Alaealise mõjutusvahendite seadus (0)

Alaealise mõjutusvahendite seadus

Vastu võetud 28.01.1998, jõustunud 1.09.1998
Alaealine on antud seaduse tähenduses 7-18 aasta vanune isik.
Nende mõjutamiseks on loetletud 8 vahendit, neile lisaks on praeguseks ajaks kehtivalt loetletud 2 koolikorralduslikku mõjutusvahendit.
Alaealisi saab rakendada ka üldkasulikult tööle, suunata kooli kasvatuse eritingimusi vajavaid õpilasi. Seaduses on kindlaks määratud kasvatuse eritingimused kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis. Põhjalikult on kirjeldatud eraldusruumi kasutamist eelpool mainitud asutuses. Samuti on kirjutatud, mis puhul, kellele ja kuidas esitada vaiet.
Mõjutusvahendi eesmärk ja valik on ära toodud paragrahvi 7 all neljas punktis.
Mõjutusvahendi kasutuselevõtt toimub järelvalve all – nii on antud seaduses välja toodud, kes võivad olla järelvalve teostajaks, kuidas seda teostatakse. Kahepunktiline paragrahv 10 räägib mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamisest enne tähtaega.
Seaduse kolmas peatükk räägib alaealiste komisjonist. Selle all on 4 paragrahvi, milles on kirjeldatud alaealiste komisjoni moodustamist, koosseisu, pädevust ja rahastamist.
Peatükk 4 räägib alaealise õiguserikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis. Paragrahv 14- taotlus alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks – on alates vastuvõtmisest muudetud – 2 selle lõiget on praeguseks kehtetud.
Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine on toodud 4 punktiga .
Alaealiste komisjoni otsustusvõime on ära toodud selgelt ühe lausega. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasilükkamine on ära toodud nelja alapunktiga. Alaealise õiguserikkumise asja arutamise korraldamine tema elukoha muutumisel sisaldab viiteid teistele paragrahvidele ja punktidele, mis tavainimese jaoks muudab seaduse mõistmise keerulisemaks.
Alaealise sundtoomine alaealiste komisjoni jutule on ära toodud nelja selgesõnalise punktiga, mis kirjas lihtsas keeles. Alaealiste komisjoni istungi kohta käib paragrahv 19. Paragrahv 20, alaealiste komisjoni õigused ja kohustused sisaldab taas viiteid teistele seadustele ja nende paragrahvidele.
Alaealise ja tema esindaja õigused ja kohustused on ära toodud enamvähem lihtsas keeles. Alaealine komisjoni istungi protokoll on ära toodud konkreetsete, selgete, arusaadavate punktidega.
5. peatükk - alaealiste komisjoni otsus. Alaealiste komisjoni otsuse tegemine on kirjeldatud 3 punktiga, mida pole aja jooksul muudetud. Alaealiste asjade komisjoni otsus on kirjeldatud konkreetselt ja selgelt, jätmata küsimusi õhku. Sama võib öelda paragrahvi 25 – alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõpetamise alused – kohta.
Alaealiste komisjoni otsuse vaidlustamise ja alaealiste komisjoni otsuse jõustumine on mõlemad ühe lausega ära toodud.
Lõppsättede sisaldab rakendussätteid ja seaduse jõustumise paragrahvi.
Lühidalt kokkuvõttes võib öelda, et üldiselt on seadus kirjutatud lihtsas ja tavainimesele mõistetavas keeles ja lausekastutuses, kuid osad paragrahvid on siiski rasked lugeda ja mõista. Paraku on juriidiline keel ja lauseehitus tavainimese jaoks mõistust sõlme ajav, eriti siis, kui üks seadus sisaldab viiteid teisele seadusele või paragrahvile, mida tuleb hakata omakorda välja otsima , kuna lihtinimene ei tunne ju seadusi peast, veel vähem oskab ta seadusepunkte kergusega tõlgendada ja maakeelde ümber panna.