Prantsuse revolutsioon (0)

14. peatükk
Prantsuse revulatsioon
1789-1799
18.sajandi lõpul valitses absolutistmikult kuningas Louis XVI - „ pärast mind tulgu või veeuputus“
REVULATSIOONI PÕHJUSED -
1.ÜHISKONDLIK – maksukriis, 1 ja 2 seisus olid maksudest vabad.
2.POLIITILINE – kuningas kutsus kokku seisuste keneralstaadid.
3.RAHANDUSLIK – kuninga pillav eluviis.
4.MAJANDUSLIK – oli vaja uusi makse kehtestada, nõuti makse ka 1. ja 2. seisusele.
1.seisus : 1%
vaimulikud
2.seisus : 2%
aadlikud
3.seisus : 97%
lihtrahvas
1789 – kutsuti kokku generaalstaadid.
RAHVUSKOGU – oli rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole
kuningal õigus tühistada.
GENERAALSTAADID – seisuste esinduskogu
RAHVUSKOGU III seisus
ASUTAV KOGU III seisus + aadlikud
Revulatsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist.
14.juuli 1789
Algasid ümberkorraldused riigis :
1.aadliseisus kaotati;
2.talupojad vabastati teotööst;
3.võrdsustati kõigi seisuste maksustamine;
4.kirikumaad riigistati.
1798 - võeti vastu dokument „ inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon “
Võeti vastu esimene põhiseadus, millega kehtestati piiratud monarhia , võim jagati seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks.
1792 – vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti ja vangistati.
Kuningas Louis XVI- st sai kodanik Louis Capet .
SAADIKUT
745
jakobiinid soo monarhia pooldajad
136 435 264
15. peatükk
1792 – kuulutati välja prantsuse vabariik. Jakopiinid nõudsid kuninga hukkamist.
21.jaanuaril 1793 – algas kohtu pidamine ja kuningas hukati.
Kuninga hukkamine viidi täide Pariisi keskväljakul.
Võimule said jakopiinid. Nende juht oli Probespierre.
DIKTATUUR – üksikisiku või väikese poliitilise grupi piiramatu võim ühiskonnas, millega kaasneb poliitiliste vastaste hävimine.
TERROR – vagivald poliitilises võitluses, mis viib sageli ka surmani.
Jakopiinide diktatuuri ajal hukati väga palju ka neid, kes esialgu olid ka revulatsiooni pooldajad : käsitöölised, talupojad, kaupmehed jne.
ROJALISTID – kuningavõimu pooldajad.
Revulatsiooni ajal võeti kasutusele drikoloor.
Proespierre hukati 1794, sellega algas revulatsiooni taandumine.
1797 – muutusid aktiivsemaks uusrikkad ja rojalistid. Moodustati valitsus ehk DIREKTOORIUM .
1799 – korraldas riigipöörde Napoleon Bonaparte koos oma kaaslastega ja võttis võimu prantsusmaal enda kätte, nimetades end KONSUL
Uuendused
1.uus aja arvamine – revulatsiooni kalender.
2.võeti kasutusele meetermõõdustik.
3.kõnetlusvormiks sai kodanik ja sina.
4.kirikumõju vähenes.
5.uuendused moes.
Revulatsiooni positiivsed tagajärjed :
1.monarhia kukutamine.
2.rahvustunde tõus.
3. valgustusideede leving teistesse maadesse.
Negatiivsed tagajärjed :
1.suur vägivald ja terror.
16. peatükk
Millist vastukaja leidis Pr. revolutsioon teistes Euroopa maades ?

Need maad, kes olid võõra võimu all, olid selle poolt

Selles nähti valgustusideede levikut.

Venemaal oldi algul selle poolt, hiljem aga vastu.

