Eesti mõisate ajalugu (0)

Eesti mõisate ajalugu
Cristian,  Elari , Toomas
Sissejuhatus
 Antud töös uurisime  Olustvere  mõisa 
ajalugu.
 Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas
 Cristian I osa vastused, Elari II osa ja 
Toomas III osa vastused.
 Koos koostsime powerpoindi.
Mõisate ajalugu
  Rüütlimõis  oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
 mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000
 Esinduslike mõisakomplekside  massiline  ehitamine algas 
suuremas  mahus  1760ndate aastate paiku, kestes enam kui 
poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. 
 enamik Eesti mõisate omanikke sakslased
 mõisa tähtsamad majandushooned on tallid,  viinaköök , ait
 mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid  kubjas ,  kilter , 
aidamees
 mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu
 Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. 
aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud  maareform  
lõpetaski mõisaajastu, võõrandades kõik rüütlimõisad
 mõisamaad koos hoonetega ja jagati asundustaludena 
Vabadussõjast osavõtnutele. 
Mõisamajandus vene ajal
 Talude ja mõisate peamine sissetulek tuli 
Viljakasvatusest. Kuna seda oli palju hakati 
tootma  ka  viina  ning rajati viinakööke ja 
nende kõrvale nuumhärgade lautasid et vili 
ja viljasodi oleks kuhugile panna. 18. saj. 
Lõpul tekkisid mõisamajandusse kriisinähud 
sest vilja hind langes, mõisnike kulutused 
suurenesid.
  Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi 
rõhku piimakarja arendusele
 Mõisarahva moodustasid mõisas töötavad 
ametimehed(aidamees, karjus )
 Põhilised  koormised  talupoegadel mõisa ees 
oli  teokoormis  ,kümnis
  Mõisal  avanesid uued võimalused raha 
saamiseks peale raharendile üleminekut. 
Saadi rendiraha ning tänu sellele oli raha 
rohkem mille eest osta.
Olustvere mõis
 Mõis rajati juba Orduaja lõpul. Olustvere saksakeelne 
nimetus on olnud Ollustfer. 
 16. sajandil kuulus Olustvere mõis Schillingite 
aadliperekonnale. Sajandi lõpul omandas mõisa Nicolaus 
Eismont, kes oli  mõisnik  1598. aastani. Siis sai Olustvere 
omanikuks Tartu piiskopi Johann Blankenfeldi sugulane 
Franz  Blankenfeld  ja tema abikaasa Catharina Orgies. 
1624. aastal läänistati Viljandi lossilään, mille koosseisu 
Olustvere kuulus,  krahv  Jakob De la Gardiele (1583– 1652 ). 
Peagi panditi mõis  Valentin  Schillingile, kes oli omanik 
1640. aastal. Pandilepingu lõppedes siirdus mõis De la 
Gardie´dele tagasi. Krahv Pontus  Fredrik  De la Gardie 
(1630–1692) pantis selle lõplikult ära:  1668 . aastal sai 
pandihärraks Johann von Schlippenbach.
 Pärast Johann von Schlippenbachi surma siirdus mõis 
endiselt pandivaldusena edasi tema pärijatele. 1734. 
aastal oli Olustvere mõisnikuks vabahärra Berend 
Friedrich  von Schlippenbach. Viimane pärandas mõisa 
oma  tütrele  Anna Friederika von Schlippenbachile, kes 
abiellus 1742. aastal Karl Gustav von Ferseniga. Pärast 
Anna Friederika surma (1779) siirdus mõis 1791. aastal 
tema pojale tulevasele Vene keisririigi krahvile 
kindralporutšik Hans Heinrich von Fersenile (1743–
1800). Pärast Hans Heinrichi surma pärandati Olustvere 
mõisa edasi kolm põlvkonda.  Kõigepealt  sai mõisnikuks 
kaardiväeleitnant krahv Karl Gustav von  Fersen  (1779–
1825), seejärel tema poeg ülemjäägermeister krahv 
Paul von Fersen (1800–1884) ja viimaks 1884. aastal 
kindralmajor krahv Nikolai von Fersen (1858–1921). 
Mõis võõrandati Nikolailt maaseadusega 10. oktoobril 
1919.
 Mõisa selle praegusele asukohale rajas 
Valentin Schilling.
 Pärast liivi sõda oli olustvere mõis riigi käes.
 Von Fersenite suguvõsast sai esimesena 
krahvitiitli Hans Heinrich
 Olustvere mõisa omanikuks sai Nikolai von 
Fersen, 1884. aastal
Kravh Nikolai  laskis  oma maale ehitada vene 
kiriku. tema ajal ehitati mõisakompleks 
sellisena, nagu ta praegugi on. Olustvere mõisa 
valduste suuruseks on umbkaudu 150  tiinu  ehk 
umbes 150 hektarit.
 Olustvere mõis sai oma  igapäevase  sissetuleku 
viljakasvatusest ja (müüride ehitamisest). 
Fersenite rahula asub Suure- Jaani  kalmistul
 1919. aastal läks Olustvere mõis EPS ja Viljandi 
maakonnavalitsusele ja Olustvere koolile. Mõis 
võeti ära maaseadusega.
 Uuri järele ja püüa ka ette kujutada, milline nägi 
välja üks tavaline tööpäev mõisas? (erinevate 
töötegijate ja mõisaomanike rollid)
 Milline on teie arvates kõige huvitavam lugu, mida 
jutustaksid ka teistele Olustvere krahvide kohta?
Olustvere peahoone
 Oli oma ajal moodne kuna omas keskkütet, 
elekrtit, telefoni.
 Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis 
loss valmis  1903.  Projekti  autoriks  oli Inglise 
arhitekt  Arcibald MacPherson. 
 Lossis  on asunud kool,  lasteaed , ühikatoad, 
elanud õpetajad
 Olustvere lossi väikeses kaminasaalis ripuvad 
krahv Nikolai Fersen, tema naise Sofia ja isa 
esimese naise  Olga  Stroganova pildid
Olustvere mõisapark
 Olustvere mõisapark plaaniti rajada 
Prantsuse stiilis.
 Park rajati aga inglise stiilis 
maastikupargina.
 Olustvere  pargis  on palju alleesid 
sellepärast et Krahv Nikolai Ferseni ema 
olevat armastanud alleesid.
  Olustvere park on üks paremini säilinud 
mõisaparke Eestis
Tallid
 Olustvere  tallis  asub V.Luha miniatuurne 
puuhobuste kollektsioon
 Topised tallis kuuluvad I.Tilk
 Kunagises ratsahobuste tallis, asub praegu 
jõusaal  ja tüdrukute ühiselamu.
Mõisa viinaköök
 Rajati Paul Ferseni poolt 19. sajandil
 Viina aeti  nisust
 Nõukogude ajal töötas  majas  saun , 
saeveski
 Praegu saab  hoones  tegelda 
klaasipuhumisega ja keraamikaga
 Nüüd nimetatakse hoonet Keraamikakojaks
Teised mõisahooned
 Praegune leivakoda rajati kunagi magasi aidana kus sai 
vilja hoiustada.
 1912-13 aastal ehitatud aitkuivati oli  omalaadne , 
elektriseeritud maa-kivist kuivati
 Praeguses lina ja lapi kojas tegutses omal ajal 
mõisavalitseja
 Mõisaaegne sepikoda valmis  1886 . aastal. 
 praeguses villa- ja käsitöökojas elasid vanasti 
tähtsamad meistrid
 mõisaaegne sepikoja hoone Ehitati 1886. aastal.
  Leivakoda ehk  magasiait  on valminud 19. sajandi 
teisel poolel. Villa- ja käsitöökoda asub endises 
kaevumajas.  Keraamikakoda asub endises viinaköögis.
Pildid
Kokkuvõte
  Saime  töös teada palju uut ja huvitavat 
Olustvere mõisa kohta. 
 Töö tegemine võttis aega umbes nädala, 
infot leidsime internetist.
KASUTATUD ALLIKAD
 http://
www.olustveremois.ee/index.php?pg=2

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Mõisate ajalugu
• Mõisamajandus vene ajal
• Slide 5
• Olustvere mõis
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Olustvere peahoone
• Olustvere mõisapark
• Tallid
• Mõisa viinaköök
• Teised mõisahooned
• Pildid
• Kokkuvõte
• KASUTATUD ALLIKAD