Eesti aastatel 1917-1920 (0)

Q: Kes olid ametilt ja millist rolli etendasid ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti aastatel 1917-1920

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes olid ametilt ja millist rolli etendasid ?

Eesti 1917-1920 kordamiseks: § 27-29, lk 40-42 + konspekt
1. Iseseisvumise eeldused kas valdkonniti (poliitika, majandus, kultuur) või rahvusvahelisel, Venemaa ja Eesti tasandil.

Kultuurilised eeldused(lk7,14-15):

Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti.

Välja kujunes rahvuslik haritlaskond .

Rahva eneseteadvust tugevndasid suurüritused ( laulupeod ; folkloori- ja vanavara kogumine)
Majanduslikud eeldused:

Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg maa peremeheks.

Algas linnase eestistumine (majaomanikud, haritlased,väikekaupmehed)

Laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule.
Poliitilised(lk7-10):

1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia.

Hakati looma erakondi(parteisid), esile kerkisid eestlastest poliitikud .

Tõusis eestlaste omatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi.
2. Kes olid ametilt ja millist rolli etendasid (?) järgmised isikud Eesti ajaloos (sh tunda fotolt ):
Jaan Poska - oli Ajutise Valitsuse välisminister. Oli ka Päästekomitees.
Jaan Tõnisson - asutas Eesti esimese legaalse partei Eesti Rahvameelne Eduerakond (lk. 10).
Jüri Vilms- oli Ajutise Valitsuse abiesimees + kohtuminister. Oli ka Päästekomitees.
Johan Laidoner- oli Eesti vägede ülemjuhatajaks.
Konstantin Päts- oli Ajutise Valitsuse eesotsas.
3. Millal tegutsesid ja millist osa etendasid Eesti ajaloos: Maanõukogu/Maapäev ja selle vanematekogu , Päästekomitee, EV Ajutine Valitsus, Eesti Töörahva Kommuun , Landeswehr ?
Maanõukogu/Maapäev tegutses 1917-1919. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse.
Vanematekogu eesmärk oli soodsal võimalusel Eesti Vabariik väljakuulutada ning vabaneda enamlaste võimust.
Päästekomitee tegutses 1918. Kuulutasid 24.veebruaril välja Eesti Vabariigi ning võtsid vastu 5 päevakäsku.
Ev Ajutine Valitsus- alustas tegevust aastal 1918 ning lõpetas 1919.
Eesti Töörahva Kommuun tegutses 1918. aastal. Oli NVle vajalik, et näidata kodusõja toimumist Eestis ning varjata NV agressioon EV vastu.
Landeswehr-
4. Sündmused sh kuidas olid need mõjutatud 1. maailmasõjas ja Venemaal toimunust:
4.1. autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused;
Eesti poliitikud kasutasid ära autonoomia taotlemiseks Venemaa demokratiseerimist. Muutused:
1. Eestimaa kubermang + Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks e. Eestimaa kubermanguks eesotsas Jaan Poskaga.
2. Toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse Maanõukogu/Maapäeva valimised.
3. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse.
4. Hakati looma eesti rahvus väeosi.
5. Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel.
4.2. suund omariiklusele;

4.3. Maapäeva otsus kõrgeimast võimust;



4.4. EV väljakuulutamine;


4.5. Saksa okupatsioon ja okupatsioonivõimude poliitika;
18. veebruaril alanud Saksa üldpealetung osutus ülimalt edukaks, sest Vene vägede riismed polnud suutelised avaldama vastupanu. Juba 25. veebruari keskpäeval marssisisd sakslased Tallinna ning 3. märtsiks langes nende kätte kogu Eesti territoorium . Eestis kehtestus sõjaväeline diktatuur, kus kogu võimutäius kuulus saksa sõjaväelastele. Eesti erakondade tegevus peatati, rahvusväeosad saadeti laiali, rahvusmeelne ajakirjandus suleti, asjaajamises ja koolides mindi üle saksa keelele. Siinne majandus allutati Saksamaa vajadustele. Toiduainete ulatuslik väljavedu tõi kaasa linnaelanike olukorra järsu halvenemise.
4.6. Eesti vabadussõda: põhjused, algus, murrang sõjas, Landeswehri sõda, saavutatud murrangu/võidu sisemised ja välised põhjused;
Põhjused: 1. NV eesmärk taastada Vene impeeriumi I ms eelsed piirid. 2. NV eesmärk teostada nn maailma revolutsiooni.
Algus: 28.nov 1918 tungis Punaarmee Narva. Kuna sarnaslet Saksamaaga ei tunnistanud NV iseseisvat EV. 29.nov kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, selleks et näidata kodusõja toimumist Eestis ning varjata NV agressiooni EV vastu. Jaanuari algul 1919 peatati Punaarmee pealetung ja 7.jaan asus Rahvavägi vastupealetungile ning veebr alguseks oli vabastatud kogu Eesti territoorium.
Murrang:

Landeswehri sõda: juuni-juuli 1919. Eesti Rahvavägi puhastades Põhja Lätit punaarmeest sattus relvakonflikti Landeswehriga. 23.06 võit Võnnu lahingus Lw üle. Sõja tähtsus:
1. Kindlustati Eesti lõunapiire.
2.Aidati taastuda Läti Vabariigil ja võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel.
4.7. Asutava Kogu tegevus;
(Lisa staff : Kuigi Vabadussõda nõudis riigilt ja rahvalt erakorralisi jõupingutusi, ei katkenud riikluse rajamine ka sõja ajal. Kohe parast suurima ohu tõrjumist tõusid paevakorrale korduvalt edasi lükatud Asutava Kogu valimised. Veebruari algul 1919 otsustasid Maanõukogu vanematekogu ja Asutava Kogu valimiste peakomitee uhiselt, et valimised korraldatakse 5.–7. aprillil ja Asutav Kogu tuleb kokku jüripaeval, 23. aprillil)
AK tegevus: 1. moodustati EV valitsus (töö lõpetas Ajutine Valitsus)
2. Võeti vastu kaks olulist õigusakti: 2.1. EV põhiseadus 1920. aastal. See dokument kujutas enesest Eesti esimest, ajutist põhiseadust, mis määras kindlaks valitsemiskorra alused üleminekuajajärguks (kuni alalise põhiseaduse jõustumiseni). Seaduses deklareeriti, et Eesti on sõltumatu demokraatlik vabariik, määrati kindlaks riigipiirid, kuulutati eesti keel riigikeeleks, loetleti tähtsamaid kodanikuõigusi ning käsitleti valitsemise põhimõtteid.
2.2. EV maaseadus 1919, millega: *riigistati mõisate maahooned, tehnika, kariloomad. *võõrandatud mõisamaadest rajati umbes 55 000 asundustalu .
4.8. Tartu rahukõnelused/- konverents : rahulepingu sõlmimine, selle tingimused ja aktuaalsus.
Paljundusleht!

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 5 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Opilane15 Õppematerjali autor

Eesti 1917-1920 kordamiseks: § 27-29, lk 40-42 konspekt

Eesti aastatel eesti ajalugu Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstantin Päts

Sarnased õppematerjalid

odt

Eesti 1917 - 1920 konspekt

TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?24-26 oktoober enamlaste relvastatud võimuhaaramine pertrogrados Hinnang oktoobripöördele: 1) see tähistas venemaal demokraatliku arengu lõppu ja totalitaarse diktatuuri kujunemist ($14). 2) oktoobripööre muutis ka maailma ajalugu, kuna enamlaste välispoliitika eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni teostamine. ? EESTI 20. SAJANDI ALGUL($25, 26) ?Iseseisvumise eeldused (Paljunduselt) ?1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile (lk 9-13) 1). 17. oktoobri manifesti alusel asutas Jaan Tõnisson Eesti esimese legaalse partei "Eesti Rahvameelne Eduerakond". 2). Eestlased said valida oma esindajad riigiduumadesse (lk 14). 3). Nõrgenes venestus kuna lubati asutada eesti ja saksakeelseid erakoole. 4). Rahvas ärkas poliitilisele võitlusele. ? Eesti 1917. aastal ($27) 1

Ajalugu

odt

Eestivabariigi väljakuulutamine

Ajalugu 1.Kultuurilised eeldused-ühtsus kirjakeel, levisid eesti keelsed raamatud, asutati ajalehti, eneseteadvust tugevdavad suurüritused, rahvuslik haritlaskond Majanduslikud- päriseks ostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks, tööstusareng Eesti üks arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi

Ajalugu

doc

Eestimaa iseseisvumine

suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli

Ajalugu

doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus.

Ajalugu

doc

Eesti teel iseseisvusele

Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist.

Ajalugu

doc

Eesti 1917-1920

1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu

Rohkem sarnaseid