50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nastyachaynaya
Õppematerjali autor
Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala kalu -u külma külmi -a -i ??? tühja - tühje -e a-tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. Seda aitavad meeles pidada järgmised laused: KASS KÕRTSIS EI KÄI EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT -a -u Esimese silbi vokaal sõna lühike mitmuse osastav kAss kala kalu kÕrt võla võlgu s
Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine Omaduse hulka võrreldakse võrdlusastmete ehk võrrete abil.Enamikul omadussõnadel on kolm võrdlusastet: 1. Algvõrre e positiiv (kaunis, rahulik, töökas) 2. keskvõrre e komparatiiv (kaunim, rahulikum, töökam) 3. ülivõrre e superlatiiv (kõige kaunim e kauneim, kõige rahulikum e rahulikem, kõige töökam e töökaim) Algvõrre väljendab mingit omadust, arvestamata määra. Keskvõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse suuremat määra võrreldes teise samasuguse olendi, eseme või nähtusega. Ülivõrre väljendab olendi, eseme või nähtuse omadust kõige suuremal määral. KESKVÕRDE MOODUSTAMINE : Keskvõrde moodustamiseks lisatakse algvõrde ainsuse omastavale tunnus m. Näide: ilusa + m = ilusam; korraliku + m = korralikum Erandlikult muutub tüvevokaal a või u keskvõrde tunnuse ees e-ks mõnedel tüüpsõnadel, näiteks must musta mustem; kõva kõva
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 163 p 155 p Ülesande esitamise tähtaeg on 17.12.12. Enne ülesande kallale asumist lugege läbi ÕSi kasutamise juhend! Ärge üritage täita ülesannet ÕSi abita! Kõik vastused andke siinsamal lehel. Kõik, kelle punktisumma jääb alla 150 punkti, peavad esitama ka veatu vigade paranduse! Seda ootan ka neilt, kes esitavad töö hiljem kui 17.12.12. Ärge jätke töö esitamist viimasele minutile ega mitte ka nädalale! Vigade paranduse veatuks saamine võib võtta päevi! 1. Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (7 p) 7 p karikatuur (III), kirkus (III), kriis (III), kümnis (III), maotu (III), punkarlus (II või III), valjus (III) 2. Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p kan'didaat on n palataliseeritud mantel ei ole n palataliseeritud pudel e
Kompleksne, kompleksse, kompleksset, kompleksses, komplekssed Sõna aldis ainsuse omastav on alti, ainsuse Religioosne, religioosse osastav aldist, mitmuse nimetav altid, Standardne, standardse mitmuse omastav aldiste ja mitmuse Taevaveerele ilmus päike osastav alteid. Oru veerudel Artikli kolmandas veerus Sõna süsi mitmuse omastava vorm on süte Väljaspool Eesti vesi ja mitmuse osastava vorm süsi, seega on Teab häid kalavesi õiged vormid (mitm om) pliiatsisüte ja Puder, pudru, putru (mitm os) pliiatsisüsi. Oder, odra, otra Peen, peene, peent, peente, peeni, peente Sõnade mõru, nüri, vilu, tragi ja südi kommete, peeni kombeid käänamisel ei lisandu da-silpi, nt
välde õilis <36 2. välde 2) Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p Vastus: kan'di.daat <20: - n on palataliseeritud; .mantel <9 palataliseeritus puudub. Märksõnades pudel ja padi d puudub n; märksõnas pudel <9:-i> - puudub palataliseeritus; märksõna padi d puudub ÕS-is, aga kui eeldada, et tegemist on märksõnaga padi, siis märksõnas padi <18: puudub ÕSi järgi samuti palataliseeritus. Samas on eesti keeles reeglipärane palataliseerida kõneledes häälikule a järgnev d (Näited: Ka'di, ma'din jt) 3) Mis vahe on häälduses märksõnadel kann (mänguasi; lill) ja kann (joogi- või vedelikunõu)? (2 p) 2 p Vastus: I) kan'n <20:kanni, .kanni> II) kann <20:kannu, .kannu> Esimesel juhul on tegemist märksõnaga, kus esineb palataliseeritus, teise puhul mitte. Seega hääldatakse esimeses märksõnas n palataliseeritult ehk nõnda hääldatult, et põhilisele
Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *Traditsioonireegel: väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend,kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(nt.robinsonaad,eestlus,luterlik) *"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse." *Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid