9nda klassi konspekt (1)

Variatsioonivorm
Variatsioonivorm põhineb teemal, millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid . Neis võib muutuda teema helilaad , rütm, tempo, kõlavärv, dünaamika. Saatehääled ja meloodia võivad olla kaunstatud.
Nende arv võib olla väga erinev, u 2-3 kuni 20-30.
Paljud heliloojad võtavad oma variatsioonide teemaks ka teiste heliloojate loomingut või rahvaviise.
Need võivav olla iseseisvaks teoseks või mitmeosaliste teoste osade vormiks. Esineb ka sonaaditsükli II osa (aeglane- andante). Kasutatakse palju ka jazz -muusikas.
A1
A2
A3
A4
Rondovorm
Rondovorm on pärit vanast ringmängulaulust. Ssiin kordub erinevate lõikude- episoodide vahel muutumatu refrään. Rondo algab ja lõppeb refrääniga. Refrään peab korduma vähemalt 3 korda.
See võib olla nii iseseisev teos, kui ka mitmeosaliste teoste üksikosa vormiks. Rondovormis on sageli sonaaditsükli IV osa (kiire-presto).
A
B
A
C
A
Sonaaditsükli osade vorm:

I- kiire- sonaadivorm 
II- aeglane- variatsioonivorm, ABA vorm või muu
III tantsuline- ABA vorm või muu
IV- kiire- rondovorm, sonaadivorm või muu
Sümfoonia
Sümfoonia on ülesehituselt sarnane sonaadiga, koosnedes sonaaditsüklist ja selle kindla karakteriga osadest(4). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile.
17 sajandil mahtus sümfoonia alla erinevat instrumentaalmuusikat, kuid kindlate tunnustega muusikažanriks kujunes sümfoonia nagu sonaatki 18 sajandil Viini klassikute loomingus. Jäi püsima kindel orkestrikoosseis, mis on aluseks ka tänapäeva sümfooniaorkestrile.
Orkestris on palju pille ja erinevaid kõlavärve, võimaldab see luua suurejoonelisemaid teoseid kui sonaat .
Klassikalise sümfoonia rajaja oli F.J. Haydn , tema tööd jätkas Mozart ning veel lõi