2.Aidati taastuda Läti Vabariigil ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. 4.7. Asutava Kogu tegevus; (Lisa staff: Kuigi Vabadussõda nõudis riigilt ja rahvalt erakorralisi jõupingutusi, ei katkenud riikluse rajamine ka sõja ajal. Kohe parast suurima ohu tõrjumist tõusid paevakorrale korduvalt edasi lükatud Asutava Kogu valimised. Veebruari algul 1919 otsustasid Maanõukogu vanematekogu ja Asutava Kogu valimiste peakomitee uhiselt, et valimised korraldatakse 5.7. aprillil ja Asutav Kogu tuleb kokku jüripaeval, 23. aprillil) AK tegevus: 1. moodustati EV valitsus (töö lõpetas Ajutine Valitsus) 2. Võeti vastu kaks olulist õigusakti: 2.1. EV põhiseadus 1920. aastal. See dokument kujutas enesest Eesti esimest, ajutist põhiseadust, mis määras kindlaks valitsemiskorra alused üleminekuajajärguks (kuni alalise põhiseaduse jõustumiseni). Seaduses deklareeriti, et Eesti on sõltumatu demokraatlik vabariik,
rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 23. aprillil 1919 toimus Asutava Kogu esimene istung Eesti parlamendi sünnipäev. 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu EV esimese põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti parlamentaarne demokraatlik vabariik. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22),
Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seadusi ja lähtusid üksnes nii-öelda revolutsioonilisest südametunnistusest. Pankade, ettevõtete, äride ning ka elamute riigistamine. Ühesõnaga kogu maa kuulutati riigi omaks. Maanõukogu 15. novembri otsus: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Ühiskond
Austria-Ungari. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus , tootmise langus põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon Millised olid Maapäeva ettevalmistused iseseisvumiseks? [Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asutirahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk)] peeti koosolekuid, deklareeriti et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu;otsustati et Eesti iseseisvumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Maapäev, mis katkestas riikliku ühenduse Venemaaga;loodi välisdeklaratsioon, et tutvustada eesti taotlusi lääne-euroopale;loodi poliitilisi kontakte Miks oli enamlaste poliitika ebademokraatlik? Too 2 näidet. Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas. Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: Keelustati poliitilised koosolekud,
vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued valitsused(koaltisioonivalitsused). · 1930 algus majanduse ja ühiskonna kriis. Inimesed süüdistasid valitsust. Taheti riigipead. · Eesti Vabadussõjalaste Keskliit nõudis põhiseaduse muutmist, riigipead ja tema laialdasi õigusi. · 1934 1940 Autoritaarne Eesti. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12. Märts 1934 vabadussõjalaste vastu
Sisukord Ajalugu.............................................................................................................................................. 2 Estonia maja..................................................................................................................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal.............................
· riigis domineeris impeeriumi huvidele vastav suurtööstus, mis Eesti huve ei arvesta- nud. Tuli hakata majandust ümberkorraldama vastavalt Eesti vajadustele Riigieksamil esinenud küsimused 1. Missugust rolli täitsid taasiseseisvumisel: MRP-AEG fosforiidikampaania Loominguliste liitude pleenum EMS RR ERSP suveräänsusdeklaratsioon ,,Eestimaa laul" Balti kett Eesti Kongress 2. Kuidas nimetati Eesti esinduskogusid? 1917.-1919. Maapäev/Maanõukogu 1919.-1920. Asutav Kogu 1990.-1992. ENSV Ülemnõukogu 1991.-1992. Põhiseaduslik Assamblee 1992.-2005. Riigikogu 3. Järjesta EV taasiseseisvumise sündmused. (3p) IME kontseptsiooni avaldamine 1 Loominguliste liitude ühispleenum 2 Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 3 Eesti Kongressi valimised 5 Balti kett 4 4. Milline oli välisriikide roll Eesti taasiseseisvumisel? (3p) 5
07.1789.a. Sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. Nüüd sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi pöörata. 9. Asutava Kogu eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia – mida see tähendab? Konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Põhiseadus andis seadusandliku võimu ühekojalisele Seadusandlikule Kogule. 10. Milliste reformidega likvideeris Asutav Kogu vana korra? Likvideeriti feodaalkord, tehti haldusreform ja kirikureform. Uus kord pooldas vaba turgu ja vaba kaubandust. 11. Milles seisneb Inimese ja Kodaniku Õiguste deklaratsiooni olulisus? See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning oli hiljem eeskujuks teistele riikidele 12. Mida tähendab, et Asutava Kogu põhiseaduse kohaselt kehtis Prantsusmaal võimude lahususe põhimõte? Kes on võimude lahususe autor? Montesquieu oli lahususe autor
