnevalidest, mida on kokku 21. Kuulame üheteiskümnendat osa mille pealkiri Chiarina Kaheteistkümnendat Chopin Kolmeteiskümnendat - Estrella Looming. Klaverimuusika kõrval jaotub kahte valdkonda. Teine oluline anr on ka soololaul. Neid on tal umbes 250. Tuntuim laulutsükkel on ,,Poeedi armastu". 1840 abiellus klaraga ja kirjutas sel aastal üle poole oma lauludest, 138tk. 1844 käis tema teekond läbi eesti, andis koos klaraga kontserte. Tartus anti 3 kontserti. Looming hakkas elulõpul tunnustust leidma. Kuni saabus katastroof ja meeltesegaduses tegi 1854 enestapukatse. Ta päästeti kalurite poolt
Samuti astus ta üles raadios ja televisioonis, salvestas palju muusikat Eesti Raadio fondi ja mitmetele heliplaatidele. SOOLOKONTSERTIDE REPERTUAAR Bruno Luki repertuaar oli äärmiselt mahukas, hõlmates muusikat barokist kaasajani. Kõige huvipakkuvamad on tema soolokontsertide kavad, mille juurres eemaldus ta sageli harjumuspärastest tavadest. Kavade hulgas leidus palju vähemängitud, kuid samas väärtuslikke teoseid. Traditsioonilise virtuoosliku repertuaari kõrval (Brahms, Chopin, Liszt) esitas Lukk ka Scarlatti ja Händeli teoseid, eriti palju aga Johann Sebastian Bachi muusikat. Bach oli Lukile südamelähedaseks saanud juba nooruses ning seetõttu mängis ta meelsasti tema süite, tokaatasid, prelüüde ja fuugasid ning koraalieelmänge. Erilist kiindumust tundis Lukk Mozarti ja Schuberti loomingu vastu: "Minu muusikaline maitse kujunes välja küllalt vara, siiski ühe erandiga Schubert. Noorena ei osanud ma teda küllalt mõista. Praegu on ta mulle
aastatel Prantsusmaal, vastustas kolonialismi, väärtustas neegerlikku (sõna neeger ei peetud halvaks) ja glorifitseeris Aafrika loodust ja minevikku. 51. Milline Põhja-Carolinast pärit ameerika kirjanik oli Jack Kerouaci esimesi kirjanduslikke eeskujusid? Thomas Wolfe („Vaata kodu poole, ingel”, „Oodates kuulsust”) 52. Nimetage kaks Allen Ginsbergi luuleteost. „Ameerika”, „Kaddish” 53. Nimetage neli 20. sajandi ameerika naisproosakirjanikku. Willa Cather, Kate Chopin, Harper Lee, Flannery O'Connor ja Carson McCullers („lõuna gootika”), Louise Erdrich, Zora Neale Hurston, Alice Walker, Toni Morrison, Charlotte Perkins Gilman, Ellen Glasgow, Anne Porter, Eudora Welty 54. Millise Euroopa kunsti- ja kirjandusvoolu kontekstis kasutati 20. sajandi algul esimest korda mõistet „maagiline realism”? Kafka romaanide unenäosarnase fantastilisena näiva tõeluse kohta 5 55
On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. HELILOOJA - KLASSIKA Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-
At the age of 11, he won a junior scholarship to the Royal Academy of Music. One of his instructors reports that, when he entered the Academy, she played a four-page piece by Handel, which he promptly played back like a "gramophone record." For the next five years, John took the tube (subway) into central London to attend Saturday classes at the Academy, in addition to his regular school duties at Pinner Country Grammar School. John has since stated that he enjoyed playing Chopin and Bach and singing in the choir during Saturday classes, but that he was not otherwise a diligent classical student. "I kind of resented going to the Academy," he says. "I was one of those children who could just about get away without practicing and still pass, scrape through the grades." He even claims that he would sometimes skip classes and just ride around on the Tube. However, several instructors have testified that he was a
ülesehitusi, ei uuendanud midagi. Kirjutab: 1. 4 sümfooniat 2. 2 orekstriavamängu ,,draagiline" ja ,,akadeemiline" 3. Klaverikontserdid 4. Mõned laulud 5. Ungari tantsud 19. saj muusika · Leiutati haamerklaver · 19. Saj armastab metsikult klaverimuusikat · Kirjastused osatavad väga heal meelel heliloojatelt muusikat kokku · 19. Saj armastab staare · Väga palju õpitakse klaveri mängimist Fryderyk Chopin (1810-1849) · Isa prantslane, ema poolatar · Oma elu I poole elas poolas, Läpetas Varssavi muusika kooli · 1830 suure poola ülestõusu ajal tegi rahvuse huvides euroopa suurlinnades andnud kontserte · Elu II pool on Prantsusmaal · Maetud Pariisi kalmistule, aga tema süda on maetud Poolas ühte kirikusse ELU AJAL · Oli pianist · Andis eratunde Pariisis · Mängis eelistatult salongides (baarides, väike auditoorium)
Kalad vihkavad küsimusi, mis nõuavad otsest vastust, ja nii ongi nende vastus enamikul juhtudel ,,võib-olla". Kalade märgi kandja on altruist, kes tunneb ammendamatult, õrna armastust iga elusolendi vastu. See on tõeline pühaku omadus, kuna ei põhine enesehaletsusel ja enesearmastusel. Kes tahab olla tema sõber või teda armastada, peab kokku võtma kogu oma kujutlusvõime, et küündida tema mõttemaailma ja emotsioonide tasandini. Tuntumaid Kalasid: Frederic Chopin, Albert Einstein, Mihhail Gorbatsov, Georg Friedrich Händel, Nikolai Rimski-Korsakov, Konstatin Päts, Silvia Rannamaa, Kristina Smigun, Anne Veski, Eduard Vilde (L. Goodman, 1968). 1.2. KALAD mees Kaladest mees võib tagada teile turvalise tuleviku või purustada kogu teie elu, rääkimata südamest. Ta võib olla kõik mida te ainukt soovite või kõik, mida te ei soovi. Kaladest mees ei ole nõrga iseloomuga. Asi on sellest, et ta võib liiga kauaks vaatama
vildist padjakesega summuti. Kui klahvile vajutada, siis tõuseb summuti üles ja vabastab keel. Kui aga tõsta sõrm klahvilt, siis klahv tõuseb ja summuti vajub keelele tagasi, summutades selle helina. Seega sooritab klaverimehhanism klahvile vajutamisel kaks asja. Summuti vabastab keele ja haamrike lööb vastu keelt. Klaveriklahve on 88, klaveri heliulatus on üle 7 oktavi. Klaveriteoseid on kirjutanud kõik tähtsamaid heliloojad, sealhulgas Mozart, Beethoven ja Chopin. 1799.a. ilmus nädalalehes ,,Revalische Wöchentliche Nachrichten" teade, et Breemenist saabus Tallinna pillimeister Johann Friedrich Gräbner, kes valmistab klavikorde, klavessiine, haamerklavereid, püstklavereid, positiive, harfe ja lautosid. Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud klaveriehitajad Erich, Lorenz, Falck, Hasse, Meyer, Mirsalis, Wiesner, Sopha, Goldorff, Rathke,
perfektne tehnika, kiirete tempode eelistamine ja ka elegantne graatsia. Viini klaver oma väikese kõlajõu tõttu siiski ei rahuldanud pianistide vajadusi, instrumendi helitugevus jäi suurtes kontserdisaalides nõrgaks. 1820. aastatel said juhtivateks klaverifirmadeks Erard ja Pleyel Pariisis, kusjuures Erard võttis aluseks just suurema kõlajõuga inglise tüüpi klaveri. Alates 1830. aastatest kasutas ja propageeris Erard'i klaverid Liszt, Pleyeli omi aga Chopin ja Kalkbrenner. Nendel klaverivabrikantidel olid Pariisis ka oma saalid ja muidugi oma klaveritega. Peamised ehituslikud küsimused, mille kallal klaverimeistrid sel kümnendil töötasid, olid suurem kõlatugevus (eriti bassiregistri kandvus) ja nüansseerimisvõimalused dünaamikas, aga ka mängumehaanika kiirendamine ning kergemaks ja täpsemaks muutmine. Erard'i firmas väljatöötatud repetitsioonimehaanika lõi eeldused uutele virtuoossetele efektidele, samal ajal kui metallraami
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
õnneliku lõpuga armastuslugu, kuid ta võib olla ka ajakajaline. 4. Ballett muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Heliloojad romantikud 1. Niccolo Paganini Itallia (1782-1840) 2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5. Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856) 6. Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847) 7. Fryderyk Chopin Poola (1810-1849) 8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9. Giuseppe Verdi Itaalia (1813-1901) 10. Richard Wagner Saksamaa (1813-1883) 11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12. Georges Bizet Prantsusmaa (1838-1875) 13. Jean Sibelius Soome (1865-1957) 14. Johann Strauss(senior) Austria (1804-1849) 15. Johann Strauss(junior) Austria (1825-1899) 16. Mihhail Glinka Venemaa (1804-1857) 17. Pjotr Tsaikovski Venemaa (1840-1893)
Teosed: Ooper "Fidelio" ; kaks missat; 9 sümfooniat; avamängud, muusika balleti ja draamaetendustele,5 klaverikontserti, viiulikontsert, arvukalt kammerteoseid, 32 klaverisonaati, 24 variatsioonitsüklit, 66 laulu. kogutud teoste sari ilmus alates 1864.a. VII TEEMA ROMANTISM. 1. Stiili üldiseloomustus. Varane-romantism 1815-1880(Schubert, Mendelssohn- Bartholdy) Kõrg-romantism 1830-1850 Programmiline sümfoonia, kunstide süntees- Hilis-romantism 1850-1890 Berlioz, List, Chopin, Shumann 150 aastat kestab üks periood, (esimesed 50 segunevad uus ja vana stiil, järgmised on uus ajastu ja viimased 50 jälle segunemine) Romantismis saab oluliseks vaimne liikumine, seab tundelise olulisemaks mõistuslikust, hõlmab kõiki elu valdkondi.(eriti muusikas, luules, maalikunstis) Olemuslikud tunnused: peenenenud hingeelu, madal valulävi, romantiline liialdus viib sageli haiglase piirile. Lõpmatusepüüd vastandina ratsionaalsele piiritlusele,
erialal. · 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. · 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Faktid Võitis Eesti Vabariigi Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6 On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest. 5 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/rannap/elu.htm 6 Sama allikas 5
iseseisvad. Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa · Elas Leipzigis. · Unistas saada pianistiks. · Looming: klaveripalade tsükkel ,,Karneval"; laulutsüklid ,,Poeedi armastus","Naise elu ja armastus"; 4 sümfooniat. Fenerc Liszt (1811-1886) Saksamaa · Õppis Viinis, päritolult ungarlane. · Suur klaverikunstnik, lõi klaverist kontsertinstrumendi. · Looming: sümf. teosed ,,Fausti-" ja ,,Dante-sümfoonia"; sümf. poeemid (,,Ungari prelüüdid") Fryderic Chopin (1810-1849) Saksamaa · Poola ja prantsuse päritolu. · Loomingut mõjutas mälestus kodukülast Poolas. Pariisis kujunes suureks klaverikunstnikuks. Oma teoseid viimistles kaua. · Looming: ¾anrid: prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad, masurka, polonees, valss; 2 klaverikontserti, 4 skertsot, 3 klaverisonaati; laulud (soololaul ,,Soo"); prelüüditsükkel ,,24 prelüüdi klaverile". Richard Wagner (1813-1883) Saksamaa
maa ammused suhted Lääne- Euroopaga. (Estonian Embassy in Poland) Poolas on religioonil tähtis koht. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel suur. Rooma katoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast, kellest 75% on aktiivsed kirikuskäijad. Tähtsamad riigipühad on konstitutsioonipäev 3. mail ja iseseisvuspäev 11. novembril. (Ibid.) Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik, helilooja Chopin, teadlane Maria Curie- Sklodowska, filmirezissöörid Roman Polanski ja Krzysztof Kieslowski, praeguseks lahkunud paavst Johannes Paulus II. (Euroopa Liidu portaal 2011) Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit (8% maailma varudest), looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on u. 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd - istutatult), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. (Ibid.) 1.2 Poola riigi ajalugu
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorgan...
asutati kohapeal "Ilmatari" selts, mille eesmärgiks vastavalt põhikirjale oli "...mitmehäälelist laulu ja mängu edendada ja harida ja sellega ühes ka seltskondlikku elu kõrgemale järjele tõsta." Seltsi muusikaliste ürituste peamiseks juhiks oli J. Kapp. Seda kuidas seal töötati püüavad iseloomustada järgnevad read: "Vaimustus oli suur. Harjutati ööd läbi. Kui hääled väsisid, seletas juhataja muusika suurmeistrite elust ja loomingust. Bach, Händel, Haydn, Mozart, Beethoven, Chopin, Liszt - neist teadis Suure-Jaani tolleaegne ärksam noorus juba midagi." Sellises keskkonnas möödusid Mart Saare järgnevad kooliaastad. Üks ta kaasõpilastest kirjutab helilooja 50-nda sünnipäeva puhul: "Mul tuleb meelde kihelkonnakooliaeg ja esimesed kokkupuuted Mart Saarega. Oli meid poisse viis-kuus, kes vabal ajal õppisime muusikat ja harjutasime orelil. Koolivend J. sõnas kord, kui harjutasime jälle leeritoa orelil:
Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni. 2) Kirjanduse hindamine > traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtlemisviis. Kaanon ja kriitika põhinevad varjatult androtsentrilisel maailmavaatel. Mida fem. kirjanduskriitikud ette võtavad? paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas kriitiline pilk kaanonile, naisautorite kaanonisse kaasamine (nt. V. Woolf, Kate Chopin, Christina Rosetti, Aphra Behn) naiskirjanduse traditsiooni uurimine naiskirjanike loomingu uurimine (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoreist) kuidas loevad mehed ja naised? Feministlik kirjanduskriitika ühendab kaasaegseid kirjandusteoreetilisi raamistikke ja feministlikke eesmärke. Feministlik teooria on olnud oluline mitmete teooriate arengus, nt, uushistoritsism, postkolonialistlik teooria ja kriitika, eetiline kriitika, ökokriitika.
Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni. 2) Kirjanduse hindamine > traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtlemisviis. Kaanon ja kriitika põhinevad varjatult androtsentrilisel maailmavaatel. Mida fem. kirjanduskriitikud ette võtavad? paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas kriitiline pilk kaanonile, naisautorite kaanonisse kaasamine (nt. V. Woolf, Kate Chopin, Christina Rosetti, Aphra Behn) naiskirjanduse traditsiooni uurimine naiskirjanike loomingu uurimine (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoreist) kuidas loevad mehed ja naised? Feministlik kirjanduskriitika ühendab kaasaegseid kirjandusteoreetilisi raamistikke ja feministlikke eesmärke. Feministlik teooria on olnud oluline mitmete teooriate arengus, nt,
ORA, L. 2007. Tartu üliõpilaste menuka džässorkestri HARVLEK lugu. (Käsikiri) PAALMA, V. (koost). 2006. Sada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel. Tallinn: Rahvusooper Estonia. PAPPEL, K. 2003. Ooper Tallinnas 19. sajandil. EMA väitekirjad I. Tallinn: EMA. PAUL, T. 2008. Ajalugu on meie elu lugu. – Päevalehe lisa “Arkaadia”, 17.05. PEDUSAAR, H. 2000. BOBA – mees kui orkester. Heino Pedusaar 2000, WW Passaaž 2000. PIECHNAT, M. 1996. Poland: from Chopin to hip hop. – Jazz Changes, Vol. 3, 2, 7–9. PILLIROOG, E. 1992. Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused. Tallinn: Eesti Teatriliit. POLILLO, R., POLILLO, A. 2006. Swing, Bop & Free. Milano: M. Polillo Ed. S.r.l. PORTER, L., ULLMAN, M., HAZEL, Ed. 1992. JAZZ: From Its Origins to the Present. New Jersey: Prentice Hall Englewood Cliffs. RANNAP, H. 1984. Tee muusikasse. Tallinn: Eesti Raamat. RAUDLA, H. 1993. Viljandi tantsumuusikast sajandivahetusest kuni neljakümnendate aastateni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
