Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming" (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ometi mulle nii tasutakse ?
 
Säutsu twitteris
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Viini klassikute koolkonda kuuluv helilooja . Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis , reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “ Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni ” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelilooja ja seetõttu pidi looma palju ka tolleaegset õukonnamuusikat. Oma viimase da Ponte ooperi, “Così fan tutte” kirjutas ta 1790, olles ringreisidel Saksamaal (Leipzig, Dresden, Berliin, Frankfurt, Manneheim). 1791. Aastal kirjutas ooperi “Võluflööt”, klarnetikontserdi, reekviemi ja “Ave Verum Corpus”. 1791. aastal kirjutas ooperi “Tituse halastus”/”La clemenza di Tito”, mille esietendus toimus Prahas. Sel ajal helilooja haigestus ning mõne aja pärast ka salapärastel põhjustel suri.
Mozart on kirjutanud Viini koolkonna klassikalises stiilis. Tema, nagu ka Haydni jt klassitsismi koolkonna heliloojate töid iseloomustab selgus, tasakaal ja läbipaistev vorm. Helilooja sünteesis kogu eelneva kuuldu ja õpitu, millega ta kunagi oli kokku puutunud ja andis sellele isikliku, mozartliku ilme: lapsena Londonis oli ta kohtunud J. C. Bachiga ning kuulnud tema muusikat, Pariisis ja Mannheimis sai ta tundma M. orkestri kõlalisi võimalusi, Itaalias puutus ta kokku Itaalia avamängu ja koomilise ooperiga ning kirjutas just noorena palju homotonaalseid teoseid. Vanemaks saades kasutas ta enam barokkharmooniast saadud eeskujusid ja kontrapunkti. Ta kirjutas oopereid kõigis tolleaegsetes põhižanrites: koomiline (“Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Nii teevad kõik”/ “Così fan tutte”), tõsine (“Idomeneo”), Singspiel “Võluflööt”). Oma hilisemates ooperites muutusid žanripiirid hägusemaks ja karakterid sügavamateks, nagu ka muusika , mis andis täpsemini edasi tegelaste hingeliigutusi, mida rohