marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist üpris kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale : Bartolomeus, Jakob, Juudas Iskariot, Peetrus, Johannes, Toomas, Jakob, Matteus, Juudas Taddeus ja Siimon Zealot on viimase kolmese grupi liikmed. La Gioconda ,,Mona Lisa" on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 15031507. Praegu asub see Pariisis Louvre'is. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. 21
Pooldajate meelest oli just Jeesus Vana Testamendi prohvetite ettekuulutatud messias (päästja). Messias e kr. k christas (salvitu). Peagi hakati Jeesust pidama Jumala pojaks, kelle isa oli saatnud maa peale oma kannatuste ja ristisurmaga inimkonna patte lunastama, et valmistada seeläbi ette peatselt saabuvat jumalariiki. Viimast mõisteti üha enam kui õnne ajastut, mis saab osaks headele ja õigetele. Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad e apostlid. Jeesuse üks jünger ja hilisem apostel pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja oli selle esimene juht Rooma piiskop (lad k. papa). I ja II saj. kristlased moodust. Rooma keisririigi elanikest u5%, algul kiusati taga, eirasid ametlikku usku (Rooma jumalad). 4. Saj lõpul saab kristlusest Rooma keisririigi riigiusk (kõigile kohustuslik), kuid samal ajal 395. a. jaguneb Rooma keisririik lõplikult kaheks Lääne- ja Ida-Rooma keisririik.
Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks
perekonnast temperana. Needki figuurid on samamoodi halvenenud kui maal "Püha õhtusöömaaeg", ajahamba tõttu. Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kuiJeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale: Bartolomeus, Jakob Alfeuse poeg ja Andreas on esimesne kolmene grupp, kelle nägudes kajastub imestus ja üllatus öeldu üle. Juudas Iskariot, Peetrus ja Johannes moodustavad teise kolmese grupi. Juudas kannab rohelist ja sinist ning on nõjatunud varju, ta näib üsna pettunud ja jahmunud tema plaani järsust ilmutusest. Ta on haaramas väikest kotti, võib-olla tähistab see
Hertsog Cuillaume maabus 1066 aastal L-Inglismaal ja otsustavas lahingus Hastingsi lähedal said anglosaksid täielikult lüüa. Guillaume vallutas Londoni ja kuulutati Inglise kuningaks William ! nime all. Laastati suured piirkonnad ja maid jagati prantsuse parunitele. Kõrgemates ringkondades valitses prantsuse keel. Siiski jäi rahvastiku põhiosa truuks inglise keelele. 3.Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1 saj pKr. Nende liikmed uskusid, et Kristus naaseb ja toob kaasa Jumalariigi. Ristiusu kuulutas lubatuks Constantintinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Ilmalikud valitsejad hakkasid eeskuju võtma kirikult. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ainus kultuurikandja ning vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Algul olid kristluse keskusteks peamiselt linnad(maapiirkonnad ristiusustamata). Järk-järgult astusid ristiusku ka barbarid
Tema suhted preesterkonnaga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust. · Kristluse levik Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad apostlid. Kaks tähtsamat Peetrus ja Paulus. Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. · Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus
religioossete piltide kõrval portreed ja olmelised stseenid, ka loodus; õlivärvid (värvide segamine); tähtis hingeelu; vennad van Eyckid(Jan ja Hubert) Jan: kuulsaim töö Genti altar(tiib altar, mille tellis kaupmees van Vydt) väliskülje alumises osas van Vydti ja ta naise kujutamine, nende vahel ristija ja evangelist Johannes; keskne stseen ,,Talle kummardamine", taga märtrid, ees müstilised sümbolid; paremal apostlid, vasakul Kristuse eestvõitlejad; üleval Jumal, Neitsi Maarja ja Ristija Johannese vahel; esimesed peenmaalijad; Madonna pildid: Kantsler Rolini Madonna; portreed: Perekond Annalfini; Mees punase turbaniga; Van den Weyden Brüsseli linnakunstnik, põhiteemaks Maarja elu ja Kristuse kannatused; anatoomiline kuj. polnud tähtis; Kristuse ristilt võtmine; tuntuim portree: Hertsog Charles Südi; Van der Goes realist; mahlane maalitehnika; kuulsaim: Portinari altar (keskne stseen kuj
1. saj eKr alistati Palestiina, monoteismi tõttu neil eristaatus - palju vabadusi. Valitsusaja lõpul määras Augustus sinna asevalitseja - prokuraatori. Siiski juudid virisesid, ringi rändas Jeesus - rändjutlustaja - "Taevasse saavad vaesed". Ülikkonna vastuseis, sundisid Juuda porkuraatorit Pontius Pilatust teda hukkama - u 30. pKr löödi risti. Ei tak. tema õpetuse levikut. Oodati jumalariigi saabumist. Kristlus muutus populaarseks, kuna olid kõigile avatud. Kaasa aitasid apostlid - rändjutlustajad: Peetrus (alustas Rooma kristliku koguduse, 1. piiskop), Paulus (otsis uusi pooldajaid usule Süürias, Väike-Aasias, Kreekas). Kogudus valis juhi - piiskopi/presbüteri. 1.-2. saj pKr u 5% kristlasi. Siiski tüütud - range monoteism, keeldusid keisritele ohvreid toomast. Kiusati väheke taga, kuulujutud. See kasvatas veel populaarsust - märtrid. 7. Rooma kunst Kultuur mõj. vallutatud rahvad. Etruskitelt ehituskunst - planeering (aatrium keskel), hauakambrid!
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
Briti saarele saabusid keldid germaanlaste surve läbi ning sisseränne kestis sajandeid. 5 saj keskpaigast hakkas suur sissetung germaanlastel briti saarele. Ning tekkis anglosaksid- keldid hakkasid neile küll vastu kuid olid varsti hävinud ja orjastatud. 6 saj.lõpus hakkas anglosakside ristiusustamine. 6. Ristiusu kiriku kujunemine Lääne-Euroopas,kiriku organisatsioon ja õpetus, sakramendid- Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik. Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1.saj.pKr. Ristiusu kuulutas Rooma riigis lubatuks Constantinus Suur oma Milano ediktiga. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Esialgu oli kristluse keskuteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Kokku kestsis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. Pärast keisririigi langust ning sellele järgnenud segadusteajastul kasvas kiriku autoriteet veelgi. Kujunes ka kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst
Juudi aristokraatia survel lasi prokuraator Ponitus Pilatus umbes 30a. Jeesuse vahistada ja risti lüüa. Pooldajate meelest oli aga Jeesus lubatud messias, ehk kreeka keeles christos (,,salvitu"). Teda hakati pidama Jumala Pojaks, kes oli tulnud inimeste patte lunastama. Kristluse levik Kristlus tekkis juudiusu raames selle ühe sektina, aga varsti hakkas see võitma poolehoidu ka teiste Rooma impeeriumi rahvaste hulgas. Levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja temast sai esimene Rooma piiskop. Apostlite tegevuse tagajärjel (eriti Paulus) tekkis varsti tihe koguduste võrk. Iga kogudus valis enda keskmeks piiskopi või presbüteri (vanema). Hierarhiat algul ei kujunenud. Tõus riigiusuks 1. ja 2. sajandi vahetuseks moodustasid kristlased umbes 5 protsenti rooma rahvast. Nende monoteistliku kultuse tõttu kiusati neid algul taga
Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ülestõus. Publik soovis tõetruud etendus ja seda ta ka sai. Näitlejaid tõsteti plokkide abil õhku, luugid avanesid järsku neelates näitlejaid põrgusügavustesse. Piinamist ja hukkamist tähistas üle lava purskav härjaveri. Kostüümid olid kindlaks määratud. Jeesusel pidi olema kuldne habe ja kuldses juuksed. Jumalaema kandis helesinist, apostel Juudas kollast ja teised apostlid ning pühad mehed valget riietust. Müsteeriumid olid stiililt väga vastuolulised. Paljud kohad olid sügavalt usklikud ja katolikule kirikule meelepärased ning teised jällegi puht rahvalikud ja kohati isegi matslikud. Lavastaja kõndis etenduse ajal mööda lava ja ütles vajadusel teksti ette. Samuti esitas ta proloogi ning esitas tänusõnad raele ja kirikule. Lavakujundus oli rikkalik. Paradiis oli sisustatud kaunite vaipade, puude, põõsaste ja kalli mööbliga
surma ja taaselluärkamise müüt (näiteks Osirise lugu) meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. Kristlus sobis seega hästi tollases Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat
Jumalaga? V: gnostitsismiks 10. Mida tähendab sõna ,,gnosis" kreeka keeles? V: teadmine 11. Kes on kirjutanud: "Kõik, kes tahavad näha tõde, võivad selgesti vaadelda igas koguduses apostlite pärimust, mis on saanud avalikuks kogu maailmas. Me võime nimetada neid, kes seati apostlite poolt piiskoppideks kogudustes, ja nende järeltulijaid meie päevadeni välja. Nad ei õpetanud ega teadnud midagi sellest, millest need ketserid jauravad. Oletagem, et apostlid teadsid peidetud saladusi, mida neil oli kombeks anda eraviisiliselt ja salaja edasi "täiuslikele". Kindlasti oleksid nad siis andnud need üle just neile, kellele nad olid usaldanud ka kogudused. Sest nad ju tahtsid, et nende järeltulijad oleksid kõiges täiuslikud ja laitmatud." V: Irenaeus 12. Mis on Irenaeuse peateos? V: Adversus haereses ehk "Hereesiate vastu" 13. Mis on hereesia? V: kiriku õpetusest kõrvalekaldumine; üldkehtivate arvamuste eitamine 14
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt
õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree" (1521). Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis, need on võimsalt individualiseeritud karakterfiguurid, on haaravad oma elulisuse, ilmekuse ja hingestatusega. Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogilist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Düreril oli rida imiteerijaid, kes moodustasid tema koolkonna, kelle parimad saavutused jäid just graafikasse.
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Lilija Soosaar Ristija Johannes Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4. Ristija Johannese kasvamine 4 1.5. Ristija Johannese jutlus 4 1.6. Jeesuse ristimine 4 1.7. Ristija Johannes satub vangi 5 1.8. Jeesus vastab vangistatud Ristija Johannesele ...
tähtteoseks. Rööviti enne I ms, leiti üles, kui osad tahvliosad on siiani leidmata. On tegemist tiibaltariga. Kinnine: alumises osas kujutati tellijat ja tema naist põlvitamas Ristija Johannese ja evangelist Johannese ees. Ülemises reas on kujutatud Maarja kuulutust. Lahtine: alumises osas keskne Talle kummardamine, esiplaanil müstiline elukaev ja prohvetid, filosoofid, tagaplaanil märtrid, pühad neitsid. Vasakul tiival ratsanikud (Kristuse eest võitlejad), paremal pool apostlid ja kirikuisad. Üleval Jumal-isa, Neitsi Maarja, ristija Johannes. Kõrval musitseerivad inglid, päris tiibadel alasti Aadam ja Eeva. Jan Van Eyckist sai Burgundia hertsogi õuemaalija, kes viimase ülesandel teostas reise ka eksootilistesse kohtadesse. Kuulub peenmaalijate hulka (detailide rohke). ,,Kantsler Rolini madonna". Portreedest kuulsaim abielupaar Arnolfini portree, ,,Mees punase turbaniga". Rogier Van Der WEYDEN (1400-1464), kellest sai Brüsseli linnamaalija. Loomingu
nendega kirikute kaunistamise. ( kummardaksid nagu pilte, mitte neid, kes seal pildil on ) . Pilditüli kestis 100 aasta, võitsid pooldajad, kuid hävines siiski väga palju kunstivara. 10 saj kinnitati kindel kord kiriku kaunistamisel. Kuplil kujutati Kristust valitsejana. Akende vahel seina pinnal kujutati apostleid või prohveteid. Apsiidi ülemises osas kujutati jumalaema ja selle all stseene Kristuse ja apostlitega. Apostlid olid kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu ütleb kreeka sõna (apostolos)), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma. Gabriel Mikael...inglid.. seintel 12 pilti Kristuse elust. Lääne seinal viimset kohtupäeva. nii esitleti kiriku seintel usu põhiteemasid selgitav tsükkel.Tehniline teostus muutus rangemaks. figuurid eraldati tumeda kontuuriga
preestrid jumalateenistus ja sakramentide läbi viimine patronaadi õigus maaisand määras ametisse, piiskop vaid kinnitas sinod piiskopkonna vaimulike koosolek visitatsioon kloostrite ja kirikute külastamine kateeder piiskopi jutlus tool kümnis kiriku maks Õpetus Piibel Vana Testament juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutused, laulud Uus Testament Kristuse elulugu, apostlid, esimesed kristlikud kogudused Kirikuisad Ambrosius 340-397 Hieronymus 345-420 Augustinius 354-430 Vulgata e ladina keelde tõlgitud Piibel 4.saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus Sakramendid Petrus Lombardus 12
kaitsevaim. Pontifekside kolleegium 16st pontifeksist ehk preestrist koosnev rühmitus, mida juhtis pontifex maximus. Pontifex maximus kõrgeim ülempreester riigis. Augurid riigi poolt määratud preestrid. Sibülliraamatud kriitilistel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatu poole. See oli kreeka päritolu ennustajanna kirja pandud ennustused, millest lähtuti otsuste langetamisel. Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus. Apostlid esimesed kristlikud usukuulutajad pärsat Jeesuse Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus. Evangeelium lood Jeesuse elust ja õpetusest. Vulgata ladinakeelne piibel Katoliiklus kirik mis hõlmas kogu kristlaskonda seda nimetigi katoliiklikuks kirikuks. Sinod kirikukogu sai aeg-ajalt kokku ning arutas tähtsamaid küsimusi. Diötsees piiskopile alluv ala. Dogmaatika õige uskumine. Ortodoksne usutunnistus õige usk, õige usutunnistus
Osa oli jaoutatud välja talupoegadele ja feodaal loob ka oma majapidamise ehk mõisa. Talupoja maksud on teoorjus mõisapõllul. Tasuks maa kasutamise eest peab ta tegema teotööd mõisapõllul. Kujuneb välja pärisorjus ja teotööd. Alloodi puhul feodaalsuhted ei kehtinud. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine Lääne-Euroopa keskeaegne kirik oli katoliiklik (kr.k katholiloks üleüldine: vastandina sektanlusele ja ketserlusele). Esimesi kristlikke krsitlikke kogudusi lõid apostlid 1 saj pKr. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga 313. 381 aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Hispaanias ja Gallias (Prantsusmaal) levis ristiusk kiiremini, sest nad kuulusid sellel ajal Rooma koosseisu. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess, ning kulges sageli vallutuste käigus, suurt osa etendasid misjonärid (lad k
4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piibl...
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
Munkade elustiil pärineb apostlite aegadest. Sel ajal oli usklikel üks süda ja hing: keegi ei pidanud midagi enda omaks, vaid kõik oli ühisvalduses. Inimesed müüsid ära kõik oma maad ja varad ning jagasid raha kõigi vahel vastavalt igamehe vajadustele. Pärast apostlite surma hakkas vaimustus raugema. Need vähesed, kelles leegitses veel apostoolne lõõm, hülgasid linnad ja kaaslased ning asusid elama üksildastesse paikadesse, kus nad said vaikselt omaette rakendada reegleid, mis apostlid nende arvates olid kehtestanud kogu kirikule. Kuna nad hoidusid abielust, sugulastest, hakati neid ajapikku kutsuma "munkadeks" (Vikipedia). Mungad olid end täielikult Jumalale pühendunud isikud, enamasti mehed, kes üldreeglina olid saanud pühitsuse ning seeläbi olid vaimuliku ordu liikmed. Munkade igapäevaseks kohustuseks oli palvetamine. Nad elasid tavaliselt eraldi ja kloostrites. Kloostrist sai koht, kus
Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted preesterkonnaga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust. Kristluse levik Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks.Levitajad apostlid. Kaks tähtsamat Peetrus ja Paulus. Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
100a. toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas. KRISTLASED JA ROOMA RIIK Selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Monoteism - usk ühte jumalasse. Polüteism - usk paljudesse jumalatesse Apostel - rändjutlustaja. Ei tunnistanud Rooma jumalaid ja pidasid oma kohuseks levitada ristiusku uskmatute seas. Kiusati usu pärast taga. Apostlid olid kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu ütleb kreeka sõna - apostolos), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma. 12 apostlit: Peetrus e. Siimon, Andreas, Jakoobus - Sebeduse poeg, Johannes, Filippus, Bartolomeus e. Naatanael, Toomas, Matteus, Jakoobus - Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon, Juudas Iskariot. Peale äraandja Juudase enesetappu sai liisu kaudu apostliks Mattias. Hilisem (40-60 pKr) apostel Paulus
lunastada. · Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. b. Kristalsed ja nende tagakiusamine: · Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. · Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. · Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. · Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. · Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. · Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. · Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. · Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. · Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. · Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. · Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti.
a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi käsitlev teos) ja UUS TESTAMENT (Jeesuse elu ning tema õpetust käsitlev teos). Kui Jeesus oleks Vanast Testamendist lahti öelnud, oleks ta hukkunud varem ja tema elutöö oleks tegemata jäänud. Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele. b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MATTEUS ja JOHANNES. Kaks ülejäänut MARKUS JA LUUKAS Jeesust ei tundnud ja panid oma teosed kirja teiste ütlemiste järgi, mistõttu on ehk nende teostes rohkem kirjanduslikku fantaasiat. Kõigi nelja evangeeliumi algkeeleks oli vanakreeka keel. Uus Testament hõlmab veel APOSTLITE TEGUSID ja APOSTLITE KIRJU. Vana Testament on väga mahukas (ligi 1000 lk.), Uus Testament mahub ära ligi 300 leheküljele. Matteuse Evangeelium (neljast tähtsaim, sest siin on
Kristlaste tagakiusamine Nero, oli pärast oma ema tapmist kõigeks võimeline, süüdistas põlengus kristlasi, kes olid masside seas ebapopulaarsed keisrivastasuse, elukommete ja salapäraste kogunemiste tõttu. Mitmed kristlased leidsid järgnenud tagakiusamise käigus oma otsa, nad löödi risti, hukati tuleriidal või kiskusid metsikud loomad nad tribüünil lõhki. Tagakiusamise käigus tapeti ka apostlid Peetrus ja Paulus. Peetrus löödi Vatikani künkal tagurpidi risti ja Paulusel raiuti Via Ostiensise juures pea maha. 10 Nero poliitika. Nero armastas vaatemänge, kuid vihkas sõdu. Tõsist mees mehe vatu võitlust, relv käes ei pidanud ta vabale mehele kohaseks. Sellest põhimõttest juhindudes ei juhtinud Nero kunagi ühtegi sõjakäiku. Rooma garnisonid Germaanias elasid nii igavat elu, et väejuhid pidid, mässuhirmust
ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldaja. Kristluse sümbol on rist. Ajalugu - Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Uskumused - Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse,
tegutsemist-jeesus on teinud palju imetegusid (veest veini, erineva tervendamised jne), püha õhtusöömaaeg-sööb viimast korda oma jüngritega, tema asukoha paljastas Juudas 30 hõbeseekli eest, võetakse kinni, süüdistatakse riigireetmises, pekstakse, lüüakse risti Kolagat mäel koos kahe kurjategijaga, Jeesus andis ennast ohvriks inimkonna pattude eest. Peale Jeesuse surma saavad tema 12 jüngrist apostlid, panevad aluse kristlikule kogudusele Jeruusalemmas. Märter-inimene, kes sureb oma usu eest. Paganmisjon-kristliku õpetuse jagamine paganate seas, ülejäänud antiikmaailmas. Saab alguse kristluse levik. 4.saj algus kristlus saab Roomas lubatud usundiks. 4.saj lõpp kristlus saab Rooma ainsaks lubatud usuks. 1054a skisma-kirikulõhe. Kristlus jaguneb Rooma-katoliku kirikuks ja Kreeka- katoliku kirikuks (õigeusu kirik)
augurid, jumalad · Kristlus- 1.saj. eKr Palestiina Rooma võimu alla, divide et impera põhimõte -> Rooma usku peale ei surutud, Kristluse teke - 1. saj. Jeesus Naatsaretist messias (kr. `christos') õpetus, siiras usk, armastus Jumala ja ligimese vastu, maine rikkus ja seisus ei anna inimesele Jumala silmis eeliseid, vastuolu juudi aristokraatliku preesterkonna ja Rooma ametivõimudega, kristluse levik - Apostlid (`saadik'), nt. Peetrus Rooma piiskop, Paulus, 1.-2. saj. vahetusel kristlasi u 5% Rooma rahvastikust, vastandumine riigiusule > vaen ja kristlaste tagakiusamine · 313 Milano edikt (Constantinus Suur) kristlus sai Rooma riigis lubatud religiooniks, 380 keiser Theodosius kuulutas kristluse riigiusuks, 391 kõik paganlikud usundid keelati. Ristiusu kiriku korraldus - peapiiskopkond: eesotsas
pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius
Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultusega. Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa rändjutlustajad apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudusega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust.
teatri etendused vabas õhus, puudus koor, Rooma vabariik algselt linnriik, juhtis senat, riigiametnikest tähtsamad kaks konsulit (sõjaväe juhtimine), preetorid (õigusemõistmine), riiki juhtisid senat ja magistraadid, keisririigi ajal juhtis riiki keiser. 12. Kristluse teke ja leviku põhjused Rajaja Jeesus Kristus, aluseks usk Jumalasse, algselt juudi rahva religioon, levikule panid aluse apostlid (Peetrus, Johannes, Paulus), tugineb piiblile (koosneb Vanast ja Uuest Testamendist), inimene jumala loodud olend, jumalasõna vastu eksimine patt, keskajal võitlus saatanaga, leviku kiirendajaks apostlik tegevus, õpetuse sõnum, organisatsioonide ja kogukondade kiire tekkimine 13. Keskaja piiritlus 5- 15 saj, renesanssi ja antiikaja vahe etapp, varakeskaeg (5-11 saj) feodaalse korra kujunemine, valitseb naturaalmajandus, perioodi lõpul linnade kujunemine,
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
· Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika · Haapsalu ja Ambla kiriku taimornamentika · Valjala ja Kaarma kiriku maalingute fragmendid 13 saj gooti stiil · Puuskulptuur · Kaarma kiriku Maarja kuju Jeesus lapsega Kiviskulptuur · Karja kiriku taimornamentika, Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp Tartu Jaani terrakotaskulptuurid · Lääneportaali ehisviilu nissides Kristus, Maarja, Ristija Johannes ja apostlid · Kujutati Viimset kohtupäeva, sees samuti elusuurused terrakotafiguurid 14 saj puuskulptuur · Harju-Risti Kolgata grupp · Tallinnas raekoja pinkidel - Tristan ja Isolde - Taavet ja koljat - Aristotele ja Phyllis - Simson ja Delila Kullasepakunst · Ryssenbrechi monstrants, kullatud hõbedast, nüüd asub Ermitaazis Hermen Rode · Niguliste kiriku tiibaltar, muidu peenmaalitehnika valdaja Bernt Notke · Pühavaimu kiriku altar, Surmatants
lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks
lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks
o Pikkamööda hakkab reljeefist arenema vabaplastika o Ikonograafilise programmi laienemine Kivisse raiutud piibel o Skulptuurid pole enam juhuslik lisand, vaid on kooskõlastatud hoone tervikuga ning on muutunud selle lahutamatuks osaks o Chartres'i katedraali läänefassaadi portaalid Gooti skulptuuri lähtekohaks Kristus, evangelistide sümbolid, apostlid Kehad ebaloomulikult pikaks venitatud; meenutavad sambaid Siiski suur edasiminek, kuna on toonitatud ümarust Chartres'i stiil levis XII saj II p kogu Prantsusmaal o Senlis' katedraali portaal Episoodid Maarja elust Senlis'is kujuneb välja gooti portaali vorm o Amiens'i katedraal
4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks
Jeesus hukati Jeruusalemmas lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkumist surnuist üles tõusnud ning veel kord jumalariigi peatsest saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poole ette kuulutatud messias ehk Kristus. Kristluse levik ja kristlus Roomas Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas tähtsamaid olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane- jünger juba õpetaja eluajal. Kristlased võtsid enda hulka kõik pöördunud, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist. Enamik neist pärines siiski suhteliselt vaeste ja rõhutute seast. Kujunes välja üsna tihe koguduste võrk. Kogudus valis endi seast juhi, piiskopi või presbüteri, kes oli tavaliselt mõni jõukam koguduseliige. Järk-järgult usk jumalariigi muutus
Alates 12.saj levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe pärast surma mitte otse paradiisi või põrgusse, vaid puhastustulle, kus neil tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani, lootes et patud on sellega lunastatud ja pääs taevariiki tagatud. Peale Jumala ja tema poja Jeesuse Kristuse austavad katoliiklased ka pühakuid – inimesi, kellel oli erilisi teeneid ristiusu levitamisel ning edendamisel (n Jeesuse ema Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus, ristiusku Iirimaal levitanud Patrick jne). Jeesuse või pühakute säilmeid või nendega seotud esemeid nimetati reliikviateks, millel arvati olevat imettegev või ravivõime. 2.2. Katoliku kirik varakeskajal (5 – 10.saj): Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Rooma riigis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Kirikus ja Rooma piiskopis nähti
Ajalooline Ajakiri nr (), 242. 5 Otto Webermann. Pietismus und Brüdergemeine. Baltische Kirchengeschite. Göttigen 1956, 150. hernhuutlikud võhikjutlustajad.6 Hoolimata sellest, et vennastekoguduste liikumine levis pietistide poolt ettevalmistatud pinnasel, oli sellel mitmeid pietismist erinevaid jooni. Esiteks vastupidiselt pietismile ei pidanud hernhuutlased sügavat teoloogilist haridust oluliseks, väites, et ka Kristuse apostlid ei olnud mingit usuteaduskonda lõpetanud, vaid lihtsad käsitöölised. Teiseks oli vennastekoguduste liikumisel niipalju erijooni, et neil oli pietistidest raskem luterlikesse raamidesse mahtuda.7 Vennastekoguduste esimesed saadikud, eesotsas Chriastian Davidiga jõudsid Liivimaale 1729. aastal. Siia saabunud Hernhuti vennad asusid õppima kohalikku keelt ja läbi viima kristlikku kuulutstööd. Õige pea saavutasid nad siinse rahva poolehoiu. 1736. aastal
- Jumalad moodustasid aaside perekonna - Saatan oli hiiglane Loke - Viikingite ajal hakkas Skandinaaviasse jõudma ka ristiusk 5. Ruunikiri - Aluseks ladina tähestik, lihtsustatud, kasutusel XI saj-ni - Piltkiri - Vanim eepos "Vanem Edda" - Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgiks on saagad §9 Lääne Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Ristiusukiriku teke ja levik - APOSTLID rändjutlustajad - Euroopa ristiusustamine võttis aega üle 1000 a., viimastena ristiti XIV saj. lõpus leedulased 2. Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikud - Kiriku pea e. PAAVST (Rooma peapiiskop), on olnud 264 paavsti praegu Johannes Paulus II - KARDINAL paavsti poolt nimetatud lähemad nõuandjad, kes paavsti surma järel valivad uue paavsti - KONKLAAV kardinalide koosolek paavsti valimiseks - Paavst Kardinalid
Kristluse ideelised allikad: Idamaade õpetused ja usundid (jubaism- 10 käsku toetb Moosese seadustele). Vana Testament on tegelikult juudi rahva ajalugu. Antiikaja filosoofia. Platonism- hinge surematuse idee. 19 sajandil kuulus Saksa filosoof T.Nietzche järgi oli kristlus pööbli (alamrahva) platonism. Stoitsism- sest varakristlased ei kartnud surma. Kristluse levik: Kristlust levitasid apostlid (apostolos- saadik). Kuulsamad apostlid olid Peetrus, Paulus, Johannes jne. Kristluse leviku võimalused: 1. rahulik misjon- Püha Patrick (St Patrick- iirlaste pühak). Tema kasutas näitliku õppevahendina shamrock- 3 harulist Iiri ristikheina, mis iseloomustad kolmainsust ehk triniteeti. Kolmainsus on kristluse kuulsaim dogma. 2. Sund- valitseja sund. Valitseja või rahva vanem võttis vastu eelnevalt ristiusu ja seejärel ristis ta oma rahva. Nt Venamaal vürst Vladimir, kes oli naistekütt
Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Uue Testamendi Apostlite tegude raamatu (11:26) järgi hakkasid Kristuse järgijaid kristlasteks nimetama algselt Antiookia (praegu Antakya) linna mittekristlased: Ja see oli Antiookias, kus Jeesuse õpilasi hakati esimest korda nimetama kristlasteks. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
