Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti 20. sajandil (0)

1 Hindamata
Punktid
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL.
VABADUSSÕDA
  • 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus.
  • 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust . Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke.
  • Johan Laidoner – sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine.
  • 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati.
  • 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas.
  • Landeswehr’I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha.
  • 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping.

EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR.
  • 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued valitsused(koaltisioonivalitsused).
  • 1930 algus majanduse ja ühiskonna kriis. Inimesed süüdistasid valitsust. Taheti riigipead .
  • Eesti Vabadussõjalaste Keskliit nõudis põhiseaduse muutmist , riigipead ja tema laialdasi õigusi.
  • 1934 – 1940 Autoritaarne Eesti. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12. Märts 1934 vabadussõjalaste vastu. Kaitse seisukord(vabadussõjalaste eemaldamine, valimiste edasilükkamine, meeleavalduste keelustamine.) Ainupartei Isamaaliit. Ajakirjanduse eemaldamine. Range kontroll ühiskonnas. Vaikiv ajastu.
  • 1937 põhiseadus, loodi presidendi ametikoht Konstantin Päts.

EESTI 1920-1930. VÄLISPOLIITIKA.
  • Kardeti Venemaad ja Saksamaad.
  • Fail Balti Liiduga.
  • 1932, Venemaaga mittekallaletungileping .
  • Umbusaldus , tänu Inglise-Saksa mereväelepingule.
  • 1934 kavatsus , sõlmida Eesti-Vene vastastikkuse abistmise leping.
  • 1939, Eesti-Saksa mittekallaletungileping.

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL.
  • 1. September 1939 algas Teine maailmasõda. Rahvasteliit ei suutnud enam sõjakaid suurriike ohjeldada. Sõjakaks muutus Saksmaa , kes tahtis väljuda majanduskriisist ja tahtis rohkem alasid.
  • 28. September 1939 baasideleping .
  • Juuni 1940, valitsuse väljavahetamine ja Punaarmee koondised Eesti pinnale.
  • Eesti okupeeriti 1940 17. Juunil.
  • Töörahvarevolutsioon, rahvavalitsus, Johannes Vares -Barbarus.
  • 6. August 1940 Eesti NSV võeti vastu NSVL koosseisu, kuigi oli lubatud, et seda ei tule.
  • Eesti asutused likvideeriti, Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament ) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Asendati kommunistidega. EKP ainuke lubatud poliitiline erakond.
  • 1941 14. Juuni massiküüditamine, välja üle 10000 inimese asumisele ja vangilaagritesse.
  • Ühiskonna elu range kontroll, natsionaliseerimine.
  • Metsavennad, Vene-Saksa sõda.
  • Saksa ajal moodustati Eestist kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus – Hjalmar Mäe. Juutide ja mustlaste tapmine .
  • 1944 Punaarmee tagasi. Suur põgenemine – 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – iseseisvuse taastamise katse – uus valitsus - Uluots.
  • Ränk kannatus, purustused, 200 000 inimest kadunud/surnud.

EESTI NSV, 1944-…
  • Nikolai Karotammeestimeelne, natuek arvestas Moskvaga . Süüdistati natsionalismis ja failides. 1950 vabastati ametist.
  • Johannes Käbin – Karotammest kuulekam Moskva nõuete täitja, kuid mitte üdini Moskva - meelne . Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel.
  • Karl Vaino – umbkeelne imbetsill , Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda .
  • 1949 26 märtsi massiküüditamine – viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald.
  • Side Läänemaailmaga – raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad.
  • Käsumajandus, industrialiseerimine e tööstuse eelisarendamine, kolhoseerimine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine, võõrtööliste sissevool , tööstuslinnad.

NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE
  • 1985, uus NLKP peasekretäär Mihhail Gorbatśov. Pidi viima riigi välja majanduslikust ja välispoliitilisest kriisist, sälitades sotsialistliku korra.
  • Perestroikaühiskonna ümberkorraldamine.
  • 1986 glasnost avalikustamine. Tõsteti esile tegelikud riigi probleemid ja tsensuurireeglid pehmenesid. Massiteabevahendid. Liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga .
  • Oli vaja parandada suhteid lääneriikidega. Relvastumise vähendamine. Paranesid suhted USA ja ka Hiinaga .
  • 1989-90 kommunismi kokkuvarisemine idabloki maades. Tegevuse lõpetas VLO ja Saksamaa ühinemine.
  • Vähenes KP juhtroll, presidentaalne valitsemisvorm.
  • Tekkis tüli uuendusmeelste ja vanameelsete jõudude vahel, Gorbatśovi majanduspoliitika kukkus läbi, ta kaotas palju pooldajaid . Tekkis kriis.
  • Vene Föderatsioon – Boriss Jeltsin . Nõukogude Liit oli oma aja ära elanud.
  • Gorbatśov kukutati , riigipöördekatse – augustiputś – likvideeriti.
  • Liiduvabariigid iseseisvused, eesotsas Eestiga .
  • Sõltumatute Riikide Ühendus SRÜ kogus jõudu, Gorbatśov lahkus, NSVL saadeti laiali. Vene Föd.
  • Rumeenia probleemid, diktaator Ceausecsu.

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE .
  • 1986, fosforiidikampaania .
  • 1987, esimene poliitiline ühendus MRP-AEG, tehti Hirvepargis meeleavaldus Baltimaade olukorra näitamiseks.
  • 1987 lõpus, loodi esimene demokr . org. Eesti Muinsuskaitse Selts ja järgmisel aastal esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltmuatuse Partei. Eestlaste ajaloosündmuste ja tähtpäevade teadvustamine.
  • Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks . Sini-must-valge lipp.
  • Vainol tekkisid tülis KP ja uueks juhiks sai Vaino Väljase.
  • Surveavaldus Lauluväljakul: seista Moskvas Eesti huvide eest.
  • Eestimaa laul” omariikluse taastamiseks.
  • Interliikumine omariikluse vastu.
  • 1988 aastaks kolm suunda: omariikluse taastamine ERSP, EMS; impeeriumisse jäämine ja liiduleping RR/EKP.
  • 16. November 1988 suveräänsusdeklaratsioon, Eesti seaduste ülemuslikkus NSV seaduste ees.
  • Balti kett – Baltikumi probleemide teadvustamiseks .
  • 80ndate lõpus – keeleseadus , kodanike kirja panemine, Eesti Kongress, tegevuskava riigina, Eesti Komitee.
  • 30. Märts 1990 üleminekuperiood algus mis lõppeb omariikluse taastamisega.
  • IME 1987 aasta septembrist. Eraldumine NSV majandusest, rahapoliitika, isemajandus, turumajandus, käsumajanduse lammutamine.
  • 1991 kukkus Moskvas riigipööre läbi, väikeriigid said võimaluse, 20. Augustil 1991 võeti vastu otsus Eesti iseseisvumiseks.
Eesti 20-sajandil #1 Eesti 20-sajandil #2 Eesti 20-sajandil #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ann-Christine Allik Õppematerjali autor
Konspekt õpikust

Sarnased õppematerjalid

Ajajoon terve maailm
4
doc

Ajajoon terve maailm

1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust. 1765 Browne'i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks. 1802 ,,Iggaüks" regulatiiv

Ajalugu
eesti rahvuslik liikumine 19-sajandil-eesti vabariigi kujunemine
24
docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil

Kategoriseerimata
Eesti iseseisvumine
15
doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon ­ verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon

Ajalugu
Eesti ajalugu
10
pdf

Eesti ajalugu

Saare-Lääne Piiskopkond 1242 ­ Jäälahing Tartu Piiskopkond 1248 ­ Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 ­ puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 ­ Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 ­ Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 ­ Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 ­ Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 ­ Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 ­ esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia

Ajalugu
Ajaloo arvestus mõisted-isikud-aastaarvud
10
docx

Ajaloo arvestus mõisted, isikud, aastaarvud

Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsealase vastastikuse abistamise leping Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur

Ajalugu
11 klassi ajaloo kokkuvõte
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem

Ajalugu
Eesti ajalugu-eksami teemad 2012–2013
22
docx

Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013

Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. · 17. oktoobril 1905 oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja

Eesti ajalugu
11-klassi ajaloo konspekt
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS​​: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun