Eesti sai iseseisvaks vabariigiks 1918.a. Esimest korda loeti iseseisvusmanifest ette 23.veebruaril "Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees. 24.veebruaril avalikustati manifest Tallinnas ja seda kuupäeva loetaksegi Eesti Vabariigi sünnipäevaks. 1920.a oli eestist saanud demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata riik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, mis tähendab et võim riigis kuulub rahvale. 15.juunil 1920.a. võttis kokkutulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mis sätestas laialdased kodanikuõigused. Põhiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, täidesaatev võim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele täitis riigivanem ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid
Eesti Vabariik 1920, 1930 Võrrelge Eesti Vabariigi valitsemist 1920. ja 1930. aastatel.(põhiseadused, sisepoliitika, majanduspoliitika) 1920 1930 Põhiseadus: 1920 aastal oli Eesti demokraatlik Põhiseadus: 1930. aastatel oli autoritaarne Põhiseaduse koostas Asutav Kogu. Asutavas kord. Põhiseaduse koostasid vabadussõjalaste kogus 120 liiget. Riigipea ametikohta ei olnud liidu tegelased. Riigikogu koosseisu vähendati riigipea ametit pidas peaminister. 50-le liikmele. Kehtestati riigipea ametikoht riigivanem. Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimu kandjaks oli Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimuks riigis oli
Koalitsioonivalitsused aga ei püsinud ning tekkisid sagedased valituskriisid. Seda peeti ebanormaalseks ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke rakendada. Kui 1930. aastate algul tabas Eestit majanduskriis, siis süüdistatigi selles Riigikogu. Leiti, et on vaja leida meie vabariigile president ning riigkogu õigusi hoopistükis kärpida. Et aga leida riigile president, kes omaks laialdast võimu, tuli muuta põhiseadust, mille oli 1920. aastal esmakordselt koostanud Asutav Kogu. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis. Olid ju nemad need, kes nõudsid eriti põhiseaduse muutmist. Saavutanud oma tahtmise, nägigi uus põhiseadus ette, et loodaks riigipea ametikoht, kellel on laialdased õigused. Valmistel, mis pidid toimuma 1934.aasta aprillis, kavatsesid vabadussõjalased ka ise osaleda. Nende võidus oldi enam kui kindel, kuna nad olid väga populaarsed. Ka riigipea valimised oleks suure
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa I Revolutsiooni vastukajad ja revolutsioonisõdade algus (lk 78-80) Revolutsioonisõda see on sõda, mille ülesandeks on revolutsioonisaavutuste kaitsmine välisvaenlaste eest aga ka revolutsiooni eksportimine teistesse riikidesse. KORDAMISKÜSIMUS NR 15: 1) Millega seoses esitati üleskutse ,,Isamaa on hädaohus"? Kas üleskutse täitis oma eesmärgi? Ülekutse esitati seoses Prantsusmaa halva olukorra tõttu sõjas, mille Seadusandlik Kogu kuulutas Austriale. 1792. aastal reageerisid tuhanded vabatahtlikud üleskutsele astudes sõjaväkke. Üleskutse täitis oma eesmärgi, sest Prantsusmaa jaoks lõppes sõda võiduga ning rahvas oli kaitsnud oma maad. 2) Kuidas saad aru hüüdlausest ,,Rahu hurtsikutele, sõda alleedele"? Hüüdlause ,,Rahu hurtsikutele, sõda alleedele" tähendab minu jaoks, et Prantsuse armee soovis kukutada hirmuvalitsejad ning seetõttu oli valmis abistama neid rahv...
Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega
Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930
- Eestis algas saksa okupatsioon, mis kestis 11. novembrini 1918. - Eesti omariiklus jõudis kesta nüüd vaid novembri lõpuni 1918.a. kui algas enamlaste pealetung. Soodustasid isesseisvust 1) 1917. aasta revolutsioon Venemaal 2) I Maailmasõda 3) Bresti rahu 1918.a. 4) Eestlaste operatiivne tegevus 5) Rahvuslaste liikumine Rajamine Sisepoliitika - 15.06.1920 võttis asutav kogu vastu 1. põhiseaduse, mille järgi EV oli demokraatlik riik, kus võim kuulus rahvale, kes teostas oma võimu valimiste või rahvahääletuse kaudu. - Seadusandlik võim kuulus riigikogule, mis oli ühekojaline ja koosnes 100-st liikmest. - Täidesaatvat võimu juhtis Vabariigi Valitus, mille tegevust juhtis riigivanem, kes ühendas nii peaministri kui presidendi ülesandeid. - EV-s kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, tähtsaim oli põllumeestekogu
Ent seda polnud tehtud juba 175 aastat. Reasta järgnevad lahingud... a) Rahvastelahing b) Borodino c) trafalgari d) waterloo 1) Trafalgari 2) Borodino 3) Rahvastelahing 4) Waterloo. "Suur Prantsuse revolutsioon" Prantsuse revolutsioon puhkes, esiteks - sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused. Teiseks - Majanduskriis, mis oli tingitud majanduspoliitikast ja sõdadest. Kolmandaks - valgustusest tingitud despootia ja absoluutse monarhia kriitika. Asutav Kogu pidi tegema.. uue põhiseaduse - uus riigikord. Pärast monarhia kukutamist koostati uus põhiseadus, tulid võimule jakobiinid, kes tahtsid saada endale võimu. 1793 otsustas Konvent luua Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest, sest Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda majandusraskuste tõttu. Tagajärgeteks olid, et inimesed muutusid võrdseks ja kuningriigist sai vabariik. Teised Euroopa riigid tahtsid Prantsusmaa mõju ära kasutada ja rünnata Prantsusmaad. Kindlasti oli
Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega
1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS Eesti vabanes Vene võimu alt. Inimestel oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. Eestist saigi Vabariik ja selle pealinnaks Tallinn. Kirjutati alla Venemaa rahulepingule,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, ja samuti võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinna majandus arenes, hakkasid sõitma elektrirongid, bussid ja liikumismootortrammid. Tööd alustas ka Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid (esimese eesti ooper "Vikerlased"
Diktatuurid 5-8 Diktatuuride tekkepõhjused – Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatias tekkis pettumus, mida nim. demokraatia kriisiks. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Kui karmil käel riiki juhtiv riigijuht saavutas kasvõi mingit edu muutus ta väga populaarseks. Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada. Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid. Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud...
Kirik ja vaimulikkond Prantsuse revolutsioonis Generaalstaatide valimisel rahvaesindusse pääsenud vaimulikest 200 olid lihtsad külavaimulikud, kes pärinesid talupoegade või käsitööliste hulgast. Madalama päritolu tõttu oli ka nende poolehoid 3.seisusele suur ning pärast generaalstaatide lahkulöömist liitus suurem osa neis 3.seisuse poolt loodud Rahvuskoguga. (Peagi järgnesid neile ka madalamat päritolu või edumeelsemad aadlikud ja sündis Asutav Kogu.) Asutava Kogu esimeste otsuste seas olid muuhulgas kirikukümnise (maks kirikule) kaotamine ja kirikuvarade riigi omandusse võtmine. Kirikumaid hakati müüma (maksta tuli vaid sissemaks, muu 20aasta jooksul). Maad oli enim vaja talupoegadel, aga neil polnud isegi sissemaksu jaoks raha. Maid hakkasid kokku ostma kodanlus, kaupmehed, käsitöömeistrid, poodnikud, õpetajad, apteekrid jt. Just need olid ühiskonnakihid, kes said revolutsioonist enim kasu, mitte päris vaesed.
7.1936 teid sõjalise liidu (saksamaa,itaalia,jaapan) Eesti Vabariik 1920-1930 aastail Johan Laidoner ( 1884-1953) Sõjajuht vms Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918.Kuni 1maailmasõja lõpuni oli Eesti aladel Saksa okupatsioon 28.nov 1918-2.veeb.1920 toimus Eesti ja Venemaa vahel vabadussõda, mille eestlased võitsid. Alles nüüd sai Eesti Vabariik rahulikult eksisteerima hakata. 1920 Aasta võttis Eesti Asutav Kogu vastu põhiseaduse, mille kohaselt: *Riigikogul seadusandlik võim *Valitsusel täidesaatev võim *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem , kes täitis nii peaministri kohustusi kui riigi esindusülesandeid Sisepoliitiliseks probleemiks oli erakondade paljusus. 1930.aastail jõudis ülemaailmne majanduskriis Eestisse ( pole tööd , raha ,äride ja talude pankrotid ,elatustaseme langus) ( süüdistati valitsust ), taheti tugeva võimuga riigipead. *Oli vaja muuta põhiseadust
· Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur. · Kärbiti kodanikuõigusi. · Majandusreformid: pankade ja suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid. Ettevalmistused iseseisvumiseks · Otoobripöördejärgsed nädalad kaksikvõim. · Maanõukogu otsus novembris 1917: Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. · Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. · Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt. · Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad Saksa pealetungi eest. Maapäeva laialisaatmine enamlaste poolt Iseseisvuse väljakuulutamine · 18. veebruar algab Saksa armee üldpealetung
Eurooplaste maailm oli peapeale pööratud. 1917 Venemaa Veebruarirevolutsiooni peamisteks põhjusteks olid Vene armee edutu tegevus sõjasrindel ja I ms põhjustatud majandusraskused. Keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele, mille eesotsas oli Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski. Alguses ei teinud Ajutine Valitsus midagi, isegi ei väljunud sõjast. Saksamaa toetas Venemaa äärmusliikumisi nt bolsevike. Lubati kokku kutsuda Asutav Kogu. Ülejäänud maailma suhtes muutus Venemaa kõige demokraatlikumaks riigiks, tegelikkuses see vaid tundus nii. Nõukogud, mida lihtrahvas toetas, ei omanud tegelikult mingit võimu. Poliitiline segadus tugevnes, sõjavägi laostus. Oktoobrirevolutsioon. 24-26 oktoober. Öösel vastu 26 kasutasid enamlased ära Ajutise Valitsuse jõuetust ja arreteerisid nad. II nõukogude kongressil kehtestati esimene, ainuparteiline Nõukogude valitsus. . Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja
ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. Sakslased lõid punaväed taganema, vallutasid Riia ja liikusid sealt edasi, et oma võimuala laiendada, kuid leidsid Võnnu juurest eest Eesti väed. Sakslased nõudsid eestlaste lahkumist, ent eestlased, kelle jaoks ainsaks seaduslikuks Läti valitsuseks oli Ulmanise oma, keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu. Kõiki asjaolusid kokku võttes otsustasid Eesti väejuhatus, valitsus ja Asutav kogu, et sakslastele tuleb täie jõuga vastu hakata, nad purustada ja Läti seadusilk valitsus taas võimule aidata. Võnnu ümbruses puhkesid taas lahingud. Lahingud Võnnu all Elavjõu osas olid vastased enamvähem võrdsed, kuid sakslaste relvastus oli parem. Eesti sõdurite motivatsioon ja moraal olid kõrged mindi ju kätte maksma pikaaegse alanduse ja ebaõigluse eest ning võtma revansi paljude kibedate kaotuste eest alates Muistsest vabadusvõitlusest.
oli veelgi keerulisem. 1918. aasta novembris alanud enamlaste pealetung õnnestus küll peagi peatada ja Punaarmee 1919. aasta jaanuaris Eesti territooriumilt välja lüüa, kuid sõjategevus jätkus Eesti piiride vahetus läheduses veel ligi aasta. Uue riigi peamised alustoed pandi paika praktiliselt üheaegselt veel kestvate Vabadussõja lahingutega 23. aprillil 1919. aastal tuli kokku Eesti esimene demokraatlikult valitud parlament -- Asutav Kogu. Sotsiaaldemokraatide ning keskparteide (Tööerakond ja Rahvaerakond) domineerimisel valmistati ette äärmiselt demokraatlik põhiseadus ning radikaalne maareform, mis andis otsustava tõuke noore riigi kodanike kaitsetahte tõusule. Reformiga said eestlased ümber jaotatavate mõisamaade näol käegakatsutava väärtuse, mille eest oldi valmis seisma ka relv käes ning isegi ilmses ülekaalus näiva vaenlase vastu.
Majandusreformid- pankade natsionaliseerimine, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks> mõisnike maavaldused konfiskeeriti. Mõisatest said suurmajandid. Eesti üksused koondati Eesti Diviisiks- Johan Laidoner. Ettevalmistused iseseisvumiseks- Nov. saadeti NT poolt Maapäev laiali, kuid ei allutud nendele korraldustele.> Maapäeva koosolek novembris- deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu, enne selle kokkuastumiseni võimukandjaks on Maapäev. Aastavahetusel jõuti kokkuleppele, et kui Saksa okupatsioon muutub tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi. Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased> paluti abi Saksa keisririigilt.> Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks
11.1918 Poska- välisminister Ajutine Valitsus õhtul sakslased linnas, valitsus põranda alla, põranda alt välja saksa keel asjaajamis keeleks Rahvuslased võttavad asjaajamise üle, lõplikult 21.11 vastavalt Riias sõlmitud kokkuleppele. Nüüd hakkas Eesti riiklus toimima. Maanõukogu 15.11 otsused: * Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu * kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu * Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused Riiklike sidemete katkemine Venemaaga ning Maanõukogu muutumine kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Jaanuar 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon eesti iseseisvuse kohta ning loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega. Rahva seas oli omariikluse idee levinud. 21.02 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti
Eelnevad eelarvamused tuli kummutada ning loobuda arutust kummardamisest. Kirikuvastasus, jumalaeitus võrsusid.
Ühiskondliku leppe teooria. Samalajal prants, vastutustundetus, ükskõiksus “Pärast meid tulgu või veeuputus” Prantsuse
õukond neelas tohutuid summasid, esimene börsimull, ikaldusaastad ja sõjas kulutatud rahad. Banca rotte! Generaalstaadid
taastati 1789. Kolm seisust, Rahvuskogu ja Asutav Kogu. 14. Juuli 1789 vallutati Bastille - vihatud vana reziimi sümbol.
Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni tegi Asutav Kogu. Maximilien Robespierre ja Jean-Paul Marat tegid
jakobiinid! Kuningas Louis XVI tapeti 1793. Zirondiinid!
võimalus alustada riigipööret (sest demokraatlikel valimistel poleks nad nagunii edukaks osutunud) 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Võimu enamlastele vormistas 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese Nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaaride Nõukogu. Nende liidriks sai Vladimir Uljanov ehk Lenin. Enamlaste võimu laienemine Enamlastele kujutas ohtu veel peagi valitav ASUTAV KOGU. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid, need olid aga enamlastele vastu. Enamlaste jõud oli aga selleks ajaks piisavalt tugev, et Asutav Kogu laiali ajada ja sellele järgnevad rahutused maha suruda. 1918 aasta juulis kehtestati Venemaal ÜHEPARTEISÜSTEEM. Bresti rahu 3. märts 1918.aastal sõlmiti Bresti rahu, kus Venemaa loovutas enda küljest Poola ja Ukraina. Saksamaale loovutati maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus
hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Vaidlused kestsid kuu aega, üksmeelele ei jõutud. Kolmas seisus lahkus Versaillest`st ja kuulutas end 17. juunil 1789 Rahvuskoguks. 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14. Juuli 1789 Bastille`i vallutamine. Augustis võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 1791 võtis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu. Muudatused 1789 1791 liberaalne revolutsioon Asutava Kogu otsused kinnitas kuningas: Kõigi inimeste võrdsete õiguste deklareerimine, Kõigi maksustamine, Kõigi õigus asuda riigiteenistusse , Kiriku maade riigistamine ja müük, Vaimulike lojaalsusvanne, palk riigilt, Aadlitiitlite kaotamine, Talupojad lõpetasid teotöö, 1791. a
19. jaanuar - Asutatakse Vabadussõja muuseum. 1. veebruar Vallutatakse tagasi Valga ja Võru. 1. aprill - Petseri lähistel käivad ägedad lahingud. 10. juuni - Eesti ja Saksa vägede vahel sõlmitakse vaherahu. 31. detsember - Kirjutatakse alla vaherahu lepingule, mis hakkab kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal. 1920 aasta tähtsamad sündmused 3. jaanuar - Jõustub vaherahu Eesti ja Venemaa vägede vahel. 2. veebruar - Kirjutatakse Tartus alla Eesti ja Venemaa rahulepingule. 15 juuni - Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi Põhiseaduse Kokkuvõte Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. a. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..."
Alguses iseseisva eesti idee puudus see tuli aja pikku kui saksamaa vallutas Riia tuli tõnisson maanõukogu istungil välja ideega et antaant võiks toetada balti neutraalse puhverriigi loomist.( baltoskandia, eesti soome unioon) 15 nov 1917 maapäev kogunes toompeale ja v6ttis vastu j2rgmised otsused : eesti riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused. 18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner 22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse)
(parlament), täidesaatev (valitsus) ja kohtu peavad olema lahus. Riiki või ühiskonda, mis on vabanenud diktatuurist ning liigub demokr. suunas nim. üleminekuühiskonnaks e. siirdeühiskonnaks.Aega, mis kulub demokr. väljakujunemiseks nim. üleminekuperioodiks. Põhiseadus on demokr. riigi alusdokument.Selle koostab põhiseadsulik asamblee. Põhiseadus tuleb koostada riigikorra muutudes, selleks puhuks valitakse Asutav Kogu. Eesti põhiseadused: 1) 1920.a. 2) 1934.a. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 3) 1938.a. 4) 1992.a. Ühiskonna jätkusuutlikus Selline ühiskond tagab heaolu praegustele liikmetele seadmata ohtu tulevaste liikmete heaolu, seega on jätkusuutliku ühisk. pilk suunatud tulevikku. Seadusandjad peavad oma otsustes lähtuma tuleviku perspektiivist.Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Valdkonnad, mida tuleb arvestada:
absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes võimul Riigivorm Olulisemad reformid, d seadused 1789- Generaalstaadid, suurkodanlu Absoluutne Hakati tegelema 1792 rahvus kogu, Asutav s monarhia kasvas agraarseadusandlusega kogu(põhiseadus), üle , kaotati feodaalide seadusandlik kogu. Konstitutsioonilin isiklikud eesõigused, e monarhia kirikumaade võõrandamise seadus,
väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk Asunike koondis - 1923 eraldus Tööerakonnast, esindas asundustalunikke. Usuti põllumajandusse, kui riigi rikkuse allikasse. O. Köster, O. Tief Eesti sots. tööliste partei - sotsiaal-reformistlikj partei. Parempoolsed: A. Rei.. Vasakpoolsemad: M.Martna Eestimaa kom. Partei - keelatud, juhiti Moskvast - Esimene põhiseadus: 15. juuni 1920 võeti konstutatsioon vastu seadusandlik võim Riigikogul (100 liiget) algselt oli see asutav kogu. kõrgeim võim rahval valitsus: riigivanem ja ministreid Püsis kaitseseisukord teatud piirkondades: kitsendas põhiseadust - 1. dets 1924 üritasid EKP liikmed riigipööret - neid ei toetatud - Loodi kaitseliit 3. Suure Kriisi aastad: - Kriis tabas esmasjoones põllumajandust, kuna see oli peamiseks ekspordiartikliks. Toiduainete hinnad langesid - Sama juhtus seejärel tööstusega - Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigeelarvet ei suudetud tasakaalus enam hoida
Viis läbi suure reformide programmi. h) Necker Sveitsis sündinud prantsuse riigimees. i) Robespierre Prantsuse revolutsiooni silmapaistvaim juht. j) Napoleon Kindral kes haaras võimu enda kätte ja algselt kehtesta vabariigi tegelikult olles aga ise ainuvalitseja. Ta kroonisend keisriks. 5. Prantsuse revolutsioon: a) Generaalstaadid Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal. b) Asutav Kogu Kolmanda seisuse poolt algatatud seisuste kogu. c) Bastille Kindlusvangla Prantsusmaal Pariisis. d) ,,Inimese ka kodaniku õiguste deklaratsioon" Asutava kogu poolt vastu võetud revolutsiooni programmdokument. e) Jakobiinid, nende tegevus, hinnang Lõid rahvapäästekomitee. Kukutasid Zirondiinid. Nad pöördusid kõrvale demokraatia teelt ja kehtestasid terrori mille käigus vastesed vangistati ja hukati.
Sakala ilmumine, I Eesti erakond 1905, Eesti Liivimaa kubermangu põhja osa üheks Järgnes vabadussõda NSVL'ga 1918-1920 iseseisvumine, Landeswheri sõda Eestimaa kubermanguks lõppes Tartu rahulepinguga baltisakslastega Eesti 11 maakonda jagunesid valdadeks, Tartu 1934 riigipööre autoritaarse reziimi kehtestamine Asutav kogu maa seadus ja I põhiseadus, Vabariik rahuga lisandus Petseri ja Narva tagune ala suur majanduskriis, astumine rahvaste liitu, 1920-1940 Balti liidu loomise katsed, krooni
päevaga Pariis) ja seejärel koondama oma väed idarindele. · Lusitania 7.05. 1915 uputasid saksa allveelaevad Suurbritannia transportlaeva(,,Lusitania"). 1200 tsiviilelanikku, 128 neist Ameerika ühendriikide kodanikud. Hiljem oli see üks põhjendus, miks USA sõtta astus. · Ersatskaubad Kunstkaubad, mis olid kasutusel I maailmasõja ajal. nt jahu, millesse oli segatud saepuru. Et Toiduaineid jätkuks. · Asutav Kogu Pidi teostama valitsuse rolli peale tsaarivõimu kukutamist. Kutsuti kokku jaanuaris 1918 ja saadeti relvastatud enamlaste poolt kohe laiali. · SRK Sõjaline Revolutsiooni Komitee, pidi võtma võimu üle igas linnas Venemaal. Võim läks enamlaste kätte. · Rahvakomissaride Nõukogu peale oktoobrirevolutsiooni loodud täidesaatev võimuorgan. Valitsus. Lahing: Aastad: Osapooled: Lahingu tähtsus:
1918 aasta 28. novembril algas Vabadussõda. Toimusid lahingud Narva pärast ja linn langes Punaarmee kätte. Tallinnasse jõuab ka esimene välisabi Soomest (vintpüssid, kuulipildujad ja suurtükid). Punaarmee vallutab üle poole Eesti mandriosast. 1919 rajatakse Punane Rist. Endiselt toimuvad Punaarmee rünnakud. Mais toimub Eesti vägede pealetung Pihkvale. Toimuvad mitmed Balti riikide konverentsid, kus otsustatakse taotleda ühise rahulepingu sõlmimist Venemaaga. 1920 aastal võtab Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse. 1922 aastal sõlmitakse Eesti- Prantsuse kaubandusleping. Detsembris toimub esmakordselt üldine rahvaloendus. 1925 aastal kinnitab Riigikogu Eesti riigivapi. Aasta jooksul hoogustub väljarändamisliikumine. Eestist lahkub palju inimesi. 1939 aastal toimus Talvesõda. Eesti iseseisvuse lõpp oli seotud uue maailmasõja algusega. 17. juunil Eesti okupeeriti punaväelaste poolt. Toimus küüditamine, see mõjus rahvale šokina
Tööleht §14-24 Kristo Rosin 1. Prantsuse revolutsioon. Põhjused: 1) .................................................................................................................................. 2) ................................................................................................................................................. 3)................................................................................................................................................... 4)................................................................................................................................................... Tulemused:1)............................................................ 2) .........
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. ...
· Rüdiger von der Goltz Landeswehri juht. · Ernst Põdder Eesti väejuht, kelle eestvedamisel vallutatakse Võnnu · Johan Pitka Soomusrongide kasutusele võtja ja mereväe looja. · Jaan Poska Tallinna linnapea. sai kubermangukomisariks. Tartu rahuläbirääkija Eesti. · Adolf Joffe Tartu rahuläbirääkija Venelaste poolt. Maanõukogu 15. novembri otsused: · Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu · Kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni on ainus kõrgeim võimukandia eestis Maanõukogu kogu · Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused Päästekomitee tegevus ja liikmed · Liikmed : Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms · Tegevus: Põhitegevus oli iseseisvumise väljakuulutamine ja ka erakorraliste otsuste tegemine. Eestlaste ebaedu põhjused Vabadussõjas 1918.a lõpus · Punaste ülekaal
1.Milles seisneb imperialismi olemus? suurriigid tahtsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit? Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustad...
