9nda klassi konspekt (1)

Sarnased õppematerjalid

3

pdf

KLASSITSISMI ÜLEVAADE

KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika ­ paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks ­ klassikaliseks. Klassitsism ­ nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism ­ esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud kodanlusele. Kunst läheb masside

Klassikaline muusika

11

docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5. ­ 4. saj enne kri

Ballett

10

doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt  Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused ­ kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ­ ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati maagilist võimet ja arvati, et

Muusikaajalugu

8

docx

Kordamine muusikaks, klassitsism

Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – I

Muusikaõpetus

3

doc

10. klassi muusika seminari materjal

1. BAROKK MUUSIKAS ­ 17-18 saj. algus. Rahutus, ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT ­ (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande ­ 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante ­ 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande ­ aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue ­ 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3. CONCERTO GROSSO ­ grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA ­ fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sis

Muusika

3

doc

Muusika mõisted

MUUSIKA Ballett ­ muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria ­ Blues ­ jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso ­ mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo ­ helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism ­ suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga ­ polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus ­ kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal ­ vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia ­

Muusika

2

docx

Muusika kontrolltöö kordamine

Kordamisleht zanr- muusikateose liik, nt koorilaul, klaveripala, ooper, kantaat vorm- muusikateose ülesehitus, nt A+B+A, sonaat-allegro vorm polüfoonia- muusikaline väljenduslaad, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, nt kaanon homofoonia- muusikaline väjenduslaad, kus üks hääl on juhtiv ja teised moodustavad talle saate, nt sonaat-allegro fuuga- polüfoonilise väljenduslaadi kõige enam väljaarendatud vorm Koosneb kolmest põhiosast: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat põhihelistikus, teema esitatakse kõikides häältes 2. Töötlus siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda oratoorium- mitmeosaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile Kujunes välja 17. saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid rikkad aristokraadid. Oratoo

Muusikaajalugu

14

doc

10. kl Õpimapp

Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008  Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel

Muusikaajalugu

Kommentaarid (1)