Klaveriõhtu retsensioon (0)

1 Hindamata

Retsensioon
Klaveriõhtu
Andrei Ivanoitś
11B.
Tallinn 2010
Retsensioon
Kontsert , mida külastasin toimus 14. märtsil 2010 kell 18.00 Tallinna Kadroru lossisaalis. Algselt pidi kavas olema trio esitus – A.Lauhhina, S. Kovarski ja A. Ivanovitś , kuid kohale jõudis vaid pianist Andrei Ivanovitś. Esitatud teosteks olid:

S. Rahmaninov (1873- 1943)

Variatsioonid Corelli teemale op. 42
prelüüd g- moll , G-duurop. 32, gis-moll op.32
Eleegia op.3 nr.1

2.F. Chopin (1810-1849)

Etüüd As- duur op.2 nr. 1
valss op.64 cis-moll, des- duur
Ballaad nr. 4 op. 52
Etüüd op. 25 nr. 11
Etüüd op. 25. nr. 12

Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haarata ja tihti võisin end leida hoopis kadrioru lossisaali lage uurimas.
Esimeseks teoseks oli siis S. Rahmaninovi variatsioonid Corelli teemale. See teos oli üsna pikk ja pala osad olid üsna erinevad , seetõttu raskesti haaratavad. Oli palju äkkilisi üleminekuid ning alguses oli meeleolu üsna nukker . Pala keskel kaldus meeleolu üsna draamalikuks , mis oli tegelikult ka meeldiv. Tempo oli väga erinev , vahepeal võib esineda väga kiiret ja äkilist meloodiat ja siis jälle väga äkkiliselt vaibuda. Kokkuvõttes on see väga hüppeline teos, kuid tegelikult üsna ilus ja huvitav kuulata, kui vaid tahmist on. Siiski läbib teost ühtne teema.
Teiseks esitati kolme prelüüdi järjest kergete pausidega. Esimene neist oli üsna hoogne ja tumedamates toonides . Palal esinesid väga sujuvad üleminekud ning tempo oli pala vältel üsna sarnane. Teost läbis samuti ühtne teema, mis lõpus muutus aina valjemaks ja kiiremaks. Teine prelüüd on aga palju rõõmsam ja aeglasem . Pidevalt kordub üks ja sama teema ning üleminekud on samuti sujuvad. See teos on pigem unistav ja toob naeratuse suule. Kolmas prelüüd oli ülesehituselt sarnane teise prelüüdiga , kuid palju madalam ja kiirema tempoga. Pala on kolmest kõige sentimentaalsem ja õhus oli tunda pinget. Üleminekud on üsna konarlikud, kuid selle eest on muu selle pala juures väga südamlik ja huvi äratav.
Rahmaninovi loomingust kanti ette viimasena eleegia op.3 nr. 1. , mis on väga tundeline ja kaasa haarav pala. Üsna nukra meeleoluga ning teose tempo on enamasti rahulik. Vahel on teoses tunda ka lootuse meeleolu kuid samas on tunda ka pettumust.
F. Chopini looming oli mulle täiesti tuttav ning oli nauditav kuulata muusikat , mida oled varemgi kuulnud . Esimeseks esitati etüüd as-duur op 2. nr.1, mis oli väga hoogne ja voolava tempoga. Rütma ja meloodia jäid teose vältel üsna sarnaseks. Meeleolu oli kaval ja kelmikas.
Esimene esitatud valssidest oli valss op.64 cis-moll , mis oli nukrameelne. Pala oli vahelduva tempo ja sujuvate üleminekutega. Teine valss aga palju rõõmsameelsem ja hoogsam võrreldes esimesega. Meloodia oli samuti unistava panev ja väga hästi kuulajale haaratav.
Chopini Ballaad nr.4 op. 52 on väga raske minu jaoks, sest ta kippus uniseks ajama . Väga maheda meloodiaga ja pigem kurvameelne. Tempo oli üsna sama terve pala vältel. Tooni ulatused vaheldusid väga kiiresti , kord kõrged toonied , kord madalad ja tuhmid. Teema arenduses muutus teos väga dramaatiliseks ja äkkiliseks.
Viimasena esitati kahe Chopini etüüdi, esimeseks oli etüüd op. 25 nr. 11, mis oli väga sentimentaalne ja väga kiire ja äkilise tempoga. Teost läbib üks teema ning üleminekud on üsna järsud. Klahvi toonid osutuvad vahepeal isegi väga kiledaks kuid siiski suutis pianist selle pala nauditavaks teha. Teine etüüd oli üsna sarnase ülesehitusega nagu eelmine, kuid teema oli sootuks teine. Võrreldes eelmise etüüdiga on see voolavam ja kohati kurvameelsem ning dramaatilisem.
Pianist Andrei Ivanovitś on pärit Venemaalt ning on õppinud Peterburi konservatooriumis ja Vene Muudikaakadeemias Moskvas. Oma haridue tipul lõpetas ta Saksamaa Muusika kooli Karlsruheis. 1994 võitis ta Grand Prixi kuldmedali ning ta on saavutanud hea tunnustuse Venemaal, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Hetkel on ta ise õpetaja Peterburi Rimski - Korsakova nimelises konservatoorimus ning on sageli ka kohtunikuks rahvusvahelistel võistlustel Venemaal ja välismaal.“ Aastal 2001 mängis ta Kanada filmis „ Glen Gould's reisid Venemaale aastal 1957 “, kus ta tõlgendas J. S. Bachi loomingut. Ise arvan , et Ivanovitś mängis väga heal tasemel klaverit , sest ta suutis publiku enda mänguga kaasa haarata peaaegu alati . Samuti suutis ta isegi teise helilooja loomingusse ise ennast sisse tuua ning avaldas läbi oma tunnete enda stiili. Kindlasti omab ta oskust panna enda meeleolu ja tundeid oma fantastilisse mängu, mis haarabki inimesi kaasa. Minu arvates oli ta üsna karismaatiline pianist , vähamalt parim , keda ma siiani kohanud olen. Alguses arvasin, et sellest kontserdist tuleb üks suur pettumus , kuna algne trio osutus vaid pianisti sooloks. Lõpuks siiski arvasin , et see kontsert ja esitus oli väga erakordne ja fanatastiline, sest ma ei pidanud pettuma tema andes . Ta suutis kolme asemel üksinda selle töö ära teha ja pani inimesi kaasa elama.
Arvan, et see kontsert ja muusika oli kokku võttes väga hea elamus , kuidi sissejuhatus ja lõpukõne olid vene keeles , millest ma midagi aru ei saanud. Sellegi poolest oleksin ka praegu valinud õhtupooliku kontserdisaalis , kui kuskil mujal. Alguses , ehk tekitas mõni keeruline pala igavust, kuid mida edasi aeg läks, seda rohkem leidsin end kaasa haaratuna, sellest esitusest. See ei olnud ehk kõige parem kontsert , kus ma elus käinud olen aga TOP 3 on ta kindlasti.Siiski võib öelda , et olin kõigega väga rahul.
Kasutatud materjal:

Kavaleht.

http://www.ivanovitch.spb.ru/eng/biography.html

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

PoppaJoe Õppematerjali autor

Andrei Ivanoitś klaveriõhtu retsensioon . 14. märtsil 2010 Tallinna Kadroru lossisaalis

andrei ivanoit? muusika retsensioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Põhjalik muusika retsensioon

Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku ära pöörata. Mõne minuti päras

Muusikaajalugu

doc

Heino Eller (1887-1970 )

Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaveriteosed.......................................

Muusikaajalugu

doc

Vene muusika

VENE MUUSIKA ARENGULUGU kuni 19.sajandini Bütsants mängib olulist rolli vene kultuuriloo kujunemisel. Aastal 988, kui Kiievi suurvürst Vladimir abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õe Annaga, võeti Venemaal vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised

Muusikaajalugu

docx

MUUSIKAAJALUGU

MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel. T

Muusika

docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline,

Muusikaajalugu

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei

Muusikaajalugu

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus

Muusika

Rohkem sarnaseid