Austria pärilussõda Preisimaa vs Austria Põhjus: kellele kuulub Saksa-Rooma keisri tiitel. Tulemus: Preisimaa saab Sileesia, Hapsburgid jäävad keisriliinile. Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus. Tulemused: Suurbritannia saab alasid juurde, Pran. Jääb India kolooniatest ilma. Prantsusmaa poliitika - Generaalstaadid maksud; Asutav kogu inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (aadliseisuste kaotamine, kirikumaade võõrandamine), seadused, maksude kogumine; Seadusandlik kogu zirondiinid ja montanjaanid; Rahvuskonvent riik kuulutati vabariigiks; Rahvapäästekomitee absoluutne võim, kõrvaldavad zirondiinid; Direktoorium tugines revolutsiooni ajal rikastunud inimestele zirondiinid pooldasid vabariiki ja vaba ettevõtlust, montanjaanid e jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvendamist
Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul kui saabus välisabi, sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (J.Laidoner), suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja. Aprillis 1919 kui olukord rindel oli muutunud Eestile soodsamaks toimusid Asutava Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutava Kogu juhatajaks valiti sotsialisist August Rei, valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandmann. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised. Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska. Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920
Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlpaleed. Ilmselt seepärast juurdus 18. sajandi viimasel veerandilka nimetus Toompea loss. Kuna htsaariajal oli hooned palju, oli raskusi nende haldamisega. Kagunurka rajati aga avalik park Kubeneri aed. Konvendihoone muudeti vanglaks. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni ajal tungisid rahavahulgad Toompeale ja panid vangla põlema. Eesti aeg Asutav Kogu Eesti esime iseseisev parlament. AsutavKogu pidas oma esimsed istungid "Estonias". Riigikogu uue maja asukohaks valiti keskaegne konvendihoone, mille mahapõletatud varemed risustasid Toompea lossi õuepealset. Väljast traditsionalistlik ja seest ekspressionistlik ehitis on unikaalne parlamendihoone.Hoone fassaadi ilmestavad kolm sissepääsu ja nende kohal paiknevad istungisaali aknad. Traditsionalistlik välisilme lähtub kohalikust luterlikust barokist.
Tallinna Majanduskool OT12 Annika Kallas 1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused Referaat Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas
kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pavel Miljukov, justiitminister Al. Kerenski. 2.03 loobus ka Nikolai II troonist. Kaksikvõim – Ajutine Valitsus ja nõukogud. Rev. eufooria. Kod.õigused ja –vabadused, üldine valimisõigus, kaotati seisuslikud ja usulised kitsendused. Pol. põgenikud tagasi koju. Hiljem pidi valitama dem. Asutav Kogu, kes pidi otsustama kõik tähtsamad küsimused: riigikord, maaküsimus, rahvuspoliitika. Otsustati viia sõda võiduka lõpuni. Juulikuus Lvov kõrvaldati, valitsus veel rohkem vasakule. Vasakäärmuslaste tegevus, Lenini tulek. Bolševikud – rahu, Ajutine Valitsus – sõda võiduka lõpuni, muutus ebapopulaarseks. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. 1
Kontrolltöö nr 2 konspekt. Eesti Vabariik Ptk.30 Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Selleks et koostada põhiseadus astus 23.04.1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti vastu 20.06.1920.Põhiseadus sätestas kodanikuõigused: võrdsuse seaduse ees, usu-ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea(president). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus. Reform käigus riigistati mõisate maa, hoone, tehnika, kariloomad jm. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. ...
Revolutsiooni algus- bastille vallutamine 14.07.1789. Sündmused: generaalstaadid->rahvuskogu(kolmanda seisuse poolt)->liitusid teised seisused->rahvuskogu kuulutamine Asustavaks koguks->bastille vallutamine(tagandati vanad ametnikud, kuninga absolutism oli lõppenud)-> ,,inimeste ja kodaniku õiguste deklaratsiooni"(tagas põhilised inimõigused, omand on püha ja puutumatu)->pärisorjuse, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine->kuninga põgenemiskatse->konstitutsiooniline monarhia( Asutav kogu võttis vastu 1791. A septembris prantsusmaa esimese konstittutsiooni, kujunes võimude lahutamise teooria, Seausandlik võim kujunes Seadusandlikule kogule, konstitutsiooni sissejuhatavaks osaks olid kodaniku õigused)->seadusandliku kogu kokkutulemine-> monarhi kukutamine(tõsines tööpuudus, ning prantsusmaast sai vabariik)->vabariik->jakobiinide klubi lõhenemine(jakobiinideks ja zirondiinideks)->Louis XVI hukkamine->jakobiinide diktatuur->uus
Muuseum *Majandus: 1) Peamine tööstuskeskus Tallinn 2) MAAPÄEV Eesti esimene parlamentaarne Kiiresti arenesid sõja-ja tekstiilitööstus ning rahvaesindus. 15. nov 1917. a kuulutas Maapäev end piimakarjakasvatus kõrgeimaks võimuorganiks. Eesti Maapäeva otsused: 1) Eesti tulevase riigikorra I maailmasõda 1914-1918 määrab Asutav Kogu 2) Seniks kõrgeimaks Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma võimukandjaks Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 Maanõukogu otsused 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas Jaanuar 1918 koostati ISESEISVUSMANIFEST konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. (autorid J. Kukk ja F. Peterson)
Peale Eesti iseseisvuse väljakuulutamist, vabadussõja lõppu ning Tartu rahu tuli hakata inimestel sama iseseisvalt riiki üleval hoidma ning seda edasi arendama. Sellega seoses oli palju probleeme, kuid iseseisvus andis inimestele lootust ning palju häid külgi Eestimaa arendamisele. Esmalt tuli paika saada riiklik korraldus ning põhiseadused. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) Asutav Kogu, mis loodi 23. aprill 1919 hakkas tegelema esimeste Eesti päris seadustega. Nii loodigi Maaseadus aastal 1919 ning omariikluse saavutamisel loodi esimene Eesti Põhiseadus. Need seadused andsid Eesti rahvale nende kauaoodatud maad tagasi ja hakati suurt tähelepanu pöörama kodanikuõigustele. Eesti Vabariik oli muutunud vägagi demokraatiliseks. Parlament oli 100-liikmeline, kuid parlamendist sõltumatult riigil presidenti ei olnudki. Valitsust,
Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse- juhtis K. Päts. Eesti keel kuulutati ametlikuks asjaajamiskeeleks ja tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Sellega püüti saavutada mitut eesmärki : kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu jne. Maanõukogu 15. nov. otsuses öeldi järgmist : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, 2) Kõrgema võimu kandja on Eesti Maanõukogu- seda kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni.3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. nov. otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle taust : Mõte, et võiks iseseisvaks saada tuli aastal 1916 J. Vilmsi poolt. 1918 kuulutati välja iseseisvus. Lääne- Euroopasse saadeti
*kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.01.1920- relvarahu 2.02.1920- Tart rahu Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija. Gavrilo Princip- Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi.
· Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur. · Kärbiti kodanikuõigusi. · Majandusreformid: pankade ja suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid Muutused Venemaal: · Ajutise valitsuse kukutamine Maanõukogu 15. (28.) novembri otsus: 1) asutav kogu määrab riigikorra, 2) kõrgeim võim on maanõukogul, 3) kehtivad ainult maapäeva seadused Loodeti kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslast saabumise vahel, sest teati et saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, et võtta võim enamlastelt, ja et venemaa oleks taganenud. PÄÄSTEKOMITEE: Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Vajadus: erakorralisetes oludes, eelkõige iseseisvumisel. Tegevus: päästa Eesti ISESEISVUMINE: 24. veebruar 1918:
Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933
EESTI VABARIIK Demokraatlik Eesti 1919.aasta alguseks oli teada, et Venemaa kaldus pärast enamlaste riigipööret Eesti asjaajamisest kaugele. Eesti oli saanud iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid.
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