Selles nähti otsest ohtu ka teiste maade monarhiale.
Senise korra kaitsmiseks otsustati sekkuda Pr.revolutsiooni
sõjaga.
1799 - moodustasid prantsusmaa vastu ühisrinde Austria, Türgi, Venemaa jt.
Prantslased asusid kaitsele, kehtestati üldine sõjaväekohustus.
Millist vastukaja leidis Pr.revolutsioon teistes Euroopa maades ?

Need maad, kes olid võõra võimu all, olid selle poolt

Selles nähti valgustusideede levikut.

Venemaal oldi algul selle poolt, hiljem aga vastu.

Selles nähti otsest ohtu ka teiste maade monarhiale.
Senise korra kaitsmiseks otsustati sekkuda Pr.revolutsiooni
sõjaga.
1799 moodustasid prantsusmaa vastu ühisrinde Austria, Türgi, Venemaa jt.
Prantslased asusid kaitsele, kehtestati üldine sõjaväekohustus.
19.sajandi algul oli kogu euroopa sõdades, mis nimetati ka Napoleoni sõdadeks.
1804 – kuulutati Napoleon keisriks.
Napoleon lõi hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste euroopa monarhidega.
1805 – Austerlitzi lahing, Napoleon võitis vene-austria vägesid.
Napoleon kaotas inglise- hispaania laevastikule.
1806 – kehtestas ta inglismaa vastu majandusliku blokaadi, mis takistas kaubavahetust inglismaa ja prantsusmaa vahel, aga inglismaa suutis sellest välja tulla, suurendas kaubavahetust kolooniatega.
1812 – alustas Napoleon sõjaretke venemaale. 400 050 meest tuli üle piiri, venemaalt 300 000 meest.
Napoleoni eesmärk oli purustada vene armee , vallutada moskva ja esitada venemaale rahutingimusi, seda aga ei õnnestunud teha. Toimus moskva all Borodino lahing.
1813 – rahvaste lahing Leipžigi linna all, kus napoleon sai lüüa.
1814 – jõudsid taganevad väed pariisi. Napoleon loobus troonist ja saadeti asulisele Elba saarele . Napoleon säilitas keisri tiitli ja eluaegse pensioni. Prantsusmaal taastati kuninga võim.
Kuna rahvas ei olnud rahul kuningavõimuga, nägi Napoleon uut võimalust võimule tulla. 1815 saabus ta Pariisi.
1815 – Vateloo lahing
Prantsuse revolutsioon ja euroopa
Millist vastukaja leidis Pr.revolutsioon teistes Euroopa maades ?

Need maad, kes olid võõra võimu all, olid selle poolt

Selles nähti valgustusideede levikut.

Venemaal oldi algul selle poolt, hiljem aga vastu.

Selles nähti otsest ohtu ka teiste maade monarhiale.
Senise korra kaitsmiseks otsustati sekkuda Pr.revolutsiooni
sõjaga.
1799 moodustasid prantsusmaa vastu ühisrinde Austria, Türgi, Venemaa jt.
Prantslased asusid kaitsele, kehtestati üldine sõjaväekohustus.
19.sajandi algul oli kogu euroopa sõdades, mis nimetati ka Napoleoni sõdadeks.
1804 – kuulutati Napoleon keisriks.
Napoleon lõi hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste euroopa monarhidega.
1805 – Austerlitzi lahing, Napoleon võitis vene-austria vägesid.
Napoleon kaotas inglise-hispaania laevastikule.
1806 – kehtestas ta inglismaa vastu majandusliku blokaadi, mis takistas kaubavahetust inglismaa ja prantsusmaa vahel, aga inglismaa suutis sellest välja tulla, suurendas kaubavahetust kolooniatega.
1812 – alustas Napoleon sõjaretke venemaale. 400 050 meest tuli üle piiri, venemaalt 300 000 meest.
Napoleoni eesmärk oli purustada vene armee, vallutada moskva ja esitada venemaale rahutingimusi, seda aga ei õnnestunud teha.
1812 – toimus moskva all Borodino lahing.