Omariikluse taastamine (0)

III Omariikluse taastamine
20.aug. kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti iseseisvuse taastatuks. Uue põhiseaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada Põhiseaduslik  Assamblee, mille liikmed valiti Ülemnõukogust ja Eesti Komiteest.
21. augustil jõudsid vene sõjaväeüksused Eestisse. Osaliselt vallutati teletorn . Õhtuks suruti riigipöördekatse Moskvas maha ja sellega normaliseerus olukord ka Eestis.
Esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, oli Island . Üsna pea tegi seda ka Venemaa (Jeltsin). 6.sept. 1991. tunnustas Balti riikide täielikku iseseisvust NSVL Riiginõukogu. Sept. võeti Eesti vastu ÜRO-sse.
28. juunil 1992. võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 3. juulil).
Vastavalt põhiseadusele valiti 20.sept. 1992. Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president . Valimistel osales 67,4% kodanikest. Kõige rohkem kohti sai "Isamaa". Presidendikandidaatideks olid:
A.Rüütel                        "Kindel Kodu"                         42,67 %
L.Meri                        "Isamaa"                         28,77 %
R. Taagepera                           23,83 %
L.Parek          ERSP                        3,85 %
    
1. ringis ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50 % häältest. II voor toimus Riigikogus. Presidendiks sai  L.Meri - 59 häält, A.Rüütel sai 31 häält.
    
Kuna kõige rohkem hääli parlamenti sai "Isamaa", siis tehti temale ülesandeks valitsuse moodustamine.Võimule tulnud valitsus oli koalitsioonivalitus ("Isamaa", ERSP, Mõõdukad). Peaministriks sai M.Laar. Valitsus oli võimul muutumatul kujul 1994. kevadeni.
    
1992. a lõpus kinnitas Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste .
    
Kohalike omavalitsuste valimised toimusid 1993. oktoobris .
    
7. oktoobril kuulutas Riigikogu üleminekuperioodi lõppenuks ja põhiseadusliku riigi- võimu taastatuks.
     1992. juunis viidi läbi rahareform .
     1993. võeti Eesti Euroopa Nõukogu liikmeks.
     1994. toimus Moskvas Vene-Eesti tipp- kohtumine , mille keskseks teemaks oli vene vägede Eestist välja viimine ja sõjaväebaaside ja -objektide (kokku 570) likvideerimine. Vene väed pidi Eestist lahkuma 1994. 31. augustiks.
IV Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise võrdlus
      
iseseisvumine 24. veeb. 1918.
taasiseseisvumine 20. aug. 1991.
iseseisvumiseks tuli pidada maha Vabadus- sõda 1918.-1920.
iseseisvumine toimus rahumeelselt tänu NL-s alanud perestroikale, nn laulev rev.
puudus iseseisva riigi ülesehitamise koge - mus
kogemus oli olemas
iseseisvumisel ei osalenud rahvamasse, töö tehti ära rohkem salaja ,
osalesid suured rahvamassid ja toimus pal- ju üldrahvalikke üritusi
polnud loota mingit välisabi, sest paljude suurriikide arvates pidi Eesti olema Venemaa võõrandamatu osa,
Eestit toetasid  paljud maailmariigid , suure töö tegid ära väliseestlased,
loodi Eesti Vabariik
taastati EV
majanduslikult tasemelt oli Eesti võrdne Euroopa riikidega, sest sõda oli muutnud riigid vaeseks
majanduslik tase tunduvalt madalam Euroo pa riikide omast
        kasutati ära olukord, kus Venemaa/NSVL  oli raskes seisundis: majanduses valitses kaos , impeeriumist püüdsid eralduda peale eestlaste ka teised rahvad ,
        pääseti suurriigi koosseisust, koos sellega ka venestamisest ja rahvuskultuuri hävita- misest,
        eelnes rahvuslik ärkamisaeg, mis tõstis eestlaste rahvustunnet,
        iseseisvumise nimel tegutsedes valitses erinevate poliitiliste jõudude vahel üksmeel.
        pöörduti välisriikide poole ja prooviti luua kontakte
        riigis domineeris impeeriumi huvidele vastav suurtööstus, mis Eesti huve ei arvesta-nud. Tuli hakata majandust ümberkorraldama vastavalt Eesti vajadustele
Riigieksamil esinenud küsimused
1. Missugust rolli täitsid taasiseseisvumisel:
MRP-AEG
fosforiidikampaania
Loominguliste liitude pleenum
EMS
RR
ERSP
suveräänsusdeklaratsioon
„Eestimaa laul”
Balti kett
Eesti Kongress
2. Kuidas nimetati Eesti esinduskogusid?
1917.-1919. Maapäev/Maanõukogu
1919.-1920. Asutav Kogu
1990.-1992. ENSV Ülemnõukogu
1991.-1992. Põhiseaduslik Assamblee
1992.-2005. Riigikogu
3. Järjesta EV taasiseseisvumise sündmused. (3p)
IME kontseptsiooni avaldamine                   1
Loominguliste liitude ühispleenum                  2
Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine            3
Eesti Kongressi valimised                                  5
Balti kett                                                           4
4. Milline oli välisriikide roll Eesti taasiseseisvumisel? (3p)
5. Millised olulised eeldused järgmistes valdkondades valmistasid ette Eesti taasiseseisvumist:
a) NL sisepoliitikas
b) ENSV poliitikas
c) välispoliitikas.
5. Missugused olulised sündmused kindlustasid aa. 1990. -1991. Eesti omariikluse taastamise. Nimeta ja dateeri 3 kõige tähtsamat sündmust, põhjenda oma valikut.
6. Nimeta taasiseseisvumist taotlenud parteid ja liikumised. (3p)
7. Missugused olulised muutused toimusid Eestis taasiseseisvumise perioodil (1987.-1991). (6p)
Riiklikus poliitikas

• demokratiseerimine
  
• võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon
  
• lubati erakondade tegevus
  
• võeti kasutusele rahvuslik sümboolika
  
• saavutati MRP tunnustamine NL  poolt
  
• kuulutati välja üleminekuperiood
  

Majanduses:

• mindi üle turumajandusele
  
• IME teostamine riikliku poliitikana
  
• erasektori areng
  
• pankade tekkimine
  

Ühiskondlik elu/ rahvaalgatus

• omaalgatuslike organisatsioonide, seltside, erakondade teke,
  
• poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt
  
• Balti kett
  
• Laulev revolutsioon
  

8. Rühmita ENSV-d puudutavad märksõnad. Kirjuta sobivasse lahtrisse vastav num- ber. Märksõnad ei jaotu perioodide vahel ühtlaselt. Kõik õige 3p, 8-9 õiget 2p, 6-7 õiget 1p.
1)      laulev revolutsioon
2)      aktiivne metsavendlus
3)      K.Vaino saab EKP juhiks
4)      „Kuldsed 60-ndad”
5)      Uus venestuslaine-kakskeelsus
6)      Interrinne
7)      EK(b)P VIII pleenum
8)      „40-kiri”
9)      Rahvamajansusnõukogud
10)  Sundkollektiviseerimine
Stalinism
Sulaaeg
Stagnatsioon
Uus ärkamisaeg. Taasiseseisvumine
2,7,10
4,9
3,5,8
1,6
Võrdle Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise protsesse. Too välja 3 sarnasust ja 3 erinevust.