Asjaõigus Asjaõigus sätestab omandi valduse ja omandi ulatuse, omandi ülemineku ja koormamise nõuded. Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada. Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta. Omand võib olla seaduslik või ebaseaduslik, omandi tekkimise aluseks on üljuhul tehing va. 1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega
võlaõiguses. Lepinguvabadus kehtib asjaõiguses kui lepingu sõlmimise vabadus. 25. Mille kohta peetakse kinnistusraamatut? Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. §51.(1) AÕS 26. Kinnisasja olulised osad on ... Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. §54.(1) TSÜS 27. Kuidas valdust omandatakse? Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. §36.(1) AÕS 28. Milline on lahendus sellisel juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes? Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele
AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks tunnuseks on selle absoluutsus: see õigus on kehtiva õiguskorra poolt iga ühe suhtes antud ja iga õigusvastase sekkumise eest kaitstud. Asjaõigus on õiguskäibes osalejate omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus on osa eraõigusest ja tsiviilõigusest
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine,
asendatavad asjad laenusaajale omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses asju tagasi anda) commodatum pruuklaen, laenuleping; laenatud asi depositum hoius, hoiuleping pignus pant; käsipant (Roomas andis pantija pandieseme pandipidaja valdusse) emptio-venditio ost-müük; ostu-müügileping (-tehing) pretium hind arrha käsiraha locatio conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine obligationes ex contractu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe
Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge
otsustamine vastava kohtuniku- iudex- ees. Kohtunike kolleegiume oli kaks, kust kontunik valiti.: o Ludices centiam viri-105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad. o Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel. Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees Arbitri-kohtunikud. Neil oli laiem õiguste maht Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure.
kohustused üle läinud ülevõtjale (vt VÕS § 179 lg-d 1 ja 2). Teisiti öeldes, lepingu ülevõtmine kujutab endast tehingut, mille tulemusena senine lepingupool asendatakse uuega. Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse esemeks lepingupoole positsioon lepingus tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja. Lepingu esemeks saab olla ainult vallasasi 98. Mis võib olla müügilepingu esemeks? Müügilepingu esemeks võivad olla mitte ainult asjad, vaid ka õigused ja muud esemed,
3) organid, kes annavad üldkohustuslikke norme 4) materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid Roomlastel puudusid omaette eraõiguse seaduste kogud, nagu käesoleval ajal on tsiviilkoodeksid. VANIMA ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD Õigusajalooliselt on tavaõigus vanimaks õigusallikaks. Civis Romanus - Rooma kodanik 6. pt. ASJAÕIGUS Asjaõigus annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Ühel poolel õigused, teisel poolel on kohustused. Asjaõigused, kuna need käivad vahenditult antud asjade kohta, on suunatud eriti õiguskaitse mõttes, kõikide kolmandate isikute vastu (omanik ühel pool- kõik kaaskodanikud ja mitteomanikud teisel pool). - Need on ABSOLUUTSED õigused. Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu- ta on seega relatiivne(suhteline) õigus.
sageli luhta, kuna ravitav on üksik. Üldise teadjaid peetakse targemateks kogenutest, kuna teadmised ja asjatundlikkus kuuluvad rohkem üldise kui kogenud juurde. Järelikult tarkus tuleneb kõikide puhul rohkem teadmistest. Näiteks ärimehel on üldised teadmised majandusest ja ärist ning ostab imehästi suhelda ja seeläbi ennast/oma tegevust ka reklaamida, kuid tema alluvuses töötav reklaamiagentuur oskab ainult head reklaami teha. II 1. Põhjus on: a) “see asja sisu, millest ta tekib” – asja tekkimisel/loomisel on põhjuseks see, millest ta tekkinud/loodud on. Näiteks kui ehitaja ehitab maja, on maja tekkinud ehitusel vaja läinud ehitusmaterjalidest, ehk ehitusmaterjalid on põhjuseks. b) „vorm ehk ideekujund, aga see on asja olemuse määratlus“ – Näiteks nagu oktaavi puhul 2 suhe 1 ja arv üldse. c) “see, kust saab oma esimese alguse muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse“ –
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.)
II KONTROLLTÖÖ MATERJAL 1. emptio-venditio- ost-müük 2. locatio-conductio- üür-rent 3. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus 4. traditio- asja vormivaba üleandmine 5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16
Mõjutusvahendi kasutuselevõtt toimub järelvalve all nii on antud seaduses välja toodud, kes võivad olla järelvalve teostajaks, kuidas seda teostatakse. Kahepunktiline paragrahv 10 räägib mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamisest enne tähtaega. Seaduse kolmas peatükk räägib alaealiste komisjonist. Selle all on 4 paragrahvi, milles on kirjeldatud alaealiste komisjoni moodustamist, koosseisu, pädevust ja rahastamist. Peatükk 4 räägib alaealise õiguserikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis. Paragrahv 14 taotlus alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks on alates vastuvõtmisest muudetud 2 selle lõiget on praeguseks kehtetud. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine on toodud 4 punktiga. Alaealiste komisjoni otsustusvõime on ära toodud selgelt ühe lausega. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasilükkamine on ära toodud nelja alapunktiga. Alaealise
AS Teedeehitus tegi remondi ja uuendas ka mõned olulised seadmed. Nelja kuu jooksul AS Teedeehitus üüri ei maksnud, leides, et remondikulud peavad olema kantud üüri katteks. Ehitusettevõte sellega ei nõustunud, väites, et AS Teedeehitus tegi need tööd ilma tema nõusolekuta. Kas AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega? Tegu on üürilepinguga. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Jah, AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega. Üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama (VÕS § 282 lg 1.1). Üürnik võib ise ka parandada ekskavaatori. Üürnik võib puuduse või takistuse ise
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu
menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda. Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel. Kohtukutses märgitakse vähemalt: kohtusse kutsutava isiku nimi; kohtu nimetus ja aadress; kohtuistungi aeg ja koht; asja põhisisu; kellena isik välja kutsutakse; kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest; kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed. Kohtukutse ei pea olema allkirjastatud. Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8. protokollid, kohtuistingi protokolli parandamise kord
otsustamine vastava kohtuniku- iudex- ees. Kohtunike kolleegiume oli kaks, kust kontunik valiti.: o Ludices centiam viri-105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad. o Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik-kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel. Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees Arbitri-kohtunikud. Neil oli laiem õiguste maht Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure.
(alaealised, puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Hindamine: turuhind keskmine kohalik müügihind Isikust lähtuvalt valdaja eriline huvi
sätestatud korras tühistada. Tehingu alused peavad olema selged: kes on volitatud tellimust vormistama (kuidas seda tehakse), kus, kuna ja kellele antakse kaup üle/osutatakse teenust, mis tingimustel, kes kauba kätte sai. 66. Tsiviilõiguste teostamise viisid. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usu põhimõttel. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heausksuse eeldus. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asi on kehaline ese. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Tsiviilõigussuhte objektideks on esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus
5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping kinkeleping 7. Müügileping Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lõikes 1. Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut. Ka müügilepingu puhul eristatakse võlaõiguslikku kohustust ja selle täitmist käsutuse ehk asjaõigusliku lepinguga. Müügileping on seega kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja
eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega. Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine. Töölepinguseaduse rakendusala.
Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4. Seaduslikkus kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. 5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. 9. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus ökonoomsuse seisukohalt ja ühiskondl.usalduse tagamiseks. 10. Menetluse avalikkus kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Salvestamised lubatud kohtu loal. 11. Õigus õiguslikule ärakuulamisele õigus esitada kohtule hagieseme suhtes
Hüpoteek on rahalise kohustuse tagamise vahend, kus panditakse kinnistu. Võlgniku poolt kohustuse täitmatajätmise korral on võimalik saada hüvitist kinnistu müügist saadud raha arvel. Kasutatakse laenu tagatiseks ja ka tekitatud kahjude hüvitamise korral. 8. Ostu-müügileping, pooled, tunnused, vastutus lepingu rikkumise korral Müügilepingu järgi kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ja tagama omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja omahinna rahas ja võtma asja üle. Müügilepingu tunnused: *lepingust tuleneb kohustus tagada omandi üleminek *omandi üleminek toimub ainult raha eest (asja vastu – vahetusleping; kui tasu puudub – kinkeleping; kui vastukohustuseks tagastada sama liiku ja kogus asju – laenuleping) *konsensuaalne leping – leping loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamise ja sellele nõutava vormi andmise momendist alates
Müüt maailmaloomisest Elas kord üks naljakas olend. Ta nimi oli Imelik. Poisil oli nii igav üksinda elada ning mõtles seega, et võtaks õige midagi ette võtta. Kuna Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata, siis tiirutas mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise asja sisse pisikesi lohukesi ning auke. Äkitselt hakkas ta nutma, sest tal polnud sõpru ega kedagi kellega koos olla. Imeliku pisarad langesid ümmarguse asja aukudesse. Nii mõtles poisike, et viskaks õige selle minema, kuna pole tollega midagi teha. Ta viskas asjakese hästi kaugele. Mõtiskles endamisi, et paneks õige sellele pisikesele pallikesele nime
Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
TÖÖVÕTULEPING § 635. Töövõtulepingu mõiste (1) Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (2) Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-des 620-626, § 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631-634 sätestatut. (3) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. (4) Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast
füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 4 1.2 Võõrandamislepingud Sellesse osasse kuuluvad müügileping, vahetusleping, faktooringuleping ja kinkeleping. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis
Oli kahes keeles kirjutatud Ladina ja Kreeka. Justinianuse seaduste kogu koosnes 12 raamatust. Justinianuse kodifikatsioon püsis kogu Bütsantsi õiguse alusena. 4. Hagide mõiste, liigid Formulaarprotsessi levimisega hakkasid välja kujunema kindlad formulate tüübid s.t töötati välja kindlasisulised formulad teatud liiki küsimuste jaoks. Preetor koos formulitega oli loonud hagide tüübid: Seadustele rajatud hagid 1.Asjaõiguslikud, 2 Isiklikud: asja või raha tagasisaamise taotlus 3 Kostja karistamise taotlus. Hagid rikutud õiguse kaitseks, Hagid üldhuvide kaitseks, Preetorite reeglitele rajatud hagid. Hagid, mida rakendati analoogia teel üldhuvide kaitseks. Erilised oblikatsiooniõiguslikud hagid preetorite reeglitele rajatud hagid. Vanimad hagid actiones civiles ei allunud aegumisele s.t nad ei kustunud nende mitteesitamisel teatava aja jooksul. Nad olid seega actiones perpetuae. Vastupidiselt
Lisaks peremeheta asjad, mida võis hõivata. Kehalised asjad - käega katsutavad. Kehatud viljakasutusõigus. Asendatavad iga objekti antud liigist saab asendada teisega. Mitteasendatavad ei saa asendada, nt kunstiteos. Äratarvitatavad ja mitteäratarvitatavad. Jagatavad ja jagamatud. Lihtasjad ja koostatud asjad. Asjade kogum (nt raamatukogu). Fructus on asjast perioodiliselt eraldatav osa, nt loomade juurdekasv. Valdus faktiline olukord, kus valdaja asja tegelikult võib kasutada ja käsitada, olemata omanik. Elemendid tahe asja enda käes pidada, tegelik asja enda käes pidamine. ERINEV lihtsalt asja enda käes hoidmisest pidamisest. Õiguspärane ja mitteõiguspärane. Heauskne ja pahauskne. Objektiks käibelised asjad. Kaitseks preetorite interdiktid. possessoorsed interdiktid valduse taotlemise, kui varem pole valdust olnud; kaitstakse olemasolevat valdust rünnete eest; kaotatud valduse tagasisaamine.
ja kellele antakse kaup üle/osutatakse teenust, mis tingimustel, kes kauba kätte sai. 66. Tsiviilõiguste teostamise viisid Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usu põhimõttel. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Keegi ei tohi kasu saada teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt Asi on kehaline ese. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Tsiviilõigussuhte objektideks on esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus
tuleneb seadusest (nt VÕS § 20 lg 3 sätestatud nõustumus), isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu (VÕS § 68 lg 5). [4] 2 LEPINGUTE LIIGID Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt, lepingu sõlminud subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas-ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. [5] Seadus sätestab järgmised tehingu vormid: 1) suuline; 2) kirjalik; 3) kirjalikku taasesitamist võimaldav; 4) elektrooniline; 5) tehingu notariaalne kinnitamine; 6) tehingu notariaalne tõestamine. [4] Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
KONTROLLTÖÖ ÕIGUSÕPETUS 11 klass ___________________ 21. mai 2018 1. Asjade liigitamine õigusõpetuses? Kinnisasjad ja vallasasjad. 2. Mis on õigusvili? Too näiteid. Kui vilja saadakse õigussuhte tõttu, siis on tegemist õigusviljaga üür, rent, intressid jne 3. Mis on asjade olulised osad? Asjade olulised osad on sellised koostisosad, mida ei saa asjast eraldada ilma asja oluliselt kahjustamata ja need ei või olla asjast erinevate õiguste ja kohustuste kandjaks. 4. Millest koosneb omand? Omand koosneb tegelikult kolmest õigusest: õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. 5. Mis on käsutamisõigus? Õigus asja saatust määrata. 6. Mis on kasutamisõigus? Õigus asja kasutada ja seega tema kasulikke omadusi tarbida. 7. Mis on valdamisõigus? Õigus asja vallata ehk asja oma valduses hoida 8. Mis on valdus? Tegelik võim asjade üle 9
SERVITUUDID Servituut – piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada asja kindlaks määratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. Servituut on asjaõiguslik kasutusõigus, mis on sarnane võlaõiguslikule rendile või üürile Erineb võlaõiguslikust rendist või üürist, kuna kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, st kasutusõigus kinnistatakse n.ö. püsivalt (tähtajaliselt või ka tähtajatult)kinnisasja külge ja sellega muutub see asjaõigus kinnisaja osaks. Erinevalt võlaõiguslikest kasutusõigustest kehtiv ka kolmandate isikute suhtes
Püsivad lepingud, mis on suunatud korduvate kohustuste täitmisele või püsvatele sooritustele (üürileping, rendileping, tööleping). Lepingust taganemine Lepingust taganemine on võimalik, kui võlgnik on lepingulist kohustust oluliselt rikkunud §116 alusel nt asi ei vasta lepingutingimustele. Müügileping: VÕS alusel peab müügilepingu esemeks olev asi vastama lepingutingimustele eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, pakendi ja asja juurde kuuluvate dokumentide osas. Kui asi vasta lepingutingimustele on õigus kasutada ÕKVsid, seejuures eeskätt nõuda asja parandamist või asendamist. Taganemine on võimalik vaid juhul kui a) müüja keeldub parandamisest/asendamisest b) ei tee seda mõistliku aja jooksul c) parandamine/asendamine pole võimalik. Seega esmalt peab ostja teavitama mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest
See ei pruugi küll alati nii olla, aga ei või iial teada. Kui sa aga oma mõtted juba välja ütled, oleneb kõik nüüd suhtlemisviisist. Tänaval jalutades võib märgata palju rõõmsa näoilmega inimesi, kelle kohta võib öelda, et ta tundub olevat õnnelik. Usun, et ta on kindlasti ennast õnnelikuks mõelnud. Kui inimene on juba seesmiselt ennast positiivselt häälestanud, ei tundu väljast tulev infotulv ka nii negatiivsena. On ju osa inimesi, kes mõtlevad iga asja enda jaoks positiivseks, isegi siis, kui tegelikult on tegu negatiivse juhtumiga. Samuti on teine osa inimesi, kes mõtlevad iga asja negatiivseks, nad näevad alati asjades ainult halba, ka siis kui keegi proovib neid südamest õnnelikumaks teha. Ja on veel osa inimesi, kes võtavad siis asja nii ja naa, Kui neile tundub, et tegu on halva asjaga, teeb see neid õnnetuks või siis vastupidi. Inimeste suhtlemisviisid on nii erinevad, nad alati ei pruugigi nii mõelda, kui see
blanketne. Objektiivsed tunnused seisnevad narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise, arvestuse ja aruandluse korra rikkumises. Konfiskeerimise kohaldamine - Kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Kasutatud eseme konfiskeerimine on obligatoorne. 8. Varguse mõiste ja ese, väheväärtusliku asja vargus Vargus on võõra vallasasja äravõtmine ebaseaduslikult omastamise eesmärgil. Tahtlusel on vaja vähemalt kaudset tahtlust. See tähendab, et vargus ei eelda midagi enamat kui tahtlust võõra vallasasja äravõtmise suhtes. Võõras asi- asi, mis kuulub kellelegi teisele. Kehaline ese Vallasasi- ese, mida võib paigutada ühest kohast teise selle väliskuju rikkumata. Vahest ka kinnisasi- puu vargus.
lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja
Tehing on isiku tahteavaldus. See tahe aga peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa
000 eurot. Mõne aja pärast algatati OÜ Haldus suhtes pankrotimenetlus. AS Veemeister pöördus OÜ Haldus pankrotihalduri poole sooviga välistada ülalnimetatud puurkaevu pumba mootor pankrotivarast kui AS-i Veemeister omandis olev vara. OÜ Haldus pankrotihaldur keeldus, tuues põhjendusena, et tegemist on vallasasjaga, millele OÜ Kanarbiku Haldus omandiõigus on tekkinud asja üleandmisega. Kes on mootori omanik? Omandireservatsioon (juriidiline õigus kui summa on makstud siis asja üle antakse) Müügileping -Omandiõigus ei läinud sest kogu summa ei ole makstud -müüjal on õigus nõuda asja tagasi -pumb ei ole pankrottivara sest firmal ei olnud omandiõigust -kasutusõigus on ostjal, omandiõigus on müüjal -1000 eur kuulub tagasimaksmisele 5. Iisraeli kodanik T. Marty nõuab Eesti riigilt 2, 5 miljoni euro suuruse kahju hüvitamist, sest olevat kaotanud nii suurt kasumit tõotanud teemandiäri, kui politsei teda alusetult vahi all hoidis
Kohus peab andma resolutsioonis ka otsuse selle kohta, kas laenu tagastamise kohustus tuleb lugeda ühisvara hulka. RK lahend nr 3-2-1-93-12 – vana seaduse kohaldamise kohta! Pooled vaidlevad selle üle, kas abikaasal, kes on lahkunud poolte ühisest kodust, milleks oli poolte ühisomandis olev korteriomand, on õigus nõuda korteriomandi ainukasutamise eest hüvitist teiselt abikaasalt, kes jäi eluaset üksi edasi kasutama. Kaasomanikul oli õigus saada nii oma osale vastav osa ühise asja viljast kui ka kastutuseelistest. Kuna OKS reguleerimata küsimustes tuli AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada kaasomandi sätteid, leiab kolleegium, et eelmärgitu kehtib ka ühisomandi puhul. Seega kuulus ka asja ühisomanikele õigus saada asja vilju ja kasutuseeliseid, kuid erinevalt kaasomandist, kus kaasomanike osad olid määratud ja kaasomanikul oli õigus saada oma osale vastav osa ühise asja
põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud. Müüja selgitas, et tootmishoone põles maha, mistõttu ei saa tellimusi täita ja üldse on ta otsustanud äri lõpetada. Lisaks väitis müüja, et tingimuste punkti 8 järgi ei saa nad paraku ettemaksu tagastada. Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning nõudis lepingu täitmist või raha tagastamist. Põhikaasuse ülesanne: vasta järgmistele küsimustele vastavalt nende järjekorrale. 1. Kas ostja saab nõuda lepingu täitmist? H: Ants saab nõuda OÜ-lt köögimööbli üleandmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi
rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats. ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid - nõuab riigiorganilt ulatuslikku organiseerivat tegevust ( kohtuprotsess, krim.asja uurimine) Rakendamise staadiumid ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta; loogiline järjestus tagab rak.protsessi ratsionaalsuse 1. Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis, kuidas, kas seondub õ.normiga, kas on juriidiline tähendus) Õ.normi rakendamise faktiline alus käitumise faktiline asjaolud 2. Teine staadium õ.normi valik ja analüüs (juriidiline kvalifitseerimine) Õ.normi rakendamise juriidiline alus õiguslik kvalifikatsioon, sel staadiumil rakendatav norm - Õigusakti tõlgendamine Õiguslikku materjali analüüsimisel:
+ 6) Hädakaitse piiri ei ole ületatud ? AÕS § 41 (1) + VASTUS: O tegevus oli õiguspärane AÕS § 41(2) alusel. Saab nõuda. Maastikuauto kaasus Kitsal Nõmme tänaval pargib naabrimees N pidevalt kinnisasja üürnik Ü värava ette oma suurt maastikuautot selliselt, et Ü ei saa autoväravast välja sõita. Ü on selle peale maruvihane ja tahab teada, kas ta võib N-i auto jõuga ära vedada? Hüpotees: Kas Ü võib auto ära vedada AÕS § 41 (1) ? Eeldused: 1) Kas Ü on asja valdaja ? AÕS § 33 (1) ja (2) + 2) Omavoli? AÕS § 40 (2) ja (3) a) valdaja nõusolekuta ? + b) seadusevastaselt ? + c) valduse rikkumine ? AÕS §40 (3) - Ü takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel ? + 3) Hädakaitse piire ületada ? + V: Ü võib lasta või ise auto ära vedada AÕS § 40 (1) alusel. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi peale üürimist varastab J-lt jalgratta varas
Õpetamisvõimeline saab olla vaid tark inimene, sest õpetajad peavad teadma kõikide protsesside põhjuseid ja neist aru saama. Neljandaks, targemaks peetakse juhtivat mitte abistavat. Targale inimesele pole kohane korralduste saamine, vaid korralduste andmine, vastupidiselt mittetargale. II teema: 1) Põhjused aitavad meil mõista substantsi liikumist ja muutmist ehk kuidas substants alguse saab ja oma eesmärgini/otstarbeni jõuab. Lisaks võimaldavad põhjused meil seletada asja olemust. Põhjuseid on olemas neli ja nad võivad substantsi juures üheaegselt esineda. 2) Põhjus võib olla materiaalne, näiteks miski, millest asi koosneb või tehtud on (puit, vask, hõbe). Teiseks põhjuseks on asja olemus või vorm, ehk see, mis defineerib asja/annab talle olemuse (maja puhul tema kavand). Kolmas põhjus on toimiv ehk liikumapanev põhjus. Selleks põhjuseks on teisisõnu keegi või miski, mis paneb aluse uuritava objekti
Abielu vorm Roomas, milles Mehe võim oli piiratud või puudus üldse. In manu mariti abikaasa (mehe) võimu all st abielumehe võimu all 11. Error faciti eksimus faktis, faktiviga Error iuris eksimus õigusnormis (õigusnormi valikul) Error in persona eksimus isikus; samasuseksimus; identiteedi eksimus 12. Error in corpore eksimus lepingu objektiks olevas asjas, eksitus tehingus Error in quantitate eksimus hulgas Error in substantia eksimus asja olemuses 15. Status civitatis kodakondsuse seisund (isiku kuuluvus Rooma riigi kodakondsusesse) Status liberatis vabaduse seisund (kuuluvus vabade hulka Roomas) Status familiae perekondlik seisund (isiku) 16. In iure kohtus, preetori ees (Rooma tsiviilprotsessi 1. Staadium, milles fikseeriti lõplikult poolte nõuded, kohtuotsust siin ei langetatud) In iudicio kohtus, kohtuniku ees (Rooma tsiviilprotsessi 2. Staadium, milles toimus
Tallinna Majanduskool RP089 Eksami küsimused: 1. Kas tänasel päeval on võimalik osta asja ilma lepingut sõlmimata? Palun põhjendage oma seisukohta! Vastus: - Tänapäeval ei saa osta asja ilma lepingut sõlmimata (leping ei pea kindlasti kirjalik olema see võib olla ka suuline). Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja endale aru andmata, et nad sõlmisid mingi lepingu ja et lepingu sõlmimisega kaasnevad erinevad juriidilised õigused ja kohustused) (N: autole kütust ostes). Võlaõigusseadus: Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega
........................................................................................18 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................18 Kasutatud kirjandus:...........................................................................................................................18 1. Valdus 1.1. Valduse ja valdaja mõiste Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise lepingu alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik on kaudne valdaja.
ning kohtule. Oma sisult seisneb õiguse rakendamine individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures kõiki asja aspekte. Õiguse rakendamise protsess: · asjaolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) · õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele · kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine · asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt, isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded:
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
