Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool. Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi.
[10] Anna Haava 90. sünnipäeva puhul korraldati luuletaja kodulinnas juubelipidustused konsertaktusega. Külastajaid oli nii palju, et aulagi jäi kitsaks. Sel päeval on tehtud viimane 4 pilt elavast Anna Haavast, kus ta istub lillede ja kingituste keskel, äsjakingitud pleed süles. [10] 1954. aastal ilmunud ,,Luuletustele’’ lisas autor ,,Järelpõimingu’’, mis sisaldas kahel viimasel aastakümnel sündinud värsse. 1957. aasta alguses annetas ENSV Ülemnõukogu Presiidium Anna Haavale ordeni ,,Austuse märk’’. Voodirežiimil viibiv vanur jälgis päevast päeva valguse võidukäiku akna taga laiuval Tähtvere väljal. Kolmapäeval, 13. märtsil 1957, oma 93. eluaastal lakkas Anna Haava süda töötamast. [10] Anna Haava kui kirjanik Anna Haava teosed olid romantilised, vanamoelist pitserit kandvad, mis mõjub tänapäeval omamoodi salapäraselt ja ligitõmbavalt
õigusest tugevasti mõjustatud. - Rooma õiguse põhimõtetel baseerus Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik. 21.Rooma riigi ajaline lõpp. Rooma sümboli saamise lugu. -476 eKr - Rooma sümbol - kaht väikelast imetava emahundi skulptuur on 1700 aastat noorem kui linn ise, teatas Kapitooliumi muuseum. - Seni arvati kuju pärinevat 5. või 6. sajandist enne meie aega ning selle valmistajateks etruski meistreid. Kuju annetas 1471. aastal muuseumile paavst Sixtus IV. - Emahunt Lupa capitolina on sama tuntud Rooma linna sümbol kui Colosseum või püha Peetruse väljak. Hundil oli oma koht 1960. aasta Rooma olümpiamängude plakatil ning skulptuuri pisikesed koopiad kuuluvad turistide meelismeenete hulka. Legend Rooma asutamisest räägib valitsejast Amuliusest, kes tõukas oma venna troonilt ja sundis tolle tütart hakkama preestrinnaks. Kui neiu sõjajumalaga kaksikud pojad sai, laskis
tegelejaid vahendasid ehk tõid idamaiseid kaupu välismaalt. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse (jõesuue, jõgi+maismaa), vanade roomaaegsete linnade asukohtadele, linnuste ümbrusesse ja laadaplatside ümbrusesse. Linn tekkis alati kellegi maa-alale. Seda inimest kutsuti linna suhtes senjööriks. Sageli oli senjöör pidanud loa andma, et selles linnas võib tegelda käsitöö ja kaubandusega. Alguses sai ka tema kasumit linna kasumist. Senjöör annetas linnale linnaõiguse õigusnormide kogumi, mis reguleeris elu linnas. Alguses olid igal linnal omad linnaõigused. Hiljem võttis senjöör kusagil mujal eksisteeriva linnaõiguse ja annetas selle uuele linnale. Taani annetas Lübecki linnaõiguse Tallinnale. Riia sai enda linnaõiguse Hamburgilt. Sageli püüdsid linnad ennast senjööride võimu alt vabaks võidelda, et saavutada täielik sõltumus. Kõige paremini õnnestus see osadel Itaalia linnadel. Osaliselt
Frida Kahlo ehk sünninimega Magdalena Carmen Frieda Kahlo y Calderon sündis 1907 aasta 6. juulil. Ta sündis, kasvas üles ja hiljem elas mõnda aega ka abikaasaga oma vanemate kodus. Maja, mida tuntakse ka Sinise maja nime all ( La casa azul) , mille ta abikaasa, Diego Rivera, neli aastat peale Frida surma kogu selle sisuga annetas, tingimusega, see muuseumiks muuta Frida auks. Ta isa, Carl Wilhelm Kahlo, tuntud kui Guillermo Kahlo oli saksa päritoluga fotograaf, ta jäädvustas enamasti arhitektuuriliselt huvitavaid ehitisi ja maamärke. Kuigi Frida on väitnud, et ta on saksa-juudi päritoluga, sündis ta isa protestantlikusse perre. Viimastel väidetele põhinedes oli yta pärit hoopis tagashoidlikust katoliiklaste suguvõsast. Carl W kahlo ei saanud oma kasuemaga läbi,
Teleskoobiga töötasid teiste seas Edwin Hubble, Walter Baade ja Allan Sandage. Teleskoop on alates selle paigaldamisest olnud kasutusel peaaegu igal selgel ööl. Praegu on teleskoop antud avalikkuse käsutusse. See on maailma suurim külastajatele ligipääsetav teleskoop. 2,5-meetrine Hookeri teleskoop Hale hakkas kohe ka suuremat teleskoopi valmistama. Seda rahastasid John D. Hooker ja Andrew Carnegie. Esimene neist annetas 45 000 dollarit. Aastal 1911 andis Andrew Carnegie kümme miljonit dollarit Carnegie Institutionile palvega aidata kaasa Mount Wilsoni observatooriumi valmimisele veel tema eluajal. Tal õnnestuski see ära näha.Tooriku tegemist alustati rohkem kui kahest tonnist klaasist, mis ahjus üheks tükiks sulatati. Et pragunemist vältida, jahutati toorikut kauem kui aasta. Saint-Gobain sai pärast mitut ebaõnnestunud katset toorikuga valmis 1908. aastal. Teleskoobiga tehti esimene vaatlus 2
kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7.
Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine.
pärast mõningaid kõhklusi regulaarselt rahaga, mis võimaldas noormehel majanduslikest muredest vabana elada. Pärast poja surma hoolitses Adéle tema kunstilise pärandi eest ning annetas paljud tööd 1922. Aastal Albis avatud Toulouse-Lautreci muuseumile. Kunstniku graafiliste tööde kogu ja arvukad fotod andis krahvinna üle Pariisi rahvusraamatu kogule.23 "Pohmell" 1888 22 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk81) 23 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk22-23) Üks tema modellidest oli tsirkuse akrobaat
tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga. Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada.
• norra kunstnik • ekpressionisti rajajaks • isa sügavalt usklik • ema õde surid tuberkuloosi • ise tihti haige • noorem õde vaimuhaige • teda juhendas christian krogh • 1885 läks pariisi valmis „haige laps“ • „inger rannas“ • kohtumine karl jensen-hjelliga • kujutada realistlikult piinarikast elu • 1889 näitus oslos • „öö“ • 1891 näitus oslos • „karje“(1993) • annetas maalid oslole ice hotel • avatud alates 1989 detsembrist aprillini, iga kord ehitataksse uuesti • 1989 iglu • arhitektid esitavad om atööd 15v valitakse, ei kordu kunagi • konstantne temperatuur -5 kraadi • kasutatakse kõike stiile • kirik ristiusu kirik • baar • magamistoas yash (linus lundin) • tänabvakunstnik, pärit väiksest rootsi külat • alsustaas maalimist igavusest • pole kunstikoolis käinud
üles ehitatud eelnimetatud vormis ja oli lubamatu neid traditsioone lõhkuda, ent Verdi jaoks kaotas see vormiline anakronism mõtte – ja ta otsustas oma oopereid liigendada vabamalt ja vastavalt sellele, kuidas draama sisu seda nõudis. Verdi oli väga viljakas ooperihelilooja ning hiljem, peale lühikest viibimist Pariisis, otsustas kolida tagasi oma sünnikohta Busseto ligidale koos oma abikaasa sopran Giuseppina Strepponi seltsis, pidas maamaja ning annetas igal aastal kodus villitud veini ka külarahvale. Verdi mantlipärijaks peetakse Giacomo Puccini´t. Giacomo Puccini (1858 Lucca – 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat (“Capriccio sinfonico” orkestrile (1883), kammermuusikat ("Krüsanteemid" keelpillikvartetile ("Crisantemi" 1890)) ja soololaule (“Päike ja armastus”/ “Sole e amore”, “Linnuke”/ “E l´uccellino”).
tagamisega. Koostati hoonestuse- ja tänavate-, kui ka linna üldplaneering. Aastal 1934 kinnitati Elvale ja Nuti(Peedu) asundusele suvituskoha õigused. 1936. aastal muudeti Nuti Peeduks. Ühes suvitajate arvu kasvamisega laiendati mitmeid kordi raudteejaama, rannahoonet ja staadioni. Plaaniti rajada kalakasvandust Arbi järvele.30-date aastate keskel tõusis tähtsaks küsimuseks teetolmu, mis oli saanud kõige suuremaks saasteallikaks Elvas, vähendamine. Teid prooviti isegi õlitada( selleks annetas Maavalitsus 3 pütti põlevkiviõli. Sellest aitas kõigest 75 meetri pikkuse teelõigu korrastamiseks alevivalitsuse ees. Hiljem võeti laenu ja sillutati tähtsamad teed ja tänavad. 1938.-dal aastal anti Elvale linnaõigused. Linnaks saamist tähistati suurte pidustustega. Alevivalitsus ristiti ümber linnavalitsuseks jne. Üldse oli alevi perioodil olnud 216 volikogu istungit, mille käigus võeti vastu 3759 otsust. Alevivalitsustel oli olnud 812 istungit, mille
*Eesti talupojad olid sunnismaised -Rõhutati Rootsi ajal veelgi -1645: Eestimaa kubermangu kohta käiv uuendatud maakorraldus -1668: Liivimaa kohta käik Clas Totti maapolitseikorraldus -Rõhutasid talupoja sunnismaisust, allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule *Rootsi ja Soome talupojad ei olnud pärisorjad *Eestis säilitati baltisakslastest aadlike survel -Ei soovitud kaotada tasuta tööjõudu Reduktsioon *Aja jooksul kinkis või annetas Rootsi võim ära maid -Eriti 17. sajandi keskel, pärast Gustav II Adolfit, kui olid kuninganna Christina -Adolf tugev valitseja, järgnevad nõrgad *Riigikassase tuli raha vähem *Kuningas Carl XI viis 1680. aastal läbi reduktsiooni -Maade tagasivõtmine riigile *Ei piirdunud vaid Rootsiga vaid ka Eestimaal ja Liivimaal -Mõisnikud olid väga vastu, oht maast ilma jääda -Eriti olid vastu Liivimaa mõisnikud
iseloomustada ka arenguvõimelisus, kuna eksisteeris nt bursprake institutsioon. Bursprake kujutas endast omavalitsuse määrust, õigusakti, mida loeti avalikult ette linnaelanikele. Nii levis õigus kõikidele linnaelanikele ning samuti toimus Lübecki õiguse publitseerimine. 4. Lüübeki õiguse Tallinna koodeks 4.1. Linnaõiguse annetamine Tallinna linnale Enne Lübecki linnaõiguse saamist ei teata Tallinnas kehtinud õigust. Tallinnale annetas Lübecki linnaõiguse 15.05.1248 Taani kuningas Erik Adraraha, kes annab 1 Tegelikult ei ole sugugi kindel, kas Riia linnaõigus on arenenud Magdeburgi linnaõiguse baasil. Tiina Kala on jõudnud sellise arusaamani, kuid teised uurijad leiavad, et Riia linnaõigus tugineb Hamburgi linnaõigusele. Tallinna linnakodanikele loa kasutada "kõiki õigusi, mis on Lübecki kodanikel". Reaalselt ei ole teada, kui kiiresti Lübecki linnaõigust kohaldama hakata, kuid on
juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi siiski New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller, Jr. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Šveits ja Timor-Leste (Ida-Timor), 2006. aastal liitunud Montenegro ning 2011. aastal liitunud Lõuna-Sudaan. 10 NATO
Ta võttis vabariigi võimuintstitutsioonidelt reaalse võimu ära. · Octavianus lasi ennast nimetada väga erinevatesse ametitesse : 1. konsul 2. tsensor 3. rahvatribuun 4. ülempreester ehk pontifex maximus · Reaalselt ta nende tegevustega, millega need ametid tegelema pidid, ei tegelenud. · Kujunes välja bürokraatlik riigiaparaat, kes alluvad otseselt Octavianusele ning kelle abiga hakkatakse riiki valitsema. · Octavianusele annetas sõjavägi tiitli imperaator(käskija). · Senat annetas Octavianusele tiitli Augustus(auväärne) · Caesari nime sai ta tänu oma kasuisale, kes ta lapsendas · Tiitel muutus pärisnimeks ja pärisnimi muutus tiitliks - Imperaator Caesar Augustus · Algselt, kui Augustus veel võimul oli, siis rahvakoosolek käis veel koos, aga pärast Augustuse valitsemisaega rahvakoosolekut kokku ei kutsutud rahvakoosoleku ülesanded läksid senatile.
Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles väljalastud Shugart Associatesile 8-tollise floppy ketta ja ja panid selle 8080-i, Need olid esimesed miniarvutid kettaga. Seejärel kirjutas Kindall ketta-põhise operatsioonisüsteemi selle jaoks, mida kutsuti CP/M-ks(Control Program for Microcomputers). Kui Intel ei arvanud, et kettapõhisel mikroarvutil suurt tulevikku on, siis Kindall küsis võimalust CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks seda erinevatel miniarvutitel kasutades 8080, Zilog Z80 ja teisi CPU kiipe. Mitmed rakendusprogrammid olid kirjutatud CP/M jaoks, võimaldades sellel täielikult domineerida mikroarvutite seas järgmised 5 aastat. Varjastel 1980-ndatel, IBM disainis IBM PC ja otsis sinna tarkvara. Inimesed IBM-st kontakteerusid Bill Gatesiga, nad küsisid talt , at kas ta teab operatsioonisüsteemi, mida
Maximilian II sai 1848. aastal kolmekümne seitsme aastaselt kuningaks ning Ludwig kolmeaastaselt kroonprintsiks. See ei olnud hea enne, et isa tõusis troonile ja poeg sai troonipärijaks revolutsiooni märgi all. Sotsiaalpoliitika jäi üksnes sotsiaalhoolekande tasemele. Heategevus oli üheks kuninga tegevusalaks, millesse ta mattis nii mõndagi oma eravarast. Vabatahtlikuks vaestehoolekandeks rajas ta Püha Johannese Ühingu, Nürnbergile annetas ta kuningamaja, kus asusid odavad korterid töölistele. Neuberghausenisse ehitas ta Maximiliani hooldekodu riigiametnike orvuks jäänud lastele. LUIGERÜÜTEL 3 Ludwig nägi ema rohkem suvepuhkuste ajal kui Münchenis, kus ema suhtles pojaga küll sagedamini kui isa, kuid mitte küllalt sagedasti ja mitte piisavalt intensiivselt, ning ammugi mitte vajaliku tähelepanuga
Itaalia eremiitluse liikumise kõrgajaga, mis võis samuti teda mõjutada. (Lawrence 2001: 245-246) Teiselt poolt on räägitud, kuidas Franciscuse pöördumine oli seotud kokkupuutega pidalitõbistega. Väidetavalt oli Franciscus noorena rõõmus, elunautiv, pillav, aga samas alati viisakas ja heasüdamlik, ka vaeste vastu. Kui ta siis üks kord sattus pidalitõbistega lähemalt kokku puutuma, siis vapustas see teda. Peale seda muutus Franciscus vaeste ja haigete suhtes väga mõistvaks. Ta annetas pidalitõbistele raha, suudles nende käsi hospitalis. Olnud mõistnud, et on elanud pillavalt ning patuselt, otsis ta abi Jumalalt. (Prinz 2006: 247-248) Väikeses lagunenud San Damiano kirikus krutsifiksi ees palvetades sai ta ilmutuse osaliseks. Nimelt olevat läbi krutsifiksi Jumal temaga rääkinud: "Franciscus, mine ja ehita üles mu koda, sest see on peaaegu kokku vajumas." Franciscus kuuletus kohe jumalikule sõnumile ta lasi kiriku taas üles ehitada.
Alates tema ajast hakkasid Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 7 katoliiklased Vahemere läänepoolsetes maades pidama Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Alates 5.saj lõpust, kui frankide kuningas Clodovech lasi ennast koos oma kaaskonnaga ristida, kujunes Rooma paavstidel tihe koostöö Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühike annetas aastal 756 paavstile Rooma linna ja selle lähema ümbruse, mille tulemusena kujunes Kesk-Itaalias välja Kirikuriik (eksisteeris kuni 1870, siis liideti selle valdused Itaalia kuningriigiga), kus paavst omas lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu. Frangi riigi lagunemine (843) ja feodaalse killustatuse periood Euroopas nõrgestasid mõnevõrra paavstide autoriteeti ning nende mõju uus tõus saabus koos kõrgkeskajaga. 2.3
,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja heidetakse juurikatele pikali, sest inimese hing muutuvat seal pisikeseks linnuks, kelle nimi on pöialpoiss, mis kehast saab, seda ei tea, ilmselt metsloomad tassivad kondid laiali - need, kes elust veel kinni hoiavad, metsa ei lähe, vaid harivad maad, et sügisel mõnd andi saada päikese tagasitulekuni - kahest küljest piirab maad madal meri, mis talvel jäätub, kolmandast küljest piirneb maa...
MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsi...
enam võimalik teisi toetada. Narva Aleksandri koolist vastati, et Reimanni, Koidula ja Kreutzwaldi toimkonnad võiksid omavahel korjandusi kooskõlastada. 5 Võru maakonnast toetasid samba püstitamist Saru, Peri, Kõlleste, Urvaste, Karilatsi, Viitina, Vana-Antsla, Saaluse ja Sõmerpalju vald, Põlva kogudus, Võru Maavalitsuse haridusosakond ja Võru Linnavalitsus, riigivanem annetas tema käsutada olevais summadest 200 000 marka. Skulptor Amandus Adamson Kreutzwaldi monumendi ehitustdel Vrus 1926 6 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE 31. juulil 1923 oli saadetud Võru Eesti Käsitööliste Abistamise Seltsile palve teatada, kas ja missugustel tingimustel ollakse valmis Kreutzwaldi maja müüma. Alles 7. novembril 1924 saadeti vastus. Vastuseks oli, et asja peab arutama peakoosolek
sajandi lõpus, XX sajandi algusel. 19 sajand: romantism ja sajandivahetuse kirjandus József nádor algatas Ungaris reforme, klassitsistlikud hooned, ühine stiil uues linnaosas saksa teater, Ungari Rahvusmuuseum , Egyetemi Csillagda (Tähetorn) Ajalooline taust reformiaja Ungari. Reformiajaks nimetatud ajajärk hõlmab umbes kahte aastakümmet: Reformiaja põlvkonna väljapaistvaid isikuid : István Széchenyi (,,kõige suurem ungarlane") nõudis reforme, annetas oma ühe aasta sissetulekud Ungari Teaduste Akadeemia rajamiseks 1825. a. tema algatusel ehitati Doonaule esimene kivisild Lánchíd (Kettsild, 1849) ja käivitati aurulaevaliiklus Doonaul ja Balatonil. tehaste asutamine . kasiinode rajamine . pealinna arendamine Tema teosed: krediit, maailm, staadium. 1848/49. aasta revolutsioon ja vabadusvõitlus 1840. aastail sai rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva juhiks Lajos Kossuth, kes ühendas
b. Rahakultus: · Linlaste edu sõltus oskusest rikkust kasvatada. · Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. · Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline. · Eriti tauniv oli kirik liigkasuvõtmisse kõrge protsendiga raha laenamisse, mis viivat põrgupiinadesse. · Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele. 3. Linnakultuur ja linnakirjandus a. Pidustused: · Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased. · Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest. b. Vastlakarneval varakevadist paastu algust tähistav üritus: · Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu. · Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli suguelu keelatud.
Linnad hakkasid uuesti tekkima 11 .saj. kui käsitöö ja kaubanduskeskused. Peab elavnema kaubandus, käsitöö, kui ka põllumajanduslik tõus. Linna tunnused: 1. Soodsas kauplemiskohas. Sadamakohad, jõesuudmed, koolmekoht. 2. Viljakas pinnas. Talupojad > toiduained, täienduseks linnaelanikele. Linn tekkis senjööri maa peale. Selle eest, et see linn sai senjööri maa peal olla, et senjöör saaks areneda, pidi linn maksma makse senjöörile. Senjöör annetas linnale linnaõiguse. Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnaõigus annetati linnale senjööri poolt, kelle maale see linn tekkis. Tavaliselt oli aluseks teine linnaõigus. Linnad üritasid aga saavutada senjöörist sõltumatust, et nad ei alluks senjöörile. Senjööri võimu alt vabanemiseks tuleb kinni maksta vabadus ta võimu alt. Teine võimalus on end senjööri võimu alt vabaks võita.
võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes. August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile. Viis läbi arheoloogilise kaevamisi, koostas neist detailseid protokolle. Gustaf Kossinna (1858-1931) Asustusarheoloogia rajaja. Hakkas arheoloogilisi leide kandma maakaartidele. Ülistas muistsete germaanlaste kultuuri. Võib pidada natsionalistliku muinasuurimise rajajaks. Vere Gordon Childe (1892-1957) Arheoloogiateoreetik. Mõiste `neoliitiline revolutsioon' kasutuselevõtja.
turustada 2. töö viljakus pidi kasvama. Vähem inimesi tegi rohkem tööd, vabanesid tööjõud, kes läksid linna. Sest võeti kastusele hobune ja ratastefa hõlmader. Tekkekohad: 1. kaubateede ristumiskohad 2. põllumajanduslikult arenenud piirkondadesse. Linn laienes kontsentriliselt Linnad tekkisid feodaalide maa peale. Siis andis feodaal linnale õiguse tegeleda käsitöö ja kaubandusega ja ka luba kohut mõista, ise kogus tollimaksust teatud osa. Feodaal annetas linnale linnaõiguse: seaduste kogum, mille alusel linn elu korraldas. Vahel võeti olemasolev linnaõigus ja annetati linnadele. Keskaegse linna tunnused: 1. linnaõigus 2. linnakodanikud on vabad koormistest 3. linnal on maksustamisõigus oma territooriumil 4. omavalitsus raad 5. oma kohtusüsteem 6. oma kaitse 7. oli ka müntide vermimise õigus 16. Eluolu keskaegses linnas Raad koosnes ainult suurkaupmeestst ja neil oli kogu võim,. Suurkaupmehed
Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, ent teised linnad mitte. Linnaõiguse annetas enamasti maaisand, ent mõnikord ka suurvasall. Eestis viimase loodud linnadest asja ei saanud, kuid näiteks Lätis rajas von der Roppi aadlisuguvõsa Straupe (Raupa, Roop) linna, mis kuulus isegi Hansa Liitu. Keskaegset linna valitses magistraat ehk raad, mis koosnes raehärradest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati bürgermeistriteks, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama linnapead. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae
sajandi lõpul õnnestus ühel majordoomusel Frangi riigi ühtsus taastada. Karl Martell Majordoomustest on väga oluline 8. sajandil elanud Karl Martell. Aastal 711 olid araablased hõivanud Pürenee poolsaare ning nad üritasid tungida Frangi riiki. Kuid Karl Martell pani nende sissetungi seisma. Seetõttu on nimetatud teda ka Euroopa päästjaks. Tema teine oluline ettevõtmine oli see, et ta rajas raskeratsaväe. Selleks, et rüütel saaks omale vastava varustuse muretseda, annetas Karl Martell neile maad koos seal elavate talupoegadega. Sellest Karl Martelli sõjaväereformist said alguse feodaalsuhted. Pippin Lühike Frankide kuningaks sai 751. aastal Karl Martelli poeg Pippin Lühike. Pippin pani aluse Karolingide dünastiale. Pippin lühike oli ka see Frangi riigi kuningas, kes andis Paavstile Rooma ümbruses asuvat maad ja seetõttu sai 756. aastal tekkida Kirikuriik. Karl Suur Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (768-814)
Tartus oli see Püha-Jüri leprosoorum. Pidalitõbi toodi Euroopasse mõngingate arvamuse järgi Lähis-Idast ristisõdijate poolt. Keskaegsete allikate järgi on teada, et selle ravimiseks kasutati rästikuliha ning väga rasvast sealiha. Pidalitõbiseid ning hospidale peeti annetuste varal üleval. Keskajal arvati, et pidalitõbi levib nakkusena ning kui pidalitõbised üritasid linna peal annetusi koguda, siis oli nende riiete peale kinnitatud kelluke, et inimesed neid kuulsid. Kui keegi annetas, siis käis see nii, et annetus pandi maha ja ise mindi eemale. Keskaegsetes linnades olid juba olemas ka apteegid. Teatud ravimisega tegelesid ka habemeajajad ning juuksurid, kes olid enamasti haavatohtrid ning samas ka hambaarstid (neid nimetati palbriteks). Neid võeti ka lahingutesse kaasa, kus nad pidid hoolitsema lahingus vigastada saanud meeste eest. On teateid, et palbrid on tegelenud ka amputeerimisega.
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
Demograafilised andmed tõestavad, et kõige enam mõjutas sotsiaalne mobiilsus aadliseisust, sest aadliseisus oli teistele seisustele avatud. Uusaadliks saadi eelkõige läbi sõjaväe ja tsiviilteenistuse. Kui tavaline lihtväeline silma paistis, siis võis ta tõusta ohvitseriks, mis tähendas automaatselt aadliseisusesse tõusmist. Teine võimalus aadliks saada oli korraliku hariduse omandamine. Aadliks võis ka saada siis, kui valitseja annetas ordeni või aadlitiitli. 19. sajandi keskpaigal moodustas uusaadel aadliseisusest 60%. 20. sajandil umbes 70%. Aadliseisuse loomulik juurdekasv oli tagasihoidlik. Linnaseisuse arvukus kasvas peamiselt seisustevahelise mobiilsuse tõttu. Linnaseisuse puhul tuleb arvestada, et osa seisuste esindajaid anti ära ja paljud linnakodanikud asusid samuti sõjaväeteenistusse. Talupoegkonna arv kasvas eelkõige loomuliku juurdekasvu teele. Siit anti ära palju esindajaid teistesse seisustesse.
Maaisand ehk senjöör – isik, kelle maa peale tekkis linn. Nad olid isegi huvitatud sellest, et nende maa peale linn tuleks, sest kui nende maa peal oli linn, siis nad said elanikelt makse nõuda. Vastutasuks linnaelanikud said õiguse tegelda kaubanduse või käsitööga. Selleks, et paremini korraldada linnaelu, annetasid senjöörid linnale linnaõiguse. Väga sageli võeti aluseks juba varem eksisteeriv linnaõigus ja annetati see sedasi (Tartu piiskop annetas Tartule Riia linna õiguse, mis oli tegelikult Hamburgi linna õigus). Sageli üritasid linnad maaisanda võimu alt täiesti vabaks saada. Sellel oli kaks peamist teed: 1) Vabaks võidelda 2) Vabaks osta 15. ELUOLU KESKAEGSES LINNAS KAS LINNAÕHK TEGI VABAKS? JAH Osad linnad võitlesid vabaks ja saavutasid sellega täieliku iseseisvuse (olulised kaubalinnad). Toimusid pidustused, mis viitab sellele, et koguaeg ei tehtud tööd.
Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles väljalastud Shugart Associatesile 8-tollise floppy ketta ja ja panid selle 8080-i, Need olid esimesed miniarvutid kettaga. Seejärel kirjutas Kindall ketta-põhise operatsioonisüsteemi selle jaoks, mida kutsuti CP/M-ks(Control Program for Microcomputers). Kui Intel ei arvanud, et kettapõhisel mikroarvutil suurt tulevikku on, siis Kindall küsis võimalust CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks seda erinevatel miniarvutitel kasutades 8080, Zilog Z80 ja teisi CPU kiipe. Mitmed rakendusprogrammid olid kirjutatud CP/M jaoks, võimaldades sellel täielikult domineerida mikroarvutite seas järgmised 5 aastat. Varjastel 1980-ndatel, IBM disainis IBM PC ja otsis sinna tarkvara. Inimesed IBM-st kontakteerusid Bill Gatesiga, nad küsisid talt , at kas ta teab operatsioonisüsteemi, mida
Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles väljalastud Shugart Associatesile 8-tollise floppy ketta ja ja panid selle 8080-i, Need olid esimesed miniarvutid kettaga. Seejärel kirjutas Kindall ketta-põhise operatsioonisüsteemi selle jaoks, mida kutsuti CP/M-ks(Control Program for Microcomputers). Kui Intel ei arvanud, et kettapõhisel mikroarvutil suurt tulevikku on, siis Kindall küsis võimalust CP/M-i õigused endale saada, Intel annetas selle talle. Aastal 1977, Digital Research kirjutas CP/M-i ümber, et teha see sobivamaks, kasutamaks seda erinevatel miniarvutitel kasutades 8080, Zilog Z80 ja teisi CPU kiipe. Mitmed rakendusprogrammid olid kirjutatud CP/M jaoks, võimaldades sellel täielikult domineerida mikroarvutite seas järgmised 5 aastat. Varjastel 1980-ndatel, IBM disainis IBM PC ja otsis sinna tarkvara. Inimesed IBM-st kontakteerusid Bill Gatesiga, nad küsisid talt , at kas ta teab operatsioonisüsteemi, mida
IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Ideoloogia vabariiklik valitseb endiselt rahvas. SPQR Rooma senat ja rahvas. 3.sajandiks eKr oli Rooma impeerium suutnud alistada kogu Apenniini poolsaare, Hispaania, Prantsusmaa, lisaks Põhja-Aafrika jne. Pärats kristust alad laienesid veelgi nt Inglismaa. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Paavst. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument: paavst annetas indiaalaste maa hispaanlastele. Religioosne argument: ristiusu levitamine. Tsivilisatsiooni argument: paganluse väljajuurutamine inimestest. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: 300aastat kanoonilist õigust paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks(paavst Innocentius V). indiaalnased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti)
Leopard ja lõvi levinumad vapiloomad, heraldikas nimetatakse vapilooma lõviks siis kui tema pea on joonistatud profiilis, leopardiks aga siis kui pea on joonistatud otsavaatavana, linnud, fantastilised olendid, kroonid. 21. Eest Vabariigi vapi ja ühe linnavapi kujunemise lugu. Eesti riigivapp on üks vanimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. XIII sajandil annetas Taani kuningas Valdemar II Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi kasutamise õiguse. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem 4. oktoobril 1788. Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa kubermangu vapi staatuse, mille kinnitas keisrinna Katariina. Vapp kehtis sellisena seisuste kaotamiseni 1920. aastal. Riigivapi seaduseelnõu ettepanekute väljatöötamine moodustati
Talle oli Jumal andnud taevariigi võtmed ja määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu vähenemisel suurenes piiskopi osatähtsus. Kirikust nähti ühendavat jõudu. Paavsti autoriteedi suurenemisel oli kasuks Gregorius Suur. Ta oli sunnitud tegelema ka poliitiliste ja majanduslike tegevustega. Samas oli ka vaimne juht, rajas kloostreid ja tegi misjonitööd. Ta mõtles välja ka koorilaule. Paavsti autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese ajal annetas ta osa ravennast paavstile ja siis sai paavstist ilmalik kirikuriigi juht. Karl suur seadustas ka, et kümnendik kõigist palkadest tuleb annetada kirikule. Frangi riigi lagunemisel tõi kaasa paavsti autoriteedi ajutise allakäigu, valitsejad läänistasid maid ja paavstideks said sõjamehed, kes oluliselt usuelust ei huvitunud. Tüli oli aga paavstikoha pärast ülikuperedes. Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, eesotsas piiskopidega, omakorda mitu
○ Lüürilised laulud– MK- Ei saa mitte vaiki olla; ○ Rahvaviisiseaded– MK- Lauliku lapsepõli, Tuljak. Konstantin Türnpu: ● Algatas Tallinna Meestelaulu Seltsi – praegune Eesti Meestelauluselts; ● Pani aluse Lauljate Liidule – praegune Eesti Kooriühing 1906. aastal valmis Vanemuise uus maja– praegune Vanemuise väike maja. 1913. aastal valmis Estonia maja– praegune Rahvusooper Estonia (Juhan Liiv annetas oma vana pintsaku). 1919. aastal asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool– praegu EMTA– Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Uued tuuled- rahvuslikkus Mart Saar: ● Hüpassaarest pärit helilooja; ● Põhiliselt koorimuusika, aga ka klaveriteosed; ● Tuntuim laul –MK - „Põhjavaim“. Cyrillus Kreek: ● Pärit Läänemaalt; ● Kogus vaimulikke rahvaviise; ● Armastas polüfooniat; ● On kirjutanud Eesti esimese reekviemi
Joonis 0. Tallinna Raekoda gooti profaan Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki õiguse koodeksi, mis hakkas ajapikku määrama rae moodustamise põhimõtteid. Peale raekoja peeti raeistungeid ka raekantseleis ja Pühavaimu kirikus vaid tähtsaimad arutelud ja valimised peeti raesaalis. Selline korraldus kehtis 1877. aastani, mil Aleksander II kehestas Balti linnades üldise Vene linnaseaduse. 1878. aastaks oli raelt kogu asjajamine üle võetud ning raad jäi edasipidi püsima vaid kohtuasutusena.4
majandustegevusest; 2). kõik kirjas erakonna raamatupidamises ja mille kohta esitatakse regulaarselt aruandeid. Audiitorid hindavad igal aastal, kas parteide raamatupidamine on korras, palkadelt maksud makstud jms. Avalikkuses on tõstatatud küsimus rahast ja teenustest, mida me ei näe ehk millest aruannetes juttu pole, kuid mida erakonnad väidetavalt kuskilt kellegi käest saavad. Ka valimiskampaaniate aruanded korruptsiooni vastu. teadmine, kes ja kui palju erakonnale annetas, võimaldab avalikkusel hinnata erakonna mõjul tehtud otsuse ja erakonnale tehtud annetuste võimalikku seost. Teiste sõnadega kas esineb poliitiline korruptsioon. Just poliitiline korruptsioon on võtmekoht, millele tegelikkuses tähelepanu tuleks pöörata. 8. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Proportsionaalse valimissüsteemi korral kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorganikohad
Eesti riigivapp on üks vanimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. XIII sajandil annetas Taani kuningas Valdemar II Tallinna linnale ja Harju Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi kasutamise õiguse. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem 4. oktoobril 1788. Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa kubermangu vapi staatuse, mille kinnitas keisrinna Katariina II Vapp kehtis sellisena seisuste kaotamiseni 1920. aastal.
tunnistab röövi, et ta on toime pandud: ta varastas väike summa raha ja hiljem sain teada, et neiu süüdistati teeme oma kuritegevuse ja jäeti rahuldamata. General Yepanchin tunnistab end varguse hästi: üldist oli pot varastati teda, ja tema viha, tormas vana naine, keda ta arvatakse olevat süüdi. Hiljem sai ta teada, et vaikiv naine, keda ta oli Võluv juures oli suremas või juba surnud. Ta lõpetab oma lugu, aga ütlen firma, et vabastada teda tema süü, ta annetas suure summa raha heategevuseks. Kuigi Ferdyshtchenko kommentaarid, mis üldiselt on öelnud tegu headus, üldine lugu on mõnes mõttes kõige kohutav jaoks osutub uskumatu jõud raha isegi osta lunastus. Siis Totsky räägib oma lugu vastik nali ta mängis sõber armastus. Totsky sõber ütles talle, et ta lõpuks leidis, kaupmees, kes kasvas camellias, lille oma armastatud tahtis kõige, et on juba eriline. Totsky vallatult läks
Saksamaal Šveitsi ründamiseks, kuid neid ei viidud ellu, suutis olla läbi sõja iseseisev, oli vastasriikide jaoks nagu vahendaja. Teise maailmasõja ajal oli piiratud teljeriikidee poolt. Nende toodetele oli blokaad mõlema poole poolt, nad andsid ka pagulastele peavarju ning seal asuv Punane Rist mängis sõjas tähtsat rolli. Nad tegid tehinguid Natsi Saksamaaga, kui polnud teisi partnereid ning olenevalt sellest kui suur oli invasioonioht. Pärast sõda annetas Šveits Marshalli plaani ja andis krediiti, hiljem oli see Šveitsi majandusele soodne. Külma sõja aastatel mõeldi ka aatompommi ehitamisele, see ei realiseerunud. Šveitsis said mõnes kantonis valida naised alles aastal 1959 ning föderaalsel tasemel alles 1971, naised tõusid poliitikamaastikul peale seda kiiresti. Ühineti Euroopa Nõukoguga aastal 1963 ja 1999 aastal hääletati täielikult uuendatud föderaalse põhiseaduse poolt. 46. 14. Ungari XX sajandil
telgis tapsid, nimetas piiskop Albert Eesti alale piiskopiks oma venna Hermanni, algul Lihula piiskopi nime all. 1224. aastal viis Hermann piiskopkonna keskuse üle Tartusse. Lihulasse asus järgnevalt Saare-Lääne piiskop, kes aga kolis oma residentsi 1251. aastal Pärnusse ning 1260. aastate algul Haapsallu. Ka esimesed Taani piiskopid Põhja-Eestis ei suutnud veel piiskopkonda ja kapiitlit välja kujundada. Tallinna piiskopkonna ajalugu võib alustada aastast 1240, mil Taani kuningas annetas piiskopi ja kapiitli ülalpidamiseks maad. Pärast Riia muutmist peapiiskopkonnaks 1251. aastal jäid Tartu ja Saare-Lääne piiskop Riia peapiiskopi alluvusse, Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Erinevalt Tartu ja Saare-Lääne piiskoppidest ei olnud Tallinna piiskopil oma piiskopkonnas ilmalikku võimu. Paralleelselt esimeste piiskoppide tegevuse algusega rajati tärkavatesse linnadesse ka esimesed katedraalid ja kogudusekirikud. Tallinna toomkirikut hakati tõenäoliselt ehitama 1220
Eesti riigivapp on üks vanimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. XIII sajandil annetas Taani kuningas Valdemar II Tallinna linnale ja HarjuViru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi kasutamise õiguse. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem 4. oktoobril 1788. Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa kubermangu vapi staatuse, mille kinnitas keisrinna Katariina II Vapp kehtis sellisena seisuste kaotamiseni 1920. aastal.
ning mõõdistas, fotografeeris ja säilitas selle. Harvey üks kolleegidest lõikas aju 204 tükiks ning tegi neist mikroskoobi abil ülesvõtted. Neid fotosid saatis ta aegajalt erinevatesse uurimisasutustesse, kuid vähesed teadlased võtsid vedu. Harvey, kes oma töökarjääri jooksul tegi USAle peale mitu ringi, säilitas tükkideks lõikamisest pääsenud ajuosa preparaadipurki pappkastis ning kandis seda endaga kaasas. 1998. aastal annetas ta preparaadi Princetoni ülikooli arstiteaduskonnale, kus Einsteini aju säilitatakse tänini. Esimene Einsteini aju anatoomiat käsitlev uuring nägi ilmavalgust 1999. aastal, seda juhtis Kanada McMasteri ülikooli neurobioloog Sandra Witelson. Harvey fotodest lähtudes leidis ta, et Einsteini aju kiirusagarad, mis vastutavad matemaatiliste võimete, nägemise ja ruumiliste võimete eest, olid 15 protsenti laiemad, kui tavalise keskmise inimese kiirusagarad.
Käisid koos luuletamas. Plaul Fleming(1609-1640): Saksa luuletaja. Viibis Tallinnas aastatel 1635-1636 ning 1639, olles Pärsiasse suunduva saatkonna kooseisus. Armastus kaupmehetütre Anna Niehuseni vastu viis Flemingi mõttele Tallinna elama asuda. Kavatsedes lõpetada meditsiiniõpingud ning omandada dokorikraadi, sõitis Fleming Leidenisse, kuid haigestus teel ja suri Hamburgis. Flemingist Tallinna jäänud raamatud - 26 teost kümnes köites annetas Oleviste raamatukogule tema mõrsja õde Elisabeth Niehusen, Niguliste pastori Nicolai von Hövelni lesk, 1660. aasta novembris. Nendest on tänapäeval Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonnas kaheksa köidet. Reiner Brockmann(1609-1647): Brockmann sündis Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
