Prantsuse revolutsioon, napoleoni ajastu (1)

Suur Prantsuse revolutsioon .
18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia . Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis “Pärast meid tulgu või veeuputus ”. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud , kes ei pidanud makse maksma.
Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse,
mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid . Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda.
Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas
liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798 . aastal võeti vastu “Inimese
ja kodaniku õiguste deklaratsioon ”. Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale ; kohtuvõimu hakkasid
teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad . Kokkutulnud
Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna žirondiinid
pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid žirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist.
21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Jakobiinid pidi kehtestama
diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni. Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma
ajaloos, selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik . Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. Revolutsioon tõi kaasa ka vägivalda ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Revolutsiooni ajal võeti kasutusele
revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. Revolutsiooni aeg võeti kasutusele uus meetrisüsteem, mis kehtib tänaseni.Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis
olid võõrvõimu all. Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult , kuna selles nähti üksnes “näljase rahvahulga” väljaastumist. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele.Revolutsioonil oli suur tähtsus ajaloos. Hea oli see, et III seisu sai ka maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede
levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni. Talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsioonil oli ka halbu külgi, nagu näiteks paljude inimeste hukkamine .
Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri
Prantsuse revolutsioon algas 1789.aastal. See on jätnud Prantsusmaa ajalukku suure poliitilise kui ka kultuurilise jälje. Kultuuris hävitati, kui ka võeti vastu uuendusi, sellel ajal. Revolutsiooni aeg hävitati mitmeid maale, skulptuure ja epitaafe. See juhtus tänu sellele,
et toimus rüüstamisi üle riigi. Notre-Dame´i katedraalis visati alla 90 kuju. Paljudes kirikutes rüüstati kunginglikke sarkofaage. Et säilitada kunstiteoseid loodi kunstimuuseumeid. Kuulsaim neist Louvre , mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule
alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv.Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu härra, proua ja preili . Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma
punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima
plebeidelt üle võetud kleidimood. Moodi muutusid rohkem soengud kui parukad.Märksõna voorus kasutati revolutsioonipäevil inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Esimeseks vooruseks oli, et peab omama kõrget moraali. Ei tohtinud omada enam armukesi, kuigi
talupojad inimetelesid neid, kel neid olid. Lõbutüdrukute ilmumine tänavale keelati revolutsiooni aeg üldse ära. Teiseks voorukseks oli patriotism . Revolutsiooni aeg oli patriotism kasvanud lihtrahvas sea ja mindi riigi eest võitlema. Võeti kasutusele uusi mõõduühikuid.
Pikkust hakati mõõtma meetrites, asjade kaalu kilogrammides ja vett kuupdetsimeetrites. Kümnendsüsteemi rakendati ka kellaaja arvestuses senise Vana-Ida kuuekümnendsüsteemi asemel. Võeti kasutusele Prantsuse revolutsiooni kalender. Nende aasta algas 22.
septembril. Hiljem keisririigi aeg see kaotati. Need paljud uuendused on kasutusel veel tänapäevalgi. Mõnel pool rohkem ja mõnel pool vähem. Tänu revolutsiooni aegsetele uuendustele on säilinud palju Prantsusmaa ajalugu.
Prantsuse revolutsioon- 1789-1799
I etapp: 1789 absoluutne monarhia( rojalistid ) ->konstit.monarhia(1791PS.) rojalistid ja enamus 3.seisusest toetasid.
1791 konst .monarhia->1792 vabariik, monarhia langes (žirondiinid-parempoolsed-3.seisuse jõukam osa)
II etapp: vabariik(žirondiinid)->1793 vabriik(jakobiinid-3s. vaesem osa, vasakp.)
III etapp: 1793(j)vabariik ->vabariik(radik.jakobiinid e. tebetistid-3s vaesem osa-varajased sotsialistid )
1793 vabariik(j)->1794 vabariik(mõõdukad jakobiinid-on rikastunud revolutsiooni käigus)
IV etapp: 1794 vabariik(j)->1794 9.termidoori riigipööre-jakobiinid hukatakse. Vabariik jääb püsima (direktoorium-võimule 5.direktorit)
1794 vabariik(D)->1799, 18.primääri riigipööre. Vabariik jääb püsima(konsulaat-3konsulit). Revolutsioon läbi. Bonapartistid-napoleoni pooldajad.
Napoleoni ajastu- 1799-1815
I 1799 riigipööre,kehtestatakse vabariik(konsulaat) bonapartistid-> 1804 keisririik (bonapartistid)
II 1804 keisririik(bonapartistid)-> 1814 kuningriik (rojalistid) bourbonide I restauratsioon -kuningavõimu taastamine
III 1814 kuningriik(rojalistid)-> 1815 keisririik(bonapartistid) Napoleoni 100 päeva
IV 1815 keisririik(bonapartistid)-> 1815 kuningriik(rojalistid) bourbonide II restauratsioon = konstitutsiooniline monarhia
Revolutsiooni ja napoleoni saavutusi ei nullita, jäävad jõusse. Alguses absoluutne monarhia, hiljem konst.monarhia. absoluutset monarhiat poleks
Pr. Enam vastu võtnud, sest Pr.tahtis muudatusi ja saigi need.
Suur Prantsuse revolutsioon.
18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis “Pärast meid tulgu või veeuputus”. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma.
Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse,
mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda.
Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas
liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu “Inimese
ja kodaniku õiguste deklaratsioon”. Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid
teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud
Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna žirondiinid
pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid žirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist.
21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Jakobiinid pidi kehtestama
diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal. Nad hakkasid hukkama inimesi kes ei pooldanud revolutsiooni. Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma
ajaloos, selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. Revolutsioon tõi kaasa ka vägivalda ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Revolutsiooni ajal võeti kasutusele
revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. Revolutsiooni aeg võeti kasutusele uus meetrisüsteem, mis kehtib tänaseni.Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis
olid võõrvõimu all. Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes “näljase rahvahulga” väljaastumist. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele.Revolutsioonil oli suur tähtsus ajaloos. Hea oli see, et III seisu sai ka maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede
levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni. Talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsioonil oli ka halbu külgi, nagu näiteks paljude inimeste hukkamine.
Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri
Prantsuse revolutsioon algas 1789.aastal. See on jätnud Prantsusmaa ajalukku suure poliitilise kui ka kultuurilise jälje. Kultuuris hävitati, kui ka võeti vastu uuendusi, sellel ajal. Revolutsiooni aeg hävitati mitmeid maale, skulptuure ja epitaafe. See juhtus tänu sellele,
et toimus rüüstamisi üle riigi. Notre-Dame´i katedraalis visati alla 90 kuju. Paljudes kirikutes rüüstati kunginglikke sarkofaage. Et säilitada kunstiteoseid loodi kunstimuuseumeid. Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule
alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv.Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu härra, proua ja preili. Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma
punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid kandma rahvusvärvides kokardeid ja linte. Naiste mood muutus pärast kuninga võimu kukutamist. Pidulik rõivastus võeti üle antiikajast. Sealt pääses domineerima
plebeidelt üle võetud kleidimood. Moodi muutusid rohkem soengud kui parukad.Märksõna voorus kasutati revolutsioonipäevil inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Esimeseks vooruseks oli, et peab omama kõrget moraali. Ei tohtinud omada enam armukesi, kuigi
talupojad inimetelesid neid, kel neid olid. Lõbutüdrukute ilmumine tänavale keelati revolutsiooni aeg üldse ära. Teiseks voorukseks oli patriotism. Revolutsiooni aeg oli patriotism kasvanud lihtrahvas sea ja mindi riigi eest võitlema. Võeti kasutusele uusi mõõduühikuid.
Pikkust hakati mõõtma meetrites, asjade kaalu kilogrammides ja vett kuupdetsimeetrites. Kümnendsüsteemi rakendati ka kellaaja arvestuses senise Vana-Ida kuuekümnendsüsteemi asemel. Võeti kasutusele Prantsuse revolutsiooni kalender. Nende aasta algas 22.
septembril. Hiljem keisririigi aeg see kaotati. Need paljud uuendused on kasutusel veel tänapäevalgi. Mõnel pool rohkem ja mõnel pool vähem. Tänu revolutsiooni aegsetele uuendustele on säilinud palju Prantsusmaa ajalugu.
Prantsuse revolutsioon- 1789-1799
I etapp: 1789 absoluutne monarhia(rojalistid) ->konstit.monarhia(1791PS.) rojalistid ja enamus 3.seisusest toetasid.
1791 konst.monarhia->1792 vabariik, monarhia langes (žirondiinid-parempoolsed-3.seisuse jõukam osa)
II etapp: vabariik(žirondiinid)->1793 vabriik(jakobiinid-3s.vaesem osa, vasakp.)
III etapp: 1793(j)vabariik ->vabariik(radik.jakobiinid e. tebetistid-3s vaesem osa-varajased sotsialistid)
1793 vabariik(j)->1794 vabariik(mõõdukad jakobiinid-on rikastunud revolutsiooni käigus)
IV etapp: 1794 vabariik(j)->1794 9.termidoori riigipööre-jakobiinid hukatakse. Vabariik jääb püsima (direktoorium-võimule 5.direktorit)
1794 vabariik(D)->1799, 18.primääri riigipööre. Vabariik jääb püsima(konsulaat-3konsulit). Revolutsioon läbi. Bonapartistid-napoleoni pooldajad.
Napoleoni ajastu- 1799-1815
I 1799 riigipööre,kehtestatakse vabariik(konsulaat) bonapartistid-> 1804 keisririik (bonapartistid)
II 1804 keisririik(bonapartistid)-> 1814 kuningriik(rojalistid) bourbonide I restauratsioon-kuningavõimu taastamine
III 1814 kuningriik(rojalistid)-> 1815 keisririik(bonapartistid) Napoleoni 100 päeva
IV 1815 keisririik(bonapartistid)-> 1815 kuningriik(rojalistid) bourbonide II restauratsioon = konstitutsiooniline monarhia
Revolutsiooni ja napoleoni saavutusi ei nullita, jäävad jõusse. Alguses absoluutne monarhia, hiljem konst.monarhia. absoluutset monarhiat poleks
Pr. Enam vastu võtnud, sest Pr.tahtis muudatusi ja saigi need.