10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Inkzz ZZZ
Õppematerjali autor
Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa määrama euroopa moemaailma. Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Võeti kasutusele kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele
· Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad vaimulike seisus kitsamas mõttes munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast.
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori
Generaalstaatide vahel tekkisid kohe alguses vaidlused ja vastuolud, kui kolmanda seisuse esindaja nõudsid uut hääletuskorda. Kuna vaidluses ei jõutud ühele nõule, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning otsustasid end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ehk kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid pole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühinesid ka teiste seisuste saadikud ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mille eesmärk oli koostada Prantsusmaa jaoks uus põhiseadus e konstitutsioon ning sellega panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas rahva rahulolematus ning 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused, ning selle tulemuseks kujunes Bastille' kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti hirmuvalitsuse sümboliks, ehkki reaalselt oli 1 vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud
Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes Referaat Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, mis sai alguse majanduskriisist, seisuslikust ebavõrdsusest ja kolmanda seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigikorrale
hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia Preisimaa - Reini ja Vestfaali piirkond, Põhja-Saksimaa 3. Julgeolekupõhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3) Uued liidud Metternichi süsteem - Viini kongressi järgne poliitiline korraldus Euroopas Sai nime vürst Metternichi järgi ( Austria välisminister ) Eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise kaotamine Püha Liit - Sellega ühinesid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi Eesmärk oli ristiusu toetamine (vana seisusliku korra kaitsmine)
Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel Revolutsioon puhkeb, kui riigis on kriis, vana kord on end ammendunud kuid rahumeelselt pole toimunud üleminekut uuele korrale ning midagi peab muutuma. Kriise võib olla mitmesuguseid majanduslik, ühiskondlik, poliitiline jne. Üks suurimaid ning tuntumaid revolutsioone ajaloos on Suur Prantsuse Revolutsioon. 18. sajandi lõpuks oli Prantsusmaa jõudnud seisu, kus muutus oli vältimatu. Riigikord oli absolutistlik monarhia, oli seisuslik kord ning kõik maksud oli kolmanda seisuse ehk talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste maksta, samal ajal kui esimene seisus ja kuningakoda kulutasid priiskavalt ning kunina mõtteviisi iseloomustas kõige paremini lause ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Prantsusmaa vajus järjest sügavamale rahalisse kriisi ning seda ei suutnud takistada ei Jaques Turgot' poolt läbi
Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid