Suur Prantsuse revolutsioon (0)

Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse   revolutsiooniks   nimetatakse   aastatel   1789-1799   toimunud   pöördelisi   sündmusi,
mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused:  majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad
ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid 
lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul
kuningavõimuga seotud põhjused – kuningavõim oli teoreetiliselt küll absoluutne, kuid 
tegelikult vajas valitsus reformide elluviimiseks laiema eliidi toetust. 3. Revolutsioonieelne Prantsusmaa oli absolutistlik kuningriik, mida see tähendab?
See tähendab seda, et kuninga võim on piiramatu. See oli iseloomulik Prantsusmaale 4. Võrdle kahte Prantsuse kuningat: Louis XIV ja Louis XVI. Mida sarnast, mida erinevat?
XIV oli teistele valitsejatele eeskujuks, rahvas armastas teda. Kõige kauem Prantsusmaal ja
Euroopas valitsenud monarh (72.a.) 
XVI rahvas vihkas teda, sest ta ei suutnud riigi ees seisvate probleemidega toime tulla. Ta oli
leebe, heatahtlik ja pisut häbelik inimene, paraku ka ebakindel ja otsustusvõimetu. 5. Miks nimetati aadlikke ja vaimulikke privilegeeritud seisusteks?
Sellepärast, et: 
1 Et nad ei pidanud makse maksma.
2.Neid oli väga vähe.
3.Ei pidanud tööd tegema
4.Nad elasid luksuslikult 6. Miks ja millal kuningas generaalstaadid kokku kutsus?
1789.a.   kutsus   kuningas   kokku   generaalstaadid,   sest   kuna   kuningas   tahtis   muuta
maksusüsteemi, aga notaablid ütlesid, et neil pole selle vastuvõtmiseks õigust ja et uusi makse
saab kehtestada vaid kõigi seisuste esinduskogu – generaalstaadid. 7. Miks generaalstaadid lõhenesid?
Tekkisid vastasseisud priviligeeritud seisuste ja kolmanda seisuse vahel. Kolmas seisus oli
veenunud, et generaalstaadid esindavad rahvast tervikuna, mistõttu hääletamine peab toimuma
seisuste nõudmistega. III seisus lahkub ja moodustab koos vaimulikega Rahvuskogu jne..


8. Mis sündmust peetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Dateeri see. Miks see sündmus
oli murranguline?
Prantsuse revolutsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist- 14.07.1789.a.
Sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. Nüüd sai selgeks, et
kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi pöörata.  9. Asutava Kogu eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia – mida see tähendab?
Konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Põhiseadus
andis seadusandliku võimu ühekojalisele Seadusandlikule Kogule. 10. Milliste reformidega likvideeris Asutav Kogu vana korra?
Likvideeriti feodaalkord, tehti haldusreform ja kirikureform. Uus kord pooldas vaba turgu ja
vaba kaubandust. 11. Milles seisneb Inimese ja Kodaniku Õiguste deklaratsiooni olulisus?
See   deklaratsioon   väljendas   kõigi   inimeste   võrdõiguslikkust     ja   vabadust   ning   oli   hiljem
eeskujuks teistele riikidele
12.   Mida   tähendab,   et  Asutava   Kogu   põhiseaduse   kohaselt   kehtis   Prantsusmaal   võimude
lahususe põhimõte? Kes on võimude lahususe autor?
Montesquieu   oli   lahususe   autor.   Võim   oli   riigis   jagatud   –   seadusandlik,   täidesaatev   ja
kohtuvõim.   Seadusandlik   võim  oli   parlamendi   käes.  Kuningal  oli  veto   õigus.  Kohtuvõim
kuulugu vaid sõltumatutele kohtutele. 13. Miks muutus kuningas Louis XVI aastatel 1791-1792 Prantsusmaa  elanike silmis  nii
ebapopulaarseks, et monarhia asendati vabariigiga?
Ta ei leppinud oma võimu vähendamisega ja proovis põgeneda Prantsusmaalt, jättis maha
manifesti,   mis   kritiseeris   teravalt   revolutsiooni.   Ja   ta   hakkas   ka   organiseerima   võitlust
demokraatia vastu. Kuningale sai saatuslikuks see, et puhkes sõda.  14. Kas kuninga hukkamine oli seaduslik, põhjenda?
Jah,   kuna   ta   reetis   oma   riigi.   Lossist   leiti   ka   tõendavat   materjali   tema   kirjavahetusest
emigrantidega,   salasepitsused   revolutsiooni   vastu.   Toimus   ka   hääletus,   kus   361   pooldas
surmanuhtlust ja 360 saadikut muid karistusi.  15. Mis iseloomustas jakobiinide diktatuuri? Nimeta ka nende liider.
Nende liider oli Robinspierre.
Jakobiinide valitsusaeg oli revolutsiooni kõige radikaalsem ja verisem etapp. 16. Mida tähendab ütlus: “revolutsioon sööb oma lapsi?“


Mille eest võitled, see sind lõpuks ka hukutab. Seda, saavad surma ka need, kes revolutsiooni
pooldasid.  17. Kuidas lõppes Prantsuse revolutsioon?
Robespierre’i   hukkamine   tähistas   radikaalse   revolutsiooni   lõppu   ja   stabiilsema   perioodi
algust.   Vaja   oli   taastada   kord,   aga   samas   säilitada   revolutsiooniga   võidetud   võrdsus   ja
vabadus.   Napoleoni   juhtimisel   muutus   sõdade   iseloom,   temas   hakati   nägema   meest,   kes
suudab tagada nii riigi sisemise stabiilsuse kui ka välise au. 1799 kukutas ta Direktooriumi ja
kuulutas end riigi esimeseks konsuliks. Revolutsioon oli sellega lõppenud ning Prantsusmaa
pöördus taas ainuvalitsuse juurde. 18. Nimeta Prantsuse revolutsiooni tagajärjed! 1) Kaotati seisuslik kord 2) Kiriku rolli vähenemine 3) Valgus ideede levik teistesse maadesse 4) Rahvustunde tõus 5) Kapitalistlike suhete areng 6) Meetri süsteemi kasutusele võtt 19. Seleta mõisted: 
revolutsioon, - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse
vana poliitiline kord uuega 
veto, - riigipea õigus peatada parlamendis vastu võetud seaduse jõustumine
emigrant,   -   pagulane,   majanduslikel,   poliitilistel   või   usulistel   põhjustel   teisele   maale
väljarännanud isik
deklaratsioon, - pidulik avaldus
radikaal,- põhjalike abinõude rakendamist taotlev käremeelne isik poliitikas
diktatuur,   -   üksikisiku   (diktaatori)   või   väikese   poliitilise   kildkonna   piiramatu   võib
ühiskonnas
terror   –  vägivald   poliitilises   võitluses,   viib   sageli   inimeste   füüsilise   hävitamiseni,
hirmuvalitsu0s.