Johann Sebastian Bach (0)

Gustav  Adolfi  Gümnaasium
Referaat
Johann  Sebastian   Bach
Koostas:  Voldemar  Jagomägi
Klass: 6.a
Juhendaja :  Lilian Reinmets
Tallinn 2014
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................................4
1. Johann Sebastian Bach, elulugu.......................................................................................................4
1.1 Varajane noorus..........................................................................................................................4
1.2 Karjääri algus,  Weimar ...............................................................................................................4
1.3 Köthen ja  prints   Leopoldi   õukond ..............................................................................................4
1.4 Leipzig ........................................................................................................................................4
1.5 Elu lõpuaastad............................................................................................................................5
1.6 Surm...........................................................................................................................................5
2. Johann Sebastian Bach, pärand........................................................................................................6
Lõppsõna..............................................................................................................................................7
Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8
2
Sissejuhatus
Ma  valisin  oma  referaadi  teemaks   helilooja   Johann  Sebastian  Bach’i,  sest  lisaks   Mozart ’ile  ja
Beethoven ’ile  on  see  veel  üks  nimi,  mida  ma  olen  varem   kuulnud .  Valisin  Bach’i  võib  olla  ka
sellepärast,  et  Johann  Sebastian  Bach  meenutab  oma  portree  peal  minu  vanaisa,  kes  esitas  Eesti
Riikliku Konservatooriumi lõpueksamil just J.S. Bachi  4. tšellosüidi. 
Ma tahan oma referaadis uurida, kes oli barokkmuusik Johann Sebastian Bachi täpsemalt. Kuidas ta
elas, miks temast sai  helilooja . Kas tema elus oli ka midagi erilist või ebatavalist. Ja kuigi see ei ole
minu maitse, pakun referaati koostades kuulata võib olla ka mõnda tema kirjutatud väga tuntud, aga
natukene  lühemat  lugu.  Näiteks  „Hästitempereeritud  klaviir  I“,  „ Toccata   D-minoor“  või  varem
nimetatud „Tšellosüit number 4“ või siis natukene elavam „Tšellosüit number 1“. 
Joonis 1. Johann Sebastian Bach
3
1. Johann Sebastian Bach, elulugu
1.1 Varajane noorus
Johann Sebastian Bach (JSB) sündis 31. märtsil  1685  Eisenachis Saksamaal. Ta oli muusikute pere
kaheksas ja kõige noorem laps. Bach’i  suguvõsa  on üks väga suur muusikute suguvõsa. Sellepärast
peab Bach’ist rääkides nimetama alati ka eesnimesid, et vältida segadust.
JSB  isa  Johann  Ambrosius  Bach  õpetas  oma  noorimat  poega  juba  varakult  pilli  mängima.  Kui
Johanni Sebastiani vanemad surid, oli ta 10-aastane. Tema kasvatamise ja  koolitamise  võttis üle JSB
kõige vanem vend Johann  Christoph  Bach. Vanem vend tegi oma kasvatustööd hästi ja tänu sellele
pälvis JSB 14-aastasena stipendiumi St Michael’i kooli  Lüneburgis . Venna juures veedetud ja koolis
õpitud  aastad  olid  JBS  jaoks  olulised.  Need  viisid  teda  kontakti  kaasaegse   muusika   ja    Euroopa
kultuuriga  laiemalt.  Kooliaastad   võimaldasid   tal  luua  häid  kontakte  samas  koolis  õppivate  Põhja-
Saksamaa ülikuperedest pärit  noortega .
1.2 Karjääri algus, Weimar
Kuigi  JSB  sai  kooli  lõpetamise  järel  hea  sissetulekuga  organistikoha  Weimari  lähistel,  sattus  ta
sekeldustesse.  Ta  võttis  oma  ametist  omaalgatuslikult  nelja  kuu  pikkuse  puhkuse,  et  külastada
Lübeckis tuntud organisti  Dietrich Buxtehudet. Selle 400 kilomeetrise retke võttis JSB ette jalgsi. 
Peale  seda  asus  JSB  organistikohale  Mühlhausenis,  kus  ta  abiellus  oma   kauge   sugulase  Maria
Barbara Bachiga. 
Pere kolis Weimarisse, kus JSB-le pakuti  hertsog  Wilhelm Ernsti õukonna kapellmeistri kohta. Bach
pühendus  loomisele ja juhtis õukonna professionaalset muusikalist kollektiivi. Heliloojatee alguses
oli JSB looming mõjutatud tolleaegsest itaalia muusikast. Ta võttis šnitti nii Vivaldist kui Corellist.
Weimaris  koostas  JSB  „Väikese  oreliraamatu“  (Orgelbüchlein).  Ta  kirjutas  46   prelüüdi ,  mis
põhinesid  kirikulauludel.  JSB  plaanis  raamatusse  koguda  164  teost.  See  kava  ei  täitunud.  „Väike
oreliraamat“ on ühtaegu kirikus kasutatav muusikakogumik ja samas ka nagu orelimuusika  õpik.
Viljakatel Weimari aastatel sündis JSB  perre  7 last, kellest 4 said ka täiesealiseks. Neist omakorda
kahest said heliloojad . 
1.3 Köthen ja prints Leopoldi õukond
Peale kümmet aastat Weimaris asus JSB Anhalt-Kötheni prints Leopoldi õukonda. Leopold oli ka
ise   muusik   ja   hindas   Bach’i  kõrgelt.  Kuna   õukonnas   järgiti  kalvinistlikku  usuliini,  on  JSB
4
selleaegne looming ilmalik – orkestri ja  tšello  süidid, viiuli sonaadid. Tähtsaimate teostena sellest
perioodist  on   Brandenburgi   kontserdid  ja  Hästitempereeritud  klaviiri  esimene  vihik.
Muusikateadlased  leiavad,  et  kui  varem  on  Bach’i  loomingus  selged   Vivaldi   mõjud,  siis  printsi
õukonnas sündinud muusikas on kuulda juba omas stiilis kindlat Bach’i.
Prints Leopoldi õukonnas veedetud aastatel suri JSB esimene naine. Bach abiellus endast 17 aastat
noorema , Kötheni õukonnas esineva soprani Anna  Magdalena  Wilkega. Perekonda sündis 13 last,
kellest täisealiseks sai 6 . Neist lastest said tunnustatud muusikud või muusikasuguvõsade liikmed.
1.4 Leipzig
Peale  kuus  aastat  kestnud   teenistust   õukonnas  palkas   Leipzigi   raad  JSB Thomaskirche  kantoriks.
Sellesse ametisse jäi ta oma elu lõpuni. JSB tööks sai  muusika  loomine kirikuteenistusteks ja nelja
suurema  Leipzigi  kiriku  muusikaliseks  juhiks  olemine.  Lisaks  kuulus  JSB  kohustuste  hulka  ka
õpetajatöö Thomaskirche juures tegutsevas koolis.  
Kantaadid,  mida  JSB  Leipzigis  esitas,  said  kirjutatud  tema  esimese  kolme  Leipzigi  ametiaasta
jooksul. Umbes 300-st loodud kantaadist on hävinenud 100. 
44-aastasena  asus  JSB   juhtima   helilooja  Telemanni  asutatud  Collegium  Musicumi.  Sellised
ilmalikud muusikakollektiivid olid sel ajal  tavalised . Kollektiivid koosnesid enamasti üliõpilastest,
keda  juhtis  linna  kõige  silmapaistvam  muusikaproff.  Collegium  Musicumile  kirjutas  Johann
Sebastian oma paljud tuntuimad viiuli ja klaveri kontserdid.
48-aastasena  asus  JSB  tööle   Missa   B-minooriga.  Kuningas  Augustus  II  surma  järgselt  oli  küll
igasugune  muusikaline  tegevus  piiratud,  aga  JSB  kasutas  juhust  ja  pühendas  missa  valmisolevad
osad katoliiklasest uuele  kuningale  Augustus III-le. Ta pälvis Kuningliku Õukonnahelilooja  tiitlit . 
1.5 Elu lõpuaastad
62-aastasena võeti JSB Muusikateaduste Seltsi liikmeks. 
Oma  elu  lõpuaastail  külastas  JSB   Frederick   II  õukonda  Potsdamis.  Kuningas  esitas  Bachile
muusikalise  väljakutse  ja  innustas  teda  kirjutama  fuugat.  JSB  vormis  kuninga   pakutud   teema
6- osaliseks  teoseks, mis koosneb fuugadest, triost ja kaanonitest.
Oma elu lõpuaastal vormistas JSB varem loodud B-minoorist täieulatusliku missa. Missa uute osade
muusika  baseerus  osaliselt  tema  varasematel  kantaatidel,  osaliselt  oli  tegu  aga  uue  loominguga.
Missa B-minoorist sai üks JSB olulisemaid teoseid.
5
1.6 Surm
JSB suri 28. Juulil 1750. aastal. Surma  põhjusena  on selleaegses  ajalehes   mainitud  ebaõnnestunud
silmaoperatsioonist  tekkinud  tüsistusi.  Ajaloolased  toovad  surma  põhjustena  veel   kopsupõletiku
tüsistusena tekkinud infarkti, aga ka suhkruhaigust.
JSB  põrmu  on  mitmeid   kordi   ümber   maetud .  Praegu  asuvad  JSB   säilmed   Leipzigi  St
Thomaskirches.  Viimased  uuringud on seadnud aga  kahtluse  alla, kas hauas olevad säilmed üldse
kuuluvad JSB-le.
6
2. Johann Sebastian Bach, pärand
Pärast JSB surma polnud tema looming moes. Teda meenutati pigem kui pedagoogi ja pillimeest.
Tegelikult  ei  ole  selles  ka  midagi   imelikku ,  kuna  oma  eluajal  toimetas  JSB  kõigist  oma  loodud
(säilinud 1000) heliteostest  trükki  vaid 4. 
Kui aga mitmed muusikamaailma  suurkujud  – Beethoven,  Mozart , Mendelsohn,  Schumann ,  Chopin
JSB heliloomingut imetlesid, muutus Bach’i looming laiemalt  tuntuks . Juba 1850. aastal loodi JSB
loomingu säilitamiseks ja populariseerimiseks Bach’i Selts (Bach-Gesellschaft)
JSB  stiil  ei  olnud  uuenduslik,  vaid  võttis  kokku  ja   arendas   täiuslikkuseni  temale   eelnenud   kolme
sajandi muusika. JSB oli organistina nagu Euroopa muusikaliseks saadikuks Saksamaal - ta seadis
itaalia jt Euroopa heliloojate loomingut orelile ja ka esitas seda. JSB teeneks võib lugeda ka seda, et
ta tõstis klahvpilli sooloinstrumendiks. 
7
Lõppsõna
Lõpetuseks kaks huvitava seika. 
1. On kolm portreed, mille puhul teadlased on kindlad, et neil on tõesti kujutatud just JSB. Neist
kuulsamail,  mille  JSB  61.   eluaastal   maails  linna-  ja  õukonnakunstnik   Elias   Gottlob   Haussmann ,
hoiab JSB käes noodilehte. Lehele on  kantud  „Tripleks kaanon“, mille JSB kirjutas ja esitas koos
selleks puhuks tellitud portreega Muusikateaduste Seltsi astumisel.
2.  Johann  Sebastian  Bach’il  oli  tuntud  eakaaslane,  ametivend  ja  kaasmaalane  Georg  Frideric
Handel .  Nad   sündisid   samal  aastal  teineteisest  vaid  130  kilomeetri  kaugusel,  ent  ei  kohtunud
vaatamata katsetele oma elueal mitte kunagi.
8
Kasutatud kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach 
http://en.wikipedia.org/wiki/Orgelbüchlein 
http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach 
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_sebastian_bach_jane.ht m
http://www.jsbach.net/haussmann-portrait.html
https://www.youtube.com/results?search_query=johann+sebastian+bach
9

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. Johann Sebastian Bach, elulugu
  • 1.1 Varajane noorus
  • 1.2 Karjääri algus, Weimar
  • 1.3 Köthen ja prints Leopoldi õukond
  • 1.4 Leipzig
  • 1.5 Elu lõpuaastad
  • 1.6 Surm
• 2. Johann Sebastian Bach, pärand
• Lõppsõna
• Kasutatud kirjandus