ROMANTISMI TÖÖLEHT (0)

ROMANTISMI TÖÖLEHT
Rühm:
Nimi:
Loe teksti, täida lüngad. Vastused leiad nii IVA ROMANTISMIajastu materjalidest kui ka antud töölehelt ja loomulikult internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis.
NB! Koostöös on jõud – küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy /paste – hinnet pole võimalik jagada?!
Edu!
1.LEIA VASTUSED
Nimeta romantismi tunnuseid.(vähemalt 4)
Väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia , klassikalisi vorme kasutati vabalt, muusika teemadeks loodus, ajalugu, muistendid , legendid.

Määratle romantismi ajavahemik

1820-1880
Nimeta riigid, kus arenes romantism eredamalt
Prantsusmaa, itaalia saksamaa
2.TÄIDA LÜNGAD
F. Schuberti loomingusse kuulub üle 1000 teose. Tema loomingu põhiosaks on soololaulud.
Suurvormidest on Schubert kirjutanud 10 sümfooniat. Nendest tuntum ja eriilmelisem on „ Lõpetamata sümfooni „
3.KES või MIS ON PILDIL?
Franz Schubert u.1840 saksofon Pjotr Tsaikovski
Robert Schumann klarnett
4.LEIA VASTUSED
See helilooja on sündinud Zwikaus ROBERT SCHUMANN
Tema eludaatumid on1810- 1856 ROBERT SCHUMANN
Kelle loomingusse kuulub teos “Lõpetamata sümfoonia” Franz Schubert
Kes on tsükli “ Karneval ” autor? Robert schumann
Kelle eludaatumid on 1811- 1886 Franz Liszt
Kes on teose “Ungari rapsoodiad “ autor? Ferenz Liszt
Kes romantikutest andis välja ajakirja ”Uus elu ? ” Robert Schumann
Kelle lemmikhelilooja oli Richard Wagner? Hitleri
Kelle eludaatumid on 1813-1901 Giuselle Verdi
5.NIMETA HELILOOJA RAHVUS
a)Ferenz Liszt ungari rahvusest
b)Jean Sibelius soomlane
c)Robert Schumann sakslane
d)Mihhail Glinka vene rahvusest
e)Giuseppe Verdi itaallane
i)Franz Schubert australlane
j) Edward Grieg. norrallane
6. Tutvu lähemalt materjaliga http://www.keskraamatukogu.ee/naitus/chopin/
Ja kirjuta lühikokkuvõte (15-20 lauset) – mida huvitavat said teada?
F. Chopin oli poole helilooja ja pianist . Ta suri väga noorelt kuid jõudis selleajaga palju töid ära teha.Ta on klaveripoeet. Uuendas mitmeid zanre: prelüüdi ja etüüdi. Muusikas väljendab kodumaa loodust kui ka ajaloolisust.
7. Otsi Youtube´st mõne romantismiajastu helilooja teos, kuula seda, iseloomusta seda minimaalselt 5 väljendiga ja lisa ka veebilink siia.
Mänglev, kiire, pisut sünge hallides toonides muusika, kurb.
http://www.youtube.com/watch?v=I6QUvSovobI
8. Loe väga tähelepanelikult katkendit Kristel Pappeli retsensioonist Giuseppe Verdi ooperi “Aida” lavastuse kohta Estonia teatris “Uued ooperilavastused Estonia sügishooajal”.
On terve rida oopereid, mida iga teater arvab kohustuslikuks repertuaaris hoida ja millelt loodetakse publikumenu. See kokkuleppeline repertuaarieeskiri ehk - kaanon kujunes aegamisi välja XX sajandi alguseks. Tollal oli see siiski tunduvalt mitmekülgsem kui praegu, sest XX sajandil toimus veel omakorda selle kaanoni kitsenemine. Bizet ’ „ Carmen ”, Verdi „ Rigoletto ”, „Trubaduur”, „La Traviata ” ja „Aida”, Puccini „Boheem” ja „ Madame Butterfly” on selle kaanoni põhiteosed, heal juhul lisatakse ka näpuotsatäis Mozartit („ Figaro pulm”, „Don Giovanni ”, viimasel ajal ka „Cosi fan tutte ”). Teatrijuhtide köietants seisneb tasakaalu leidmises nende teoste ja vähem mängitud ning uute teoste vahel.
Eesti kahe ooperiteatri, “Estonia” ja “Vanemuise” sügishooaja esietendused kuuluvad peamiselt repertuaari konservatiivsesse poolde: “Aida”, “Estonias” ning “Madame Butterfly” ja “Traviata” “Vanemuises”. “Estonia” noorendas mängukava Tubina ooperiga
„Barbara von Tisenhusen”. Põhimõtet, et üks Eesti ooper peaks olema rahvusooperil pidevalt kavas, saab ainult tervitada. “Estonia” huvitavamate ettevõtmiste hulka mahub kindlasti ka ühistöö Soome Rahvusooperiga, Tauno Pylkkäneni ooperi „Mare ja ta poeg” kaasakiskuv kontsertettekanne Hannu Lintu dirigeerimisel.
