pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada; lenin arvates tuli mõnes paigas enne riigipööret hõivata raudteejaamad,telgraaf jm. Kui petrogradis võeti võim ära tehti seda ka eestis. 37.Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon Maanõukogu otsus;hakkas levima arusaam et venemaa laguneb ja eesti jääb omapead.Maapäev pidas 28 novembril istungi millel võeti vastu oluline otsus et Eesti tuleviku peab määrama Eesti asutav Kogu, selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maapäev. Enamlaste võimPopulaarsus tase oli 1917. aasta lõppus kõrge. Iseseisvuse väljakuulutamine; Sakslaste tulekut oli oodata juba ammu ja rahvuslike liidrite hulgas oli kõpsenud veendumud , et kui maa peaks langema Saksa okupatsiooni alla, siis oleks Eestile kõige soodsam, kui enne seda oleks välja kuulutatud riiklik iseseisvus.1918 veebruari alguses näitasid kõik märgid, et kriitiline aeg läheneb
Kasvas ja tugevnes talumajandus. Külas süvenes sotsiaalne kihistumine. Veebruarirevolutsioon: veebruari lõpul petrograids vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Venemaast sai vabariik, võim läks ajutise valitsuse kätte. Sooviti rahu, leiba ja maad. Nikolai2. Autonoomia: märtsis 1917tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati ajutisele valitsusele kinnitamiseks, olulise seaduse võib anda venemaa asutav kogu. 26.03 hiiglaslik deomonstratsioon.30.03 ilmus ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja liivimaakubermang ühtseks. Maanõukogu-esimese Eesti parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maavalitsus- Jaan Raamot hiljem Päts. Hakati looma rahvusväeosi. Maa riigistati, eesti asutav kogu arreteeriti. Oktoobri revolutsioon: 27okt võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu Jaan Poskalt üle
hukati Stalinlike repressioonide käigus 11.detsember 1937 MURRANG armee suurenemine välisabi Inglise laevastik, Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud paranes sõjaväe varustatus korraldati ümber vägede juhtimine ja kõik väeosad allutati sõjavägede ülemjuhatajale vabatahtlike väeüksused: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon soomusrongid Riigielu ümberkorraldamine aprill 1919 Asutava Kogu valimised 23. aprill Asutav Kogu kogunes esimesele koosolekule Tallinnas (August Rei) Rei 9. mai ametisse astus esimene seaduslik valitsus eesotsas Otto Strandman Kaks tähtsamat seadust: maaseadus 1919 ja I põhiseadus juuni 1920 Kes on kes? Vene Põhjakorpus I maailmasõja lõpul Punavägede eest Eestisse taandunud vene väeosa, keda toetasid võitluses enamlaste revolutsiooni kukutamisega Antanti riigid Landeswehr baltisaksa aadlikest koosnev
Bolseviku Venemaa ja Keiserliku Saksamaa vahel sõlmitud Bresti rahu lõpetas sõjategevuse, mille järel Saksamaa okupeeris Eesti, ning saatis laiali Eesti sõjaväe. Peale rahulepingu sõlmimist, mis tähistas Esimese maailmasõja lõppu, Saksa keisri troonist loobumist, lahkusid Saksa sõjaväed Eestist ja bolsevikud leidsid, et on aeg Vene impeeriumi taastamiseks. Kuna Eestis said bolsevikud valimistel lüüa, haarati võim üksikutes kohtades jõuga. Kuna asutav kogu oli valitud juba enne saksa okupatsiooni, siis võttis asutav kogu valitsemise enda peale ja peale tungivale punaarmeele astuti relvastatult vastu. Puudu oli kõigest relvastusest, toidust, sõduritest. Esimene mobilisatsioon ebaõnnestus kuna rahvas ei uskunud, et Venemaad on võimalik võita. Sõja alguses mängisid peamist kaitse rolli kooli õpilased ja tudengid. Vaenlase surve tõttu oli vabariigi sõjavägi alguses sunnitud taganema
algataja, Kaitseliidu üks loojatest. 02.02.1920 - kirjutati alla Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingule. Jaan Poska - ühendatud Eestimaa kubermangu komisjon, Tartu rahulepingu sõlmimisel oli delegatsioonijuht, osales Eesti esimese põhiseaduse koostamise juures Tartu rahuleping- Esimesena tunnustab Eestit kui riiki Venemaa, teisena Soome. Tartu rahuleping lõpetab sõja Soomes ja toob ka sinna iseseisvuse. Asutav kogu- Eesti esimene esinduskogu 1919 - Võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati seejärel soovijatele. Loodi 35 000 uut asundustalu. 1920 - Asutavas Kogus kinnitati põhiseadus, mille kohaselt kuulus kõrgeim seadusandlik võim Eestis kolmeks aastaks valitud 100 liikmeslisele Riigikogule. Esinduskogu poolt valitud Riigivanem täitis ühteaegu nii peaministri kui presidendi rolle. Kuidas teostas rahvas kõrgemat võimu põhiseaduse järgi? - Rahvahääletus - Riigikogu valimised
Vähe sellest, et seisuslikud eesõigused kaotati, hävitati varsti ka aadliseisus. See võrdsustas ühiskonda veelgi. Asutav Kogu võttis vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis koostati Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul. Ka esimene põhiseadus sisaldas palju võrdõiguslikke ja valgustatud põhimõtteid. Sellega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Kuna põhiseaduse vastuvõtuga lõpetas Asutav Kogu oma tegevuse, sai uueks keskseks riigivõimuorganiks seadusandliku võimu eeskostja Seadusandlik Korpus, kuhu valiti 745 saadikut. Nende seas olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud
· Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enamlaste endi poolt. · 19. jaanuaril aeti laiali ka Petrogradis kokku astunud Asutav Kogu, sest enamlasi ei huvitanud miski peale diktatuuri · Seda olukorda kasutasid ära sakslased ning jõudmata kokkuleppele Venemaaga, hakkasid Saksa väed itta marssima · 1918. hakati taipama, et Saksa väed on liikvel ning kriitiline aeg koos sellega. Tänu sellele moodustati ,,Estonia" ülakorrusele Päästekomitee (sinna kuulusid J. Vilms, K. Päts ning K. Konik) · Päästekomitee eesmärk oli kuulutada lühikesel võimuajal välja Eesti Vabariik
kõrgeimaks võmuks eestimaa kubermangus. Eestimaa Nõukogude täitevkomitee-1917 eestimaal moodustatud tööliste, vene sõjaväeosade ja balti laevastiku sõjaväelaste, ametiühingute, kodanikeühenduste ja maatameeste nõukogude täitevõimu organ. Balti Hertsogiriik-oli riik, mille eestimaa, liivimaa, saaremaa ja kuremaa rüütelkonnad kavatsesid rajada praeguse eesti ja läti territooriumile. Maapäev—esimene eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan aastatel 1917-1919 Eesti asutav kogu- oli eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23 aprillist 1919 kuni 20 detsembrini 1920. Asutav kogu töötas 1a7k28p. Eesti päästekomitee-oli 19.veebruaril 1918 loodud eesti riigivõimuorgan. Eestimaa päästekomitee loodi eesti maanõukogu vanematenõukogu otsusega, kus venemaa väeüksused olid eestist lahkumas ja saksaarmee lähenemas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus-Oli EV täidesaatva võimu organ, 24.01.1918-08.05.1919
2.Mille poolest oli 1917 aasta novembri Maapäeva otsus oluline?Oli oluline kuna Maapäeva erakorralisel istungil kuulutasid nad ennast ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis kuni Asutava kogu kokkukutsumiseni.Eesti rahval tuleb täita seni ainult Maapäeva õigusakti.3.Millal võeti vastu ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" ja mida sellega otsustati? 24.veebruaril 1918 ja sellega kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.4.Millal ja kelle poolt moodustati Eesti Asutav Kogu? 1919 aasta aprillis eesti rahva poolt.5.Mis eesmärgiga võttis vastu Eesti Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra?Kuna puudus seadus,mis oleks määratlenud Asutava Kogu pädevuse ja suhted teiste riigiorganitega,oli vaja seadust,mis sätestaks Eesti riigi võimu teostamise korra kuni põhiseaduse vastuvõtmiseni.6.Millal ja kelle poolt võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus? Põhiseadus võeti vastu 1920 aasta juunis Asutava Kogu poolt.7
Eesti ajalugu Pt 9 1918 - Vene võim Iseseisev Eesti, demokraatlik 1920 Asutav kogu tegi põhiseaduse ( seadusandlik võim - ühekojaline parlament e. Riigikogu, täidesaatev võim valitsus), üritati luua Balti liit (ei õnnestunud) Valitsus- riigikogu valis, juhtis riigivanem Riigikogu- palju erakondi, valitsus muutus tihti, ebapüsiv 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930 majanduskriis, palju pankrotte, tööpuudus Inimesed süüdistasid võimu tahtsid riigipead pidi muutma põhiseadust Esile tõusis Eesti VABADUSSÕJALASTE Keskliit
Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal. Kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles aastal 1991 Estonia talveaiana. Tänan kuulamast! J
Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri, teise kontserdisaal. Teatri ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. 1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal. Kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles aastal 1991 Estonia talveaiana. Tänan kuulamast! J
Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (pangad, suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused, mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. 15. nov. 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused, Maapäev aeti jõuga laiali. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uus pealetung algas 18. veeb. 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse
2.Kujuned nn. kaksikvõim: reaalselt omas võimu kodanlik ajutine valitsus, kuid seda kontrollisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogu eesotsas Petrogradi Nõukogu. 3.Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. 4.Venemaa demokratiseerumine: *kõik parteid legaliseeriti sh. vasak äärmuslik enamlaste partei V.J.Lenin. *Kaotati tsensuur. *Kaotati surmanuhtlus. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus: 1917a. sügisel Asutav Kogu. 2.Jätkati osalemist I MS ning ebaedukalt. 1917 sept.-okt. Saksa väed okupeerisid Riia, Lääne-Eesti saared. 3.Majanduslik kaos jätkus.; Seetõttu ajutise valitsuse autoriteet rahva hulgas langes ja suurenes enamlaste populaarsus kes lubasid rahu, leiba ja maad.; 1917 sügis võtsid enamlased suuna relvastatud riigipöördele 25-20 olid Petrogradis. Võimu kindlustamiseks võttis 2 nõukogude kongress vastu 3 dekreeti (õigusakti): 1
Kontrolltöö I ms ja Eesti Vabariik kordamisküsimused 1. Esimese maailmasõja põhjused: Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Suurriikide imperialistlik poliitika. Saksamaa soov kolooniate järele. Venemaa ja A-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. 2. Sõjas osalenud poolte taotlused. Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealet...
Voltaire (1694-1778) · Filosoof ja kirjanik, üks valgustusliikumise juhtkujudest. · Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat. Arvas, et valgustusest mõjutatd valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Prantsuse revolutsioon (1789-1799) · Louis XVI ajaks oli tekkinud suur riigivõlg, kutsus uute maksude kehtestamiseks kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). · Tüli selle üle, kas hääletada üksikult või seisuste kaupa. · Tekkis Asutav Kogu. · Puhkesid rahutused ja rahvas vallutas 14. juulil 1789 Bastille (kindlusvangla, võimu sümbol) · Asutav Kogu kaotas kõik feodaalsed privileegid, natsionaliseeris kirikute ja kloostrite maaomandi ning võttis vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. · 1791 valmis põhiseads, mis nägi ette konstitutsioonilist monarhiat. · Lubati küll lühikest aega konstitutsioonilise monarhina valitseda, kid kuninga autoriteet väike.
Arhitekt 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis Estonia hoone pommitamises. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi Maja ajaloost 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament -- Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Esimese maailmasõja ajal oli teatrimajas juba sõjaväehospidal. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Esimesed etendused 1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus Léo Delibes'i "Coppélia"; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel. 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt".
Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918.aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Eesti töörahva kommuun § Jaan Anvelt Murrang sõjas 7. jaan 1919 Eesti armee pealetung § vabatahtlike üksused § välisabi § Johan Laidoner Asutav kogu Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Landeswehri sõda Rüdiger von der Goltz 23.juuni Võnnu ...
Leedu, Eesti, Poola, Tsehhos., Ungari, Jugoslaavia kuningriik) · Pol eeldused:valdade loomine 1905.a revolutsioon andis palju kogemusi, tekkis organiseeritus, parteid Linnavalitsused eestlaste kätte · Kul eeldused: 100% kirjaoskus, eesti ajakirjandus, ülikool, ärkamisaja sündmused EESTI VABARIIK Maapäev-1917-1919 Eesti riigi alused pani paika Asutav Kogu (1919-1920) Asutav Kogu võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: · Maaseadus (1919) · EV põhiseadus · Seaduse selle kohta, et EV on suveräärne riik Põhiseadus, 1920. Eestist sai parlamentaane riik. Seadusandlik organ-Riigikogu (100 inimest). Riigikogu valiti 3ks aastaks. Eestis puudus riigipea, oli ainult riigivanem, kelle pani kohale parlament. Palju parteisid ja valimiskümnis puudus.
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5. mai 1789 Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17. juuni 1789 kolmas seisus lahkus. Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsam...
Ajutine Valitus sai valitsema, koos TSSNiga kaksikvõim. Peamised sõdijad olid töölised ja naised. Esile tõusid enamlased Lubasid rahvale rahu, leiba ja maad. Saksamaa soovis sõja lõppu ja saatis Venemaale enamlaste pooldajad, nt Lenin. Ajutine Valitsus sai rahva poolelt suure kriitika osaliseks, sest rahvas soovis sõja lõppu. Oktoobripööre Ajutine Valitsus oli väga nõrk Enamlased haarasid võimu eesotsas Leniniga. Enamlaste võimu laienemine Võimul olnud Asutav Kogu suruti maha ja osa liikmeid tapeti. Enamlased kehtestasid üheparteisüsteemi. Bresti rahu Enamlased taotlesid sakslastelt rahu. Sakslastel olid suured nõudmised ja enamlased otsustasid venitada. Saksamaa alustas aga uuesti sõda ja vallutas Balti riigid. Enamlased sattusid paanikasse ja tahtsid uuesti rahu. 3.märtsil 1918 kirjutati lepingule alla ja Saksamaa ja sai ¼ Venemaast. Enamlaste poliitika
Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Enamlaste võimu laienemine 1917-1918- Riigipööre ei toonud enamlasi Venemaal siiski veel täielikult võimule-nad pidid arvestama vasakpoolsete parteidega ning surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli kokku 1918. a dets ja võttis enamlastevastase hoiaku. Selleks ajaks enamlaste jõud sedavõrd tugev, et nad võisid Asutava Kogu 6. jaan. 1918 laiali ajada ning sõjaväge kasutades maha suruda Asutavat Kogu toetanud meeleavaldused. 1918. a kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Esseerid üritasid enamlaste vastu mässu tõsta, kuid suruti maha
Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) 2)EV põhiseadus (1920, laialdased kodanikuõigused:võrdsus seaduste ees,isiku-ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus jne, kõrgem võimukandja-rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu) See oli küll edukas, kuid ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle (rahvahääletused jms ei
kasutasid kodumaist kütust ja toorainet. Tehti rahareform, millele kaasnes markadest üleminek kroonidele. 4) Millised sündmused toimusid enne, millised pärast vaikiva ajastu algust. Märgi numbrid vastavasse lahtrisse Enne vaikivat ajastut: Vabadussõjalaste aktiivne tegevus. Suruti maha kommunistide mäss. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused. Peale vaikivat ajastut: Loodi ainupartei Isamaaliit. Nimede eestistamise kampaania. 5)Nimetage eesti rahva esindusorganid a) 1919-1920 Asutav kogu b) 1920-1934 Vabariigi valitsus 3)(teine rida) Millised neist sündmustest toimusid enne ja millised pärast Tartu rahu: Enne: K. Pätsist sai esimene EW peaminister. Tartu Ülikoolis sai õppekeeleks eesti keel. Tuli kokku Asutav Kogu. Pärast: Pätsist saab esimene EW president. Margad asendati kroonidega. 4) Selgita mõiste Kultuurkapital Kultuuri finantseeriv asutus, mis loodi 1925.a., et arendada kultuuri
· Keiser loobus troonist · Venemaast sai vabariik · Võim läks ajutise valitsuse kätte 4)1917-oktoobripööre probleemid · Rahvaküsimuse eitamine · Mõisamaast suurmaaomandid · Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla · Otsida toetust Antanti riikidelt · Iseseisev Eesti riik (Jaan Poska) 15. nov. · Kokku tuli asutav kogu · Riigikorra määrab Eesti asutav kogu · Seni võim Maapäeval Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis Tagajärjed: · Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp · Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega · Kujunes ühe partei diktatuur · Majandusreformid · Ettevõtete riigistamine
