11-klass-klassitsism ja romantism (0)

11. klass: klassitsism ja romantism



11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand  ja selle kõrgaeg oli  aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatakse püüdlema originaalse ja ereda väljenduslaadi poole; 5. Mis iseloomustab klassikalist muusikat kõige üldisemalt? (meloodia, harmoonia, vorm) Klassitsistliku muusika eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Vormiskeemid olid lihtsad ja selged ning teemad kontrastsed. 6. Kirjelda klassikalist sonaadivormi! Klassikaline sonaadivorm põhineb kahe erineva muusikalise materjali (pea- ja kõrvalpartii) vaheldumisel. See algab ekspositsiooni ehk pea- ja kõrvalteemaga, järgneb töötlus ehk muutus (pingeline) ning lõpeb repriisiga ehk pea- ja  kõrvalteema kordusega. 7. Kirjelda klassikalist sonaaditsüklit! (2 varianti) Milliste teoste puhul kasutatakse? Sonaaditsüklis on vähemalt üks osa sonaadivormis ning klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1. Kolmeosaline - tempoga kiire-aeglane-kiire (peamiselt kammersonaadid ja instrumentaalkontserdid)


2. Neljaosaline - tempoga kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire (sümfooniad ja keelpillikvartetid) 8. Nimeta klassitsismiajastu tüüpilisemaid koosseise! - klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi - keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) - teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10. Kes olid Viini klassikud: nimeta heliloojad koos eesnimedega! Viini klassikud on klassitsismiajastu kolm silmapaistvamat heliloojat: Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 11. Milline oluline muutus sai osaks sümfooniažanrile Haydni loomingus? Haydni loomingus ei olnud sümfoonia enam lihtne õukondlik meelelahutus, mida mängiti taustaks, vaid kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist (klassikaline sümfoonia). 12. Millal elas Wolfgang Amadeus Mozart? (aastad!) Wolfgang Amadeus Mozart elas aastatel 1756-1791. 13. Mozarti elulugu lühidalt! (tähtsamad tegevused, linnad, publiku vastuvõtt jms) Mozart oli imelaps, lääne muusikaajaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija. Tema esimene õpetaja oli isa Leopold Mozart, kes korraldas ka esinemisi ja loomingu avaldumist. Suurem osa lapsepõlvest möödus mööda Euroopat reisides. 1761 pani isa kirja Mozarti esimesed klaveripalad ja 8-aastasena esimese sümfoonia. Olulisemad linnad olid Salzburg (sünnilinn ja teenistuskoht), Pariis, London, Viin ja Itaalia. 1769. aastast alates teenis Mozart Salzburgi õukonnakapellis, mis möödus peamiselt reisides. Itaalias esitleti teda juba kui kõrge mainega dirigenti ja heliloojat. 1773-1781 oli Mozart Salzburgi uue vürst-peapiiskop Hieronymus teenistuses, kes ei võimaldanud reisimist (vastuolulised suhted Mozartiga). 1778. aastal suri Mozarti ema ning ei tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust, kulus vaid palju raha. 1780. aastate keskel kontsertegevus Viinis kõige tihedam ja helilooja maine kõrgeim. 1781-1791 oli Mozart vabakutseline Viinis. 1787 suri tema isa ning


Mozarti kuulsus oli haripunktis, kuid ta ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust. Mozarti elu lõpuaastad olid majanduslikult ebakindlad. 14. Millised žanrid on esindatud Mozarti loomingus? (min 4) Orkestrimuusika: -Instrumentaalkontserdid (klaverile, viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile) -Sümfooniad Kammermuusika: -Sonaadid klaverile, viiulile -Keelpillikvartetid -Keelpillikvintetid jm -Serenaadid, divertismendid Lisaks ~20 ooperit. 15. Nimeta 3 Mozarti ooperit! Kolm kuulsamat ja tähtsamat ooperit: “Figaro pulm” (1786) “Don Giovanni” (1787) “Võluflööt” (1791) 16. Mis jäi Mozarti viimaseks teoseks? Mozarti viimaseks teoseks jäi lõpetamata jäänud reekviem (1791). Reekviemi tellis krahv Franz von Walsegg oma lahkunud naise mälestuseks ning selle lõpetas lõpetas Mozarti õpilane Franz Süssmayr. 17. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? Beethoven kirjutas ligi 50 sümfooniat. 18. Millisest sümfooniast on pärit „Ood rõõmule”, mis kasutusel Euroopa hümnina? Ood rõõmule” on pärit Beethoveni 9. sümfooniast. 19. Kuidas nimetatakse Beethoveni 5. sümfooniat ja miks? Beethoveni 5. sümfooniat nimetatakse “Saatusesümfooniaks”, sest teos algab saatuse koputuse motiiviga. 20. Kirjelda romantismi kui vaimset liikumis ühe lausega! Romantism on vaimne liikumine, mis seab tundelise palju olulisemaks mõistuslikkusest. 21. Nimeta romantismiajastu heliloojaid! (min 5) Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenc(Franz) Liszt, Edvard Grieg, Pjotr Iljitš Tšaikovski, Giuseppe Verdi, Johannes Brahms, Jean Sibelius.


22. Kuula Chopini etüüdi E-duur! Kirjelda muusikat! Ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www.youtube.com/watch?v=82okhQiaPs0 Chopini etüüdi E-duur on emotsionaalne ja tundeline teos klaverile, kus romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned avalduvad dünaamikas ehk helitugevuse muutumise ja vaheldumise äärmuslikkuses (rahulik, vaikne ja mõtiskelv vaheldub valju, kiire ja süngega) (dünaamilised äärmused) ning teose hingelisuses. Lisaks on tegemist romantismiajastule iseloomuliku väikevormiga (etüüd). 23. Kuula Griegi teost „Mäekuninga koopas“ (süidist „Per Gynt“)! Kirjelda muusikat ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www.youtube.com/watch?v=pPLXNmKvLBQ Griegi teos „Mäekuninga koopas“ on jutustav orkestrimuusikapala, mis algab lihtsa ja aeglase teemaga madalates registrites ning muutub ühe kiiremaks pingelisemaks ja valjemaks. Romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned: -dünaamilised äärmused, nende vastandamine kontrastidena -teema muinasjutulik (trollid) -helimaali efektid (silme ette tekib pilt/ettekujutus)