Ooper ühiskondliku nähtusena. Ka “Estonia” sügishooaja esimene esietendus , Giuseppe Verdi „Aida” (koostöös Malmö Ooperiga), mõjus värskelt. Etendused ei toimunud kesklinna ooperitemplis, vaid linnaäärses “Onistari“ tennisekeskuses, võiks öelda “Õismäe Ooperis”. Etenduste ühiskondlik kõlapind oli võimas, tennishalli suunas voorivad inimmassid on senini silme ees. Näib, et “Estonia” tabas kahe naelapea pihta: tõi esile uue perspektiivi ooperi ja Tallinna publiku suhetes ning näitas esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset. Suurejooneline ja ka suurejooneliselt lavastatud „Aida” sobis tennishalli hästi, ehkki laiaks venitatud ristkülikukujuline lava tekitas režiile ja osatäitjatele omaette raskusi: kui üks tegelane pidi teatud repliigiks jõudma teise tegelase juurde, alustas ta oma teekonda juba varakult, et õigeks ajaks kohale jõuda. Samuti püüdis lavastaja Marianne Mörck (Malmö) täita lava võimalikult paljude tegelastega ka kammerlikumates stseenides ( Amnerise seltsidaamid ja ümmardajad, õukondlased, sõdalased, orjad jt). Akustiliselt aitas kaasa hästi reguleeritud helitehnika — aga ennekõike orkestri, koori ja solistide tähelepanelikkus. Dirigent Arvo Volmeri kätte jooksid kõik jõujooned ja ta valitses orkestrit ning lava suveräänselt.
„ Aidat ” lavale tuues kerkib küsimus kui palju näidata eksootilist Egiptust — või seda
hoopis vältida; kui palju keskenduda inimsuhetele või rõhutada poliitilist draamat. Mörcki
lavastuses oli nii vaatemängulisust kui ka psühholoogilisi aktsente. Lavakujunduses
(Göran Arfs) oli kasutatud motiive Egiptuse ajaloost, arhitektuurist ja kunstist — võimsad
sambad ja obeliskid , Ramses II hiigelnägu, samuti osaliste egiptusepäraseks stiliseeritud
parukad ja kostüümid (kunstnik Ann-Mari Anttila). Suur koor (“Estonia” koor ja RAM
pluss abijõud) oli oskuslikult jaotatud erineva suurusega gruppideks , koorirežii oli
loogiline ja läbi mõeldud. Koor laulis kõlaühtselt ja viimistletud fraseerimisega, mis
on akustikat ja koori suurust arvestades hea saavutus (koormeistrid Elmo Tiisvald ja Heli
Jürgenson). Balletitrupi delikaatselt stiliseeritud liikumine haakus lavastuse atmosfääriga
hästi (liikumisjuht Irina Härm).
Solistid olid nähtud esietendusel peamiselt külalised. (Kokku oli etenduste seerias kolm koosseisu, viimasena astusid peaosades üles Pille Lill, Riina Airenne, Vello Jürna ja Aare Saal .) Eesti ooperipublikule hästi tuntud lauljanna Cynthia Makrise (USA/Soome) Aida oli jõuline ja kirglik ka oma meeleheiteja nõrkushetkedel. Marianna Tarassova (Peterburi Maria teater) Amnerisest säras külma
kõrkust ja võimutunnet. Moskva Suure Teatri tenor Roman Muravitski (Radames) esines temperamentselt, hea keskendumise ja lavanärviga. Imponeeris külalissolistide täielik üleolek vokaalpartiist, siiski oleksin nende tõlgenduses soovinud kuulda veidi rohkem pehmust ja lüürilist liini. Eesti lauljatest oli sel õhtul suurim roll Jassi Zahharovil Amonasrona, tema mitmekülgne interpretatsioon (ka hääleliselt) teenis publiku vaimustunud vastuvõtu. Ühtlaselt heal tasemel esinesid Leonid Savitski (Ramphis), Mati Palm (Egiptuse vaarao), Heli Veskus (Ülempreestrinna) ja Mart Madiste (Saadik). Esietendust dirigeeris Arvo Volmer , Rahvusooperi uus loominguline juht. Etenduse muusikaline külg tervikuna oli haarav ja detailselt läbi töötatud.
Juba avamängu kõlades tekkis lootus, et “Estonia” orkester (sellest hooajast kontsertmeister Maano Männi) hakkab üle saama vahepealsest paariaastasest kriisist — esimesed viiulid suutsid taas mängida unisoonis ja puhtalt ning isegi kauni kõlaga —, ning see lootus muutus etenduse lõpul kindlaks veendumuseks. Volmer on alati olnud täpne ooperidirigent ja hea vormitajuga sümfooniadirigent, nüüd oli lisandunud peen vokaalitunnetus, lauljaga „kooslaulmine” ja „kooshingamine”. Samuti näis, et ta annab muusikalist sündmustikku kujundades varasemast rohkem kaalu lauldavale sõnale.
Vasta iga tekstilõigu kohta koostatud küsimusele, koosta ka ise küsimusi. Alusta
antud küsisõnaga, pane küsimus kirja ja lisa juurde ka vastus!
1. Milliseid oopereid iga teater oma repertuaaris kohustuslikuks peab?
Nimeta need, nende heliloojad ja märgi sulgudes helilooja rahvus/riik!
Bizet’ „Carmen”
(Itaalia) Verdi „Rigoletto”, „Trubaduur”, „La Traviata” ja „Aida”, Puccini „Boheem” ja „Madame Butterfly”

Millal
XX. sajandi alguses

Millised on tavaliselt hooaja esietendused Eestis?

Kes
3. Kus toimus Estonia sügishooaja esimene esietendus ja mis ooper selleks oli?
Giuseppe Verdi „Aida”
linnaäärses “Onistari“ tennisekeskuses
3.1. Miks
4. Mis küsimus kerkis “Aida” lavastamise käigus?
kui palju näidata eksootilist Egiptust — või seda
hoopis vältida; kui palju keskenduda inimsuhetele või rõhutada poliitilist draamat.
4.1. Millised
5. Keda mängisid/laulsid “Aida” lavastuses välislauljad?
5.1. Kuidas
6. Kes ja millises maneeris dirigeeris esietendust?
kontsertmeister Maano Männi
“Estonia” orkester
6.1. Mis