Eesti Vabariigi Riigikogu – 90 (0)

Eesti Vabariigi Riigikogu – 90
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm.
Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus.
Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini , kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 23. aprillil 1919 toimus Asutava Kogu esimene istung – Eesti parlamendi sünnipäev.
15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu EV esimese põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti parlamentaarne demokraatlik vabariik. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel.
I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18).
II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12).
III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (24), Põllumeeste Kogud (23) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14).
IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (25), Põllumeeste Kogud (24) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14).
V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondus (42), Rahvuslik Keskerakond (23) ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (22).
1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu.
1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud.
1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus.
1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu , kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. 28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis tähendas sammu demokraatia poole. Loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline Riigikogu.
VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline ( Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 24. aprillil 1938 valiti Eesti Vabariigi presidendiks Konstantin Päts. VI Riigikogu kestis kuni 05.07.1940.
Pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid küll valimised Ülemnõukogusse, kuid need ei olnud demokraatlikud.
16.11.1988 võttis ENSV XI Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni.
Ülemnõukogu valimised 1990. aastal toimusid põhimõtteliselt demokraatlikel alustel. Juba eelmine Ülemnõukogu oli võtnud vastu mitmed otsused ja seadused, mis rajasid teed iseseisvale riigile.
20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu Rahvuslike jõudude kokkuleppe alusel vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus ja moodustada Ülemnõukogu ja Eesti Komitee esindajatest Põhiseaduse Assamblee.
28. juunil 1992 võeti Rahvahääletusel vastu EV põhiseadus.
1992. aasta 20. septembril valiti sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel VII Riigikogu. Valimistel kogusid enim hääli valimisliit Isamaa, kes koos Mõõdukate ja ERSP-ga moodustasid valitsuse. Parlamendis kujunesid välja selge opositsioon ja koalitsioon.
5. oktoobril 1992 valis Riigikogu Eesti Vabariigi presidendiks Lennart Meri.
7. oktoobril 1992 võttis RK vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni.
1995. aasta 5. märtsil toimusid VIII Riigikogu valimised 1992. aasta põhiseaduse alusel. Valimiste võitjateks olid Keskerakond ja Koonderakond, kellega liitusid eelmistel valimistel kõrvale jäänud Maarahva Ühenduse moodustanud erakonnad. Alates 1995. aastast valitakse Riigikogu 4 aastaks.
7. märtsil 1999. aastal valis Eesti kodanikkond IX Riigikogu. Riigikogu valimise seaduses ettenähtud viie protsendi künnise ületas seitse erakonda - Keskerakond, Isamaaliit , Mõõdukad, Reformierakond , Koonderakond, Eesti Maarahvaerakond, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei.
2. märtsil 2003. aastal valis Eesti kodanikkond X Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica , Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Isamaaliit ja Rahvaerakond Mõõdukad (alates 10.02.2004 Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
XII Riigikogu valitakse 6. märtsil 2011.aastal.