11.1918 Läti tunnustavad) määramisele Iseseisev 30.05.1917 Petrograd 400 000 eestlast nõuavad autonoomiat 14.02.1918 Saksa väed Soome 24.02.1918 Iseseisev 12.04.1918 Balti Hertsogi Riik 11.08.1919 EV ISESEISVUS PÕHISEADUSED Asutav Kogu Asutav Kogu Asutav Kogu · Juuni 1920 · 7.11.1922 · August 1922 · Sveitsi järgi · Lisaklausel · Võeti mitmete veebruaris riikide järgi 1922 · Prantsusmaa järgi
,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Kõige olulisem on manifestis see, et Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Legaliseeriti Päästekomitee ja rõhutati tema sidet Maanõukoguga. Deklareeriti teiste riikide suhtes poliitilist erapooletust, teistelt riikidelt loodeti sama enda suhtes. Korrati, et maa valitsemiskorra peab lõplikult kindlaks määrama Eesti Asutav Kogu ning kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni jääb kogu seadusandlik ja täidesaatev võim Maapäeva ja selle loodud Ajutise Valitsuse kätte. Tähelepanuväärne on, et manifestis sätestati nüüdisaegsete põhiseaduste lahutamatuks osaks olevad põhiõigused ja vabadused: võrdsus seaduse ja kohtute ees; vähemusrahvuste kultuurautonoomia tunnustamine; sõna-, trüki-, usu-, koosoleku-, ühinemis- ja streigivabadus.
b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's. 1. Vaimulikud 2. 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus b) Bastille' kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789. (Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai ainult töörahvas. Enamlased hakkasid kärpima kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti juhtivaid tegelasi, koolides kaotati usuõpetus ja muid rõvedaid asju. Maapäeva, mida taheti ka kinni panna, koosolekul novembri keskel deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kõrgeima võimukandjaks Maapäev. 1918 jaanuaris loodi kontakt vene, prantsusmaa, suurbritannia ja usa saatkondadega petrogradis. Peale seda aktiviseerusid ka baltisakslased, kellelt abi paluti. Nad kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid K. Konik, K. Päts ja J. Vilms
edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti. See aitas võidelda ,,kohalike" enamlastega edukamalt kui varem. Traagilisemalt kujunes Saaremaa mäss 1919. aasta veebruaris. Saarlased olid pikemalt äralõigatud mandrist ja vaeveldes majanduslikes raskustes olid vastuvõtlikumad enamlaste propagandale. Enamlastel õnnestus provotseerida mass mobiliseeritavate hulgas. Olles saavutanud rea võite enamlaste üle nii rindel kui ka tagalas, pidas valitsus vajalikuks kokku kutsuda Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. 1919. aastal toimusid Esimese Eesti Parlamendi valimised. Valimiste edu saavutasid pahempoolsed erakonnad. Asutava kogu uueks juhiks valiti A. Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman. 1919. võeti vastu maaseadus ning 1920 juuni keskel põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung Kindlustamaks Eesti julgeolekut, otsustas vägedejuht kanda lahingutegevuse Eesti pinnalt välja
Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Kuninga põgenemine ja tulistamine Marsi väljakul Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud
14. juuli 1789 vallutati kuningavõimu sümbol - Bastille'i kindlus, rahvuskaardi poolt, mida hiljem hakati lugema kui revolutsiooni alguseks. Üle kogu Prantsusmaa hakkasid levima monarhiavastased ideed ning sunniti kuningat andma õigust Asutavale Kogule anda välja seadusi. Kui see sündis, kaotati seisuslikud eesõigused ja talupojad vabastati teotööst. Hiljem hävitati ka aadliseisus, mis võrdsustas ühiskonda veelgi. Kui teod tehtud, hakati oma tegusid kinnitama ning Asutav Kogu võttis vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", millega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Sellega lõpes Asutava Kogu tegevus ning võimule tuli Seadusandlik Korpus, kuhu kuulus 745 saadikut. Nende seas oli 2 aktiivset ja äärmuslikku poliitilist jõudu, kellest ühed pooldasid revolutsiooni jätku, teised monarhiat. Kuna aga kuningavõim kaotas järjest oma populaarsust, vallutati 1792 kuningaloss, ühes
14. peatükk Prantsuse revulatsioon 17891799 18.sajandi lõpul valitses absolutistmikult kuningas Louis XVI ,, pärast mind tulgu või veeuputus" REVULATSIOONI PÕHJUSED 1.ÜHISKONDLIK maksukriis, 1 ja 2 seisus olid maksudest vabad. 2.POLIITILINE kuningas kutsus kokku seisuste keneralstaadid. 3.RAHANDUSLIK kuninga pillav eluviis. 4.MAJANDUSLIK oli vaja uusi makse kehtestada, nõuti makse ka 1. ja 2. seisusele. 1.seisus : 1% vaimulikud 2.seisus : 2% aadlikud 3.seisus : 97% lihtrahvas 1789 kutsuti kokku generaalstaadid. RAHVUSKOGU oli rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. GENERAALSTAADID seisuste esinduskogu | RAHVUSKOGU III seisus | ASUTAV KOGU III seisus + aadlikud Revulatsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist. 14.juuli 1789 Algasid ümberkorraldused riigis : 1.aadlis...
Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul kui saabus välisabi, sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (J.Laidoner), suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja. Aprillis 1919 kui olukord rindel oli muutunud Eestile soodsamaks toimusid Asutava Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutava Kogu juhatajaks valiti sotsialisist August Rei, valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandmann. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised. Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska. Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920
ülemjuhatajaks Johan Laidoner ), välisabi saabumine. Mina aga arvan, et siin mängis suurt rolli see, et eestlastel tekkis motivastioon sõdida oma maa eest ja kindalsti ka koolipoiste osalemine sõjas. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja. Aprillis 1919 kui olukord rindel oli muutunud Eestile soodsamaks toimusid Asutava Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust maaseaduse ja põhiseaduse. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus. Võnnu vallutamispäeva 23. juunit tähistame Võidupühana. Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid esimesed katsed kukkusid läbi, kuna novembris alustas
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino ...
Venemaast lahkulöömine. Eesti ala haldusjaotus Vene riigi koosseisus enne autonoomiat :Eestimaa kubermang ja Põhja-Liivimaa kubermang ja pärast autonoomiat : Eestimaa ühtne rahvuslik kubermang ( seda juhtis kubermangukomissar Jaan Poska). Eesti kujunes omalaadne kaksikvõim. Ensmilike asutuste kõrval tegutsesid Maanõukogud ja Maavalitsus ning algasid ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. Maanõukogu 15.novembri otsus : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu . 2) Asutava Kogu kokkusaamiseni on võimul Eesti Maanõukogu(seadusandlikvõim). 3)Eesti kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Need otsused tähendasid sidemete katkemist Venemaaga. Iseseisvumine. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918 a. Venelased põgenesid kuna olid sakslaste peatamiseks nõrgad. Kahe nädalaga olis enamlased Eestist välja löödud . 19. Veebruaril loodi Päästekomitee ( Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik). 21
· Sundmobilisatsioon (jaan. 1919 13000 sõdurit) · Vabatahtlike väeosad · Vähem desserteerumisi · Soomusrongide tegevus · Meredessandid vaenlase tagalasse · Johann Laidoneri tegevus vägede juhatamisel 6. jaanuaril 1919 Rahvaväe pealetungi algus. Jaanuari keskel Narva ja Tartu vabastamine. 31. jaanuaril Paju lahing ~ J. Kuperjanovi surm + võit Veebruaris 1919 oli Rahvaväes 75000-80000 meest ~ lahingud Eestist väljas Aprillis 1919 valiti ja kogunes Asutav kogu ~ võttis vastu 1919 novembris Maaseaduse ja juunis 1920 põhiseaduse. 1919 aasta suvel lahingud jätkuvad: · Idas koos Loodearmeega (vallutati Jamburg ~ suund Petrogradile) · Kagus Pihkva vallutamine (25. Mai 1920) · Lõunas jõuti Jekapilsini Lahingutes baltisaksa Landeswehriga võideti 23. juunil 1919 Võnnu lahing = võidupüha Oktoobris 1919 algab Loodearmee taandumine ~ novembrist Narva kaitselahingud (Punaarmees 160 000 meest) Detsembrist läbirääkimised ~ 31
· generaalstaadid-vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel prantsusmaal · seaduslik kogu seaduslik riigivõimu organ, mis koosneb jakobiinidest, soodestja monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning seega panema aluse uuele riigikorrale · jakobiinide diktatuur- nende võimule tulek 1793. tapeti Marat ja sellega kutsuti poolehoidjaid üles . tapeti umbes üle 40 000 inimese. · Giljotiin-hukamasin, mis lõi hukkumõistetul pea maha oma langeva teraga. · ´´inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon´´ - võeti kasutusele iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul
kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu Täidesaatev kuningas, määras ministrid, veto õigus Sõltumatu kohtuvõim Seadusandlik Kogu parempoolsed ja zirondiinid vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid (jakobiinid) Kuninga kukutamine
3. Inglise laevastik andis moraalset tuge. 4. Vabatahtlikud Soomest/Taanist/Rootsist. 5. Lääneriigid toetasid relvastusega. 6. Oli suudetud moodust. soomusrongid. + Siseriiklikud põhjused, ressursside koondamine, valitsuse autoriteedi kasv, varustuse paranemine. Sõjategevus Punaste vastu algas uuesti veebruari lõpus. Mai keskpaigas alustasid eestlased pealetungi Petrogradile. Sõjategevust Eesti aladel enam ei toimunud. (Aprillis tuli kokku Asutav Kogu 15. mai Iseseisvusdeklaratsioon, 10. okt. Maaseadus.) 5. juuni 1919 algas Landeswehri sõda. Lääneriikide survel sõlmiti ajutine vaherahu. 19.juuni jätkus sõjateg. Landeswehri ja eestlaste vahel. 23. juuni võeti sakslastelt Võnnu (Võidupäev). 1919 august sõjateg. idarindel, oktoobris läksid eestlased lätile appi. Algasid rahuläbirääkimised Bolsevike Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaan. 1920 kuulut. välja relvarahu
Kontinentaalblokaad oli 21. Novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale. Rahvuskogu Rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada Robespierre Prantsuse revolutsiooni üks tuntumaid juhte Bastille 1418 sajandil kindlustusehitis Pariisis Prantsuse park pargikujunduse stiil, mis vastandub inglise vabale pargikujundus stiilile Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Asutav Kogu Rahvuskogu kuulutas end selleks; pidid koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale Giljotiin on masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega. Revolutsioonilised sõjad levitasid demokraatia põhimõtteid Euroopas Revolutsiooniline tribunal erakorraline kohtuorgan, mis võitles revolutsiooni vastastega
Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform lõpetaski mõisaajastu, võõrandades kõik rüütlimõisad mõisamaad koos hoonetega ja jagati asundustaludena Vabadussõjast osavõtnutele. Mõisamajandus vene ajal Talude ja mõisate peamine sissetulek tuli Viljakasvatusest. Kuna seda oli palju hakati tootma ka viina ning rajati viinakööke ja nende kõrvale nuumhärgade lautasid et vili
esimene valitsuskriis Eesti Vabariigi ajaloos. Maanõukogu poolt volitati kriisi lahendama Maanõukogu juhatus, kes parteidega läbi rääkides pidi nimetama uue isiku, kes kokkuleppel parteide esindajatega seab kokku uue valitsuse. Riigi sisemise elu korraldamise alal luges valitsus oma tähtsamaiks ülesandeiks Asutava Kogu kokkukutsumist, sisemise julgeoleku ja seadusliku korra kehtimapanemist ja maaküsimuse ettevalmistamist Asutavale Kogule. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Eesti Asutav Kogu Kõige tähtsamaks sisepoliitiliseks sündmuseks 1919. Aastal oli Asutava Kogu demokraatlik valimine, selle kokkutulek ja riikliku ülesehitustöö algus. Vaatamata sõjaolukorrale toimusid 5.-7. Aprillil üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed valimised, mis viidi läbi ka rindel. Rahvusvahelises ulatuses olid Eesti Asutava Kogu valimised sõja ajal pretsedenditud. Parteid ja poliitilised rühmitused olid esindatud 10 valmisnimekirjaga. Valimistest võttis osa
DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP.
Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust
3. Venemaa maksis 15 miljonit kuld rubla . 4. Venemaa lubas tagastada siit ära viidud vara . Vabadussõda 28 nov 1918 2 veebruar 1920 Landeswehr 1919 Milliseid Eesti ajaloo sündmusi tähistatakse riigi heiskamisega ? 24 veebruar 1918 Eesti Iseseisvus päev , 20 august 1991 taasiseseisvumise päev , 23 juuni (1919 ) Võidupüha Võnnu lahingu võidu auks. Viktor Kingsepp - Rahvaesindus Eestis Rahvarinne (maapäev kuni 1917 aasta november ) 1919 a kevad Asutav Kogu alates 1920 Riigikogu(101 kohta ), 2 kõige tähtsamat asutava kogu seadust mis vastu võeti oli : Maaseadus 1919 mõisamaad jaotati asundustaludeks , Esimene põhiseadus (1920) määrati kindlaks EV valitsemiskord . tunnusjooned Eesti 1918-1934 : Mitmeparteiline demokraatia , koalitsioonivalitsus (valitsust moodustab mitu parteid ) , Asutav kogu , majanduskriisi algus , demokraatlik Eesti 1934-1940 : Ainupartei ( Isamaa liit ) , tsensuur , majanduskriisi , poliitiliste koosolekute ja
Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Naised Mehed
*VSDTP marksistlik organisatsioon(sotsialistlik Venemaa vägivaldsete vahenditega) Oktoobripööre *25.oktoober 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla *26.oktoober 1917 II nõukogude kongress, kus moodustati Rahvakomissaride nõukogu(esimeheks Lenin) Võeti vastu rahu ja maadekreet. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi rahu sõlmimiseks, maadekreedis likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. *6.jaanuar 1918 saadeti laiali Asutav Kogu *Venemaal kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu 3.märts 1918 : sakslastele loovutati maa-ala kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ja kolmandik põllumajanduslikust maast. Eluolu I maailmasõja ajal Sõda tõi kaasa: Mehed rindel, naised ja lapsed tehastes(sõjatehnika tootmiseks), rahvaarvu vähenemine, tarbekaupade puudus, nälg, epideemiad, põllud söötis, tüdimus, pahameel, elutaseme langus,
*Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini vaja muudatusi riigis oleva korraga kooskõlas Valitsuse eesotsas Peaminister Riigivanem President
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik
· Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolsevikud (enamlased), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov (Lenin). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et nende eestvedamisel toimub Vm-l rev ja Vm väljub sõjast. · Venemaast saab ajutuselt kõige demokraatlikum riik, sest lubatakse kõik demokraatlikud vabadused, poliitiline amnestia, usuvabadus. Lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted ehk töötaks välja konstitutsiooni. · AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: o ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust (vaid ajutised abinõud) o tagada toiduainetega varustamist - sügisel linnades nälg o maaküsimust ei lahendatud (talupojad lootsid saada maad) o ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näites sai
linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas populaarne. Esile kerkis ka VSDTP markistlik organisatsioon, kuid sellel ei olnud eriti toetust nõukogus. Ajutine Valitsus lubas demokraatiat ja Asutava KAjuogu kokkukutsumist. Suund demokraatia poole suurendasid Venemaal anarhiat, rahultamata rahvast, kellele põhinõudmistele rahu ja maa küsimusele vastused puudusid ja sellega langes Astava Valitsuse autoriteet. Asutav Valitsus jätkas ka sõja pidamist, mis ärritas rahvast ja armeed. Nõukogudes hakkas tasapisi kasvama bolsevike populaarsus ning võtsid 16. okt võimu. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreedi. Kommunistide võimuletulek(võimule tulid ja kuidas muutsid Venemaad). Segadused Venemaal tuli kasuks enalmlastele, sest nad olid ainukesed, kes lubasid rahvale seda mida nad tahtsid. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootsid, et enamlased lammutavad Venemaa täielikult ja toovad
Maa kuulutati riigi omaks. Linna- ja vallavolikogud saadeti laiali, nende asemele valiti nõukogud. Senine kohtusüsteem lammutati, kohtu asemele viidi sisse revolutsioonilised tribunalid, kus kohut mõisteti vastavalt revolutsioonilisele südametunnistusele, mis oli aga väga ebamäärane. Maapäeva ei suhtutud kuigi positiivselt. 15. novembril võttis Maapäev vastu kolm olulist otsust. Esiteks, tulevase riigikorra otsustab Asutav Kogu, mitte Maapäev. Teiseks, kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni on kõrgeima võimu kandja Maapäev. Kolmandaks, kehtivad vaid Maapäeva poolt kinnitatud seadused. Võib öelda, et kurss võeti iseseisvumisele. Pärast neid otsuseid aeti Maapäev laiali, kuid tegutsema jäi Maapäeva Vanemate Kogu. Enamlaste ajal viidi läbi kalendrireform, uus kalender on meil siiani kasutusel. Eesti saatis delegatsioonid välismaale, et leida toetajaid iseseisvuse ideele ja saada laenuks raha.
2. Eestimaa Kubermangu Ajutine Nõukogu (Maapäev) 3. 15. nov. 1917 otsus kõrgemast võimust 4. 24.veebr. 1918 iseseisvusmanifest (kõigile Eestimaa rahvastele) 5. 4. juuli 1919 EV valitsemise ajutine kord Asutava Kogu poolt. · Maanõukogu kujutas endast omavalitsusorganit. · Olid tegelikud alged riiklikuks omavalitsuseks. · 7.juuli 1917 valimised. · 15.nov 1917 Ajutine Maanõukogu kuulutas ennast kõrgeimaks võimuks, kuni tuleb kokku Asutav Kogu. Oli õigus anda kiireloomulisi korraldusi, käske ja määrusi. · Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ja formaalsed katsed iseseisvuda ebaõnnestusid. · 19.veebr. 1918 Vanemate kogu määras Päästekomitee, kes 24.veebr. 1918 kuulutas välja iseseisvuse. Manifestis on kirjas kõik põhiõigused, mis on kirjas ka põhiseaduses. · 20.nov.1918 Vabadussõda. · Aprill 1919 Asutava Kogu valimised Asutava Kogu valimise seaduse alusel,
likvideeriti miilits ja kohtuasutused, poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organisatsioonid suleti, juhtivaid tegelasi arreteeriti. Repressiioone viisid läbi relvastatud Punakaardi salgad. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti
mulje, et toimub kodusõda. Kuid tegelikult allus see kommuun Moskvast lähtuvatele korraldustele. 1919.a algul toimus murrang, saabus välisabi ja see ergutas eestlasi võitlema, sõjaväega liitus rohkem vabatahtlikke. Kevadeks oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud ning lahingutegevus oli kandunud Läti ja Vene aladele. Riigielus muutus esmatähtsaks majandusliku olukorra parandamine. Toimusid Asutava Kogu valimised, edu saatis erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Landeswehri sõda toimus 1919.a juunis. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlike Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. 23.juunil 1919 saavutati Landeswwhri üle võit, sellel päeval hakati hiljem tähistama võidupüha. Eesti majanduslik olukord ja ka sõjaline situatsioon nõudis rahu kiiret sõlmimist. Tartus alanud rahuläbirääkimisi juhtus Jaan Poska
kokkuleppeid tegemast. Otsustati alustada sõda Nõukogude Liiduga. Sõda oli edukas ja veebruari alguses oli Eesti Vabariik vaenlastest vaba. Rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kirjutati alla Tartus 2. veebruaril 1920. Aastal 1940 aga sõlmis K. Päts Nõukugude Liiduga ,,Baaside lepingu", millega andis sisuliselt loa annekteerida Eesti Vabariik. 4 Sisepoliitiline tegevus Eesti Asutav Kogu võttis 1920 vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseaduse. Nüüd algas rahutu aeg Eesti Vabariigi poliitilises elus, olukord erakondade vahel oli väga pingeline, milletõttu valitsused vahetusid tihti ning tekkisid mitmed valitsusekriisid. Päts pooldas uut põhiseadust, mis hakkas kehtima 24. jaanuaril 1934. Vapsid proovisid 1934. aastal võtta võimu oma kätte vägivallaga. K. Päts kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vapsid arreteeriti ning
Caporetto lahing- 1917 oktoober, Saksa ja A-U lõid Itaaliat Venemaa revolutsioonid 1917.a Veebruarirevolutsioon- 1917 veebruar. Põhjusteks majanduslik kriis, rahutused sõjaväes, rahulolematus ülem- ja alamkihtides, parteide tegevuse hoogustumine, vähemusrhvad soosivad iseseisvust. Revolutsioon algas 23. veebr, 3.märts pidi tsaar kirjutama alla troonist loobumise aktile. Tulemusteks monarhia kukutamine, vabariigi kehtestamine. Kutsuti kokku Asutav Kogu, kaksikvõim (Ajutine Valitsus ja saadikute nõukogud), Sots.dem. lõheneb (mensevikud ja bolsevikud) Oktoobrirevolutsioon- 1917 oktoober. Enamlased kasutasid ära madalale langenud Ajutise Valitsuse autoriteeeti ja kavandasid riigipööret. 25.okt võeti Petrograd oma võimu alla, võimu ülemineku enamlastele vormistati 26.okt.moodustati Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (sõdivate riikide vahel rahu, talupoegadele maad).
10. 31.07.1919.a 11. Valga ja Võru- 01.02.1919.a, Petseri- 04.02.1919.a, Tartu- 14.01.1919.a 12. 25.05.1919.a 13. Landersvehr-Balti sakslastest ja Saksamaa vabatahtlikest koosnev sõjavägi 14. 05.06.1919.a 15. 23.06.1919.a Võnnulahing(Cesis). 16. 03.07.1919.a 17. Eesti ja Nõukogude Venemaa 02.02.1920.a alla kirjutas Jaan Poska 18. 1)tunnustas Eesti iseseisvust 2)maksis Eestile 15miljonit kuldrubla 3)Eesti sai Petserimaa ja Narva jõe tagused alad 19. 15.06.1920.a Asutav Kogu, kehtima hakkas 21.12.1920.a 20. Seadusandlik- Riigikogule, Täidesaatev- valitsusele ja valitsust juhtis riigivanem 21. 20.a Eesti kodanikud 22. Kardeti riigipööret 23. 05.11.1920.a 24. Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Jaan Kreuks, V.Kingisepp 25. 01.02.1924.a 26. 1920-1934.a 27. 1)Eesti Maarahvaliit-jõukas talumehe(Laidoner, Päts) 2)Kristlik Rahvaerakond- kirikuinimesed(Bauer, Kann, Rahamägi) 3)Eesti Rahvaerakond-Lõuna-Eesti rikkurid,
1. I maailmasõja põhjused: a) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel b) alahinnati ohtu, ei usutud, et puhkeb suurem sõda c) sõda romantiseeriti ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 ...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
valimised. Enamlaste peamine eesmärk oli Eesti jätmine Nõukogude Venemaa külge. 3. Iseseisvuse välja kuulutamiseks olid vajalikud: 1. Iseseisvus tuli välja kuulutada kõrgemal tasandil. 2. Välja tuli kuulutada ka Asutava Kogu valimised, et töötada välja põhiseadus. Tol ajal polnud kumbki eeldus reaalselt teostatav. 15. novembril kogunesid Maapäeva saadikud Toompea lossi ja kuulutasid Maapäeva kõrgeima võimu kandjaks Eestis, lisaks et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu. Samal päeval ajasid enamlased Maanõukogu jõuga laiali, selle volitused läksid üle selle vanematekogule, kes jõudsid veendumusele, et Eesti iseseisvus on vaja ka avalikult välja kuulutada. 18. veebruar 1918. Algas Saksa pealetug, Saksa väed tungisid mandri-Eestisse ja Vene sõjavägi ei suutnud mingit vastupanu osutada ning nad taganesid ida suunas. Veebruaris tekkis paariks päevaks olukord, kus alates Lääne-Eestist kujunes mitu eikellegimaad.
põhiseaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse ja alustas läbirääkimisi Ukrainale autonoomia andmiseks. Ka eestlased seadsid eesmärgiks autonoomia. Sellest oli räägitud juba 1905.aastal, kuid siis polnud reaalseid samme autonoomia poole võimalik astuda. Märtsis tehtigi Tartus nõupidamisel autonoomiaseaduse projekt. See esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks, kes aga viivitas sellega, kuna nii suure otsuse sai vastu võtta ainult Venemaa Asutav Kogu. Kuna see puudus ja selle valimised olid ka küsimärgi all, otsustasid eestlased valitsusele survet avaldada. 26. Märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon, millest võtsid osa 40 000 inimest, kellest ligi 15 000 olid relvastatud sõdurid. Selline demonstratsioon avaldas sügavat muljet tavakodanikele ja ka Vene valitsusringkondadele. Vaid neli päeva hiljem, 30. Märtsil, avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle
Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud sõltumatud. Riigipea kohta ei loodud, kuna selles kardeti ohtu demokraatiale. II põhiseadus (jõustus 1934) – kaks eelnevat seaduseelnõu, mis olid koostatud Riigikogu poolt
MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