· Keiser loobus troonist · Venemaast sai vabariik · Võim läks ajutise valitsuse kätte 4)1917-oktoobripööre probleemid · Rahvaküsimuse eitamine · Mõisamaast suurmaaomandid · Kõikjal ei suudetud olukorda kontrollida · Sõda, sakslased Saaremaal ja Hiiumaal Rahvuslaste nägemus · Enamlaste kultuur süveneb · Oht sattuda saksa võimu alla · Otsida toetust Antanti riikidelt · Iseseisev Eesti riik (Jaan Poska) 15. nov. · Kokku tuli asutav kogu · Riigikorra määrab Eesti asutav kogu · Seni võim Maapäeval Enamlaste võimule tulek, kukutati Ajutine Valitsus Petrogradis Tagajärjed: · Jaan Poskalt võttis võimu Viktor Kingisepp · Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega · Kujunes ühe partei diktatuur · Majandusreformid · Ettevõtete riigistamine
Minimaalne nõutav Äriühingu tegevuses osaleja Vastutus asutajate arv Füüsilisest isikust FIE vastutab kohustuste eest Kogu isikliku varaga Üks ettevõtja kogu oma varaga Osanikud vastutavad võrdselt kogu Täisühing Osanik oma isikliku varaga Vähemalt kaks Vähemalt üks täisosanik vastutab Vähemalt üks täisosanik ja kogu oma varaga; vähemalt üks Usald...
õ 1920 aastal koostas asutav kogu esimese Eesti põhiseaduse. 1920 aastal üritati teha Balti Liit 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule 1930 aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks parandada põhiseadust. 12. Märts 1934 tuli sõjaväe abiga võmule Päts ja algas Vaikiv Ajastu. 11. November 1918 kirjutatas Saksamaa Alla Compiegne'i vaherahu. 28. Novemberil 1918 ründasid enemlased Narvat ja algas vabadussõda. 7. Jaanuaril 1919 läks Eesti sõjavägi vastupealetungile, et vallutada tagasi Eesti 18. 919 Jaanuaril maabusid Soome vabatahtlikud 14. 1919 Jaanuaril vallutati Tartu 1. Veebruariks oli Eesti puhas 1919. Mais viid sõjategevus eestist välja. 23. Juuni 1919 vallutati Võnnu ...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Pr. rev-i põhjused. · valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika(valitseva kuningapaari saamatus riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksus selles suhtes; lisaks paljastatio kuninga seotus välisvaenlastega) · sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused · majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust · talurahvas ei olnud rahul oma kohustustega ja feodaalsete privileegidega · seisuste süsteem jättis osa elanikkonnast poliitiliste õigusteta 2. "In. ja kodaniku õiguste deklarats." 3 põhimõtet: · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, omandile, julgeolekule & vastupanule). · Kaitse võimukandjate omavoli vastu, kodanike turva...
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale Fred Lobjakas 11.a Tartu Kommertsgümnaasium Revolutsiooni algus Kuninga hooletu käitumine Halvenes elatustase ja majanduslik olukord Kukutati kuningavõim ja feodaalkord Maailma tuntuim revolutsioon Ümberkorraldused Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda Talupojad vabastati teotööst Kaotati ka kirkukümnis ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Jakobiinid Poolehoid jakobiinidel Keerulised sise ja välispoliitilised olud Ühtne ning jagamatu vabariik Esialgu jäi põhiseadus ellu rakendamata kehtestati diktatuur Reini Liit 1806. aasta suvel Reini Liit protektoriks sai Napoleon Püha Saksa Rooma riigi lõpp Saksamaa väikeriikide killustumine
Samuti ärgitasid nad austerlasi ja preislasi sõtta astuma. Kuid nad ei soovinud alustada sõda revolutsioonilise Prantsusmaaga enne, kui kuninga turvalisus oli tagatud. Seetõttu otsustasid nad mõjutada kuningad salaja Pariisist põgenema ning emigreeruma. 20. juunilil algaski kuninga põgenemiskatse, mis on tuntud Varennes'i kriisi nime all. Kuningas jõudis peaaegu Austria Madalmaade piirini, kuid tunti siis ühe postiametniku poolt ära ja toodi Pariisi tagasi. Asutav Kogu oli samuti kuninga käitumisest solvunud, kuid sellele vaatamata ei soovinud keegi veel toona otseselt vabariigi väljakuulutamist. Arvati, et piisab sellest, kui võtta kuningalt kogu reaalne poliitiline võim ning hoida teda lossis sisuliselt vangina. Nõnda ka tehti. 1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist.
sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 90 aastat tagasi, 1919. aasta 23. aprilli keskpäeval alustas oma tööd Eesti Vabariigi Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest "Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise aluse Eesti diplomaatidele võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Põhiseadus koostati olukorras,
aastal algas Eesti vägede vastupealetung. Vabastati Narva ja Tartu, hiljem veel Valga, Võru ja Petseri. Eesti pind oli Vene vägedest puhas. Punaarmee asus aga uuesti pealetungile ja seda suuremate vägedega kui esialgu. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Esmatähtsaks sai Eesti majandusliku olukorra tervendamine. Paluti abi välisriikidelt, kes seda ka osutasid. Väikeseks tagasilöögiks sai Saaremaa mäss, kuid see suruti maha. Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Esimese Eesti parlamendi valimised leidsid aset 1919. aastal aprillis. Asutava Kogu esimeheks sai sotsialist August Rei. 1919. aasta mais alustasid Eesti väed suurpealetungi. 23. juunil saavutati suur võit Võnnu all, mida tähistatakse ka tänapäeval Võidupühana. Suveks hakati juba mõtlema rahu saavutamisega kahe osapoole vahel. Kummagi osapoole sõdurid ei tahtnud enam teineteist rünnata
kaasa. Paljud teised parteid ühinesid enamlastega, kuna neile avaldati survet. 4) Muutusid enamlaste reformid. Kõrgeimaks seadusandlikuks asutuseks tõusis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Kõrgemad käsud tulid siiski Petrogradist. Kärbiti samuti kodanikuõigusi (keelustati poliitilised koosolekud). Valimised muutusid samuti ebademokraatlikusk, kuna osalemisõiguse sai ainult töörahvas. 5) Vähenes, kuna rahvale ei meeldinud need ühiskonnas tehtud muutused. 6) Loodi Eesti Asutav Kogu, kus esindas kõrgeimat võimu Eesti Maapäev. Katkes ka otsene ühendus Venemaaga, kuna Maapäeva antud korraldused kehtisid ainult Eestis. Astuti samme Eesti iseseisvumise suunas
Louis 15 tuntuim tsitaat: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"
1917veebruarirevolutsioon (1917), autonoomiaseadus (Poska), rahvusväeosade koondamine, oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad
PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1. Prantsuse revolutsiooni põhjused (TV 56) ja algus. · 1788. aasta ikaldus, halb elatustase · Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud, jagunemine 3ks seisuseks · Rahulolematus kõrgete koormistega · Rahulolematu rahvas hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789 vallutati monarhia sümboliks olnud Bastille'i kindlus 2. Generaalstaatidest Asutava Koguni. Asutav kogu koosnes 3st seisusest: · I vaimulikud · II aadlikud · III kõik muud (lihtrahvas) Kuna III seisus moodustad 98% rahvastikust, kuulutas ta end 17. juuli 1789. a Rahvuskoguks, osad saadikud teistest seisustest ühinesid ning moodustati Asutav Kogu (töötas välja põhiseaduse). 3. Ümberkorraldused revolutsiooni esimestel aastatel. TV 59 · Kuningas tunnistas Asutava Kogu poolt välja antud seadusi
Revolutsiooni põhjused : · Kuninga ja Õukonna priiskav eluviis · ikaldus · läbikukkunud rahanduspoliitika · kolmas seisus pidi ainsana makse maksma · III seisus soovis I ja II seisusega võrdseid õigusi 1789 Kuningas kutsus kokku generaalstaadid- et kehtestada maksud ka I , ja II seisusele III seisus nõudis, et iga saadik saaks 1 hääle, teised polnud nõus, ja III seisus moodustas Rahvuskogu Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke, tekkis Asutav kogu- rahvuskaart-kodanikukaitse 14 juuli 1789-vallutati bastille kindlus- algas prantsuse revolutsioon Munitsipaalne revolutsioon-võimuorganitest tagandati vanad ametnikud , nende asemele rahvaseast valitud inimesed · 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti vastu Inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon · kirikumaad võõrandati ja pandi oksjonile · 1790 kaotati aadliseisus
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahanduskriis Majanduskriis PINGED Generaalstaatide kokkukutsumine 1789 Revolutsiooni algus Vastuolud Generaalstaatides Rahvuskogu Asutav Kogu Rahvarahutused Pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juuli 1789 Bastille kindluse vallutamine http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl =http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7 Nq7M:&tbnh=121&tbnw=145&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26um
valdusesse- erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11.nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Aprilli algul valiti Lõunarindel Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine). 1919. aasta juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega Lätis tegutseva Saksa sõjaväega. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana, mis lõppes eestlaste võiduga Saksa rügemendi üle . Detsembris käisid Tartus rahuläbirääkimised, mis lõppesid rahulepingule
· Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolsevikud (enamlased), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov (Lenin). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et enamlaste eestvedamisel toimub Venemaal revolutsioon ja Venemaa väljub sõjast. · Venemaa muutus ajutiselt väga demokraatlikuks riigiks: lubatud olid kõik demokraatlikud vabadused; kehtestati poliitiline amnestia ja usuvabadus; lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted. · AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: 1. ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust 2. ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg 3. maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) 4. ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia 1917.a. märtsis)
saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ajasid selle laiali. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur. Algasid majandusreformid, eesotsas pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, kuid maad ei antud kehvikutele, vaid mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosevate komiteede juhtimisel. Iseseisvumine- Maanõukogu otsususes (15.nov) öeldi jörgmist: 1) Eesti tulevase riigkorra määrab Eesti Asutav
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa k...
1. Miks? Kehtestati makse, Inglismaa tahtis Ameerika maid, kolonistid ei olnud esindatud parlamendis. Kuidas? Britid alahindasid vastukäiku ameeriklaste poolt ning kaotasid lahingu. 04.07.1776 2. Põhjused: Maksusüsteem oli ebavõrdne, kritiseeriti absolutismi, 3. seisus sai hääli vähem kui 1. ja 2. seisus Tagajärjed: Seisused kaovad, terror, võrdsuse suurenemine ühiskonnas 3. Algus - 14.07.1789, Bastille kindluse vallutamine Lõpp - 9.11.1799, Napoleon I korraldas riigipöörde 4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku Diktatuur - üksikisiku või...
Kuidas valitseti EV 1918-1940 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik. Selle väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter . Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pür...
Prantsuse revolutsioon 14.07.1789 - 9.11.1799, valitses Louis XVI Algas Bastille kindluse vallutamisega, seal oli 7 vangi 1. seisus (1%) vaimulikud - õigused: ei pidanud makse maksma, paavstina võisid töötada kohustused: pidid tööd tegema 2. seisus (2%) aadlikud - õigused: ei pidanud makse maksma, nendel tähtsamad riigiametid kohustused: pidid tööd tegema 3. seisus (97%) talupojad, arstid jt - õigused: isiklikult vabad, võisid generaalstaatidest osa võtta kohustused: maksude maksmine, koormised Põhjused: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Rahvuskogu- III seisus lahkus generaalstaatidest. Seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada. Asutav kogu- Liitub osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama ...
Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, mis toodi välja põhiseaduses, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani ning kaotati ka aadliseisus. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. 2 Kuninga põgenemine
märts1919 · Rahvusväeosad · Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. · Ajutine Valitsus - Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts · Balti hertsogiriik - Ve nemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. · Asutav Kogu - Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse · Põhjakorpus /Loodearmee üksused, mis loodi vabadussõjas sõdimise jaoks · Landeswehr- Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega,
28. nov 1918 – Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus ◦ Punaarmee kiire edasitung ◦ Eesti Töörahva Kommuun Jaan Anvelt natsionaliseerimine, repressioonid Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eestlaste ebaedu põhjused? 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung ◦ vabatahtlike üksused ◦ välisabi ◦ Johan Laidoner veebr – Saaremaa mäss apr – Asutav Kogu mai – sõda Eesti piiridest välja ◦ Põhjakorpus juuni –Landeswehri sõda ◦ Rüdiger von der Goltz ◦ 23. juuni Võnnu lahing Okt-dets – lahingud Narva taga ◦ Loodearmee 2. veebr 1920 – Tartu rahu sept 1919 – rahukõnelused Pihkvas nov – läbirääkimised Tartus ◦ Jaan Poska ◦ Adolf Joffe 31. dets – vaherahuleping 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
