Müüt
maailmaloomisest
Elas
kord üks naljakas olend . Ta nimi oli Imelik. Poisil oli nii igav
üksinda elada ning mõtles seega, et võtaks õige midagi ette
võtta.
Kuna
Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata , siis tiirutas
mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga
aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike
tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SilverHani
Õppematerjali autor
Barbara juures. Ta proovis igatpidi vastik olla. Ta vihkas kleiti mis Krista selga proovis, ta lootis , et tema oma ei ole samasugune, kuid siiski oli. Ta proovis kleiti selga, see oli talle tohutult kitsas. Barbara tegi märkusi ta rindade ja tagumiku kohta. Carmen kiskus kleidi seljast ja lahkus ruumist , ta ütles peaaegu , et karjudes :" Ma vihkan seda kohta !" Tibby oli juba harjunud , et kell neli on alati Bailey platsis. Talle hakkas tunduma , et ta mõtleb nende kahe jaoks eraldi maailma välja. Bailey teadis juba peaaegu kõike Tibby ja tema sõprade kohta. Täna olid saabunud ka Püksid ja Bailey imetles neid. Täna pidid nad minema Paviljonisse. Tibby oli juba harjunud , et Bailey käib tema ära olekul ta toas. Ta õpetas talle ka kaamera kasutamist. Briget ei suudnud jällegi uinuda , ta lebas rannal. Tal tuli hullumeelne mõte minna treenrite majja, aga ta pidi Ericu läheduses olema. Ta sisenes majja , Eric ei maganud. Ta oli tüdruku tulekust jahmunud ja ta haarast Bee
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
käest kinni ja viis ta Egiptusess püramiidide juurde. Püramiidide juures ütles laps talle: " Kui siia tuled, leiad peidetud varanduse." Just siis kui ta hakkas näitama varanduse asukohta, ärkas poiss üles. Ja nii juba kaks korda. Naine alguses oli palunud oma seletuste eest raha, aga kui seda lugu kuulis, siis otsustas, et hetkel ei taha ta midagi. Aga hiljem, kui poiss saab varanduse, tahab ta ühte kümnendikku varandusest. Naine seletas siis, et see unenägu on maailma keeles. Seda on raske seletada, ja sellepärast ongi tal õigus varandusele. Ta ainus seletus oli, et ta peab minema Egiptusesse ja leidma varanduse, siis on ta rikas. Poiss vihastas ja ei näinud mingit mõttet sellest külastusest. Naine palus tal lahkuda. Poiss oli pettunud ja otsustas mitte enam unenägudesse uskuda. Niisiis käis ta turul süüa ostmas, vahetas raamatu paksema vastu välja ja istus pingile, et äsjaostetud veini maitsta. Lambad oli ta
aia ning sööstis pimedusse. Veidi hiljem, kui Tom magamaminekuks lahtiriietatult küünlajupi valgusel oma märgi riideid silmitses, ärkas Sid; ent kui tal oligi mingi tume kavatsus mõistaandvaid vihjeid teha, siis otsustas ta ümber ja pidas suu, sest Tomi silmis oli midagi ähvardavat. Tom puges voodi, ilma et oleks end veel palvetamisega vaevanud, ja Sid pani selle vahelejätmise tallele. 4. P E A TÜ K K Päike tõusis vaikse maailma köhale, saates oma kiiri nagu õnnistades alla rahulikule külale. Pärast hommikusööki pidas tädi Polly perekondlikku jumalateenistust. See algas palvega, mille alusmüüriks olid tüsedad lademed pühakirjatsitaate, ühendatud algupäraste mõttemõlgutuste õhukese mördikihiga. Selle ehitise tipult esitas ta nagu Siinai mäelt käreda peatüki Moosese käsuseadusest. Siis pani Tom endale nii-öelda vöö vööle ja hakkas salme pähe tuupima. Sid oli oma osa juba
kordi hullem - koos saunas käies jagas Voitinski Indrekule oma elutarkusi, mees oli poisile väga tänulik sõpruse, õlle ja vihtlemise eest XXVI - Voitinski ja Indrek said sõpradeks ka väljaspool sauna, ta kutsuti Voitinski nimepäeva tähistama Slopaševi juurde, oli ainukene õpilane seal - kõik jõid, püüti ka Indrekut täis joota, sest siis pidavat ta õigeks sõbraks saama - vaieldi erinevate asjade üle: inimese, jumala, maailma, Indrekule tundus see mõttetu ja ta tüdines selles ning lahkus - järgmisel päeval tahtis Indrek teada saada, kes vaidluses peale jäi, läks seda Koovilt uurima, kuid sai vastuseks, et see ei puutu temasse XXVII - linna tuli tsirkus, mis köitis kõigi tähelepanu, isegi Mauruse - Maurus pakkus poistele, et kes tahab tsirkusesse minna, tulgu tema juurde, sest tema käest saab pileti poole odavamalt - õpilased käisid karjakaupa tsirkuses
Varsti läks Hinnu isa ka mulda. Tondid saadi kätte, kius ja kurjus kadus, Miina sai õnnelik olla, Miina oli tark tüdruk oskas kõike, vaeslapsest sai veel suur sepikoja noor perenaine ja rikka Turuvere pere minia! Ei tea kas Riinu jäi sinna Tammistele elama või rentis selle ära. Maja anti rendile, raha jagati korralikult võrdselt ära, Hinnu võlg mis oli, see annetati lastekodule. Riinu ei suutnud Miinast lahus olla ja koli tema juurde. Kui lehekuu lilleõilmed ja ööbikulaulu üle maailma puistas, kui kevadine õnn loodust õue ja südant rinnus paisuma ajas, siis astus Miina Taavetiga altari ette. Kus nad teineteise kõrvale kinnitati. Neile sooviti päikselisi päevi, õnne jne. Tonditest vana Kadakas pandi vangi sest nede onnis oli osa riisutud asju. Kadaks pandi vangi keldri, kus ta oma teole sai järele mõelda. Hinnu kastist leiti puhast raha, sest ta oli ihnus laekalõhkuja. Kohtus tunnistasid Jüts ja Juhan, kuidas nad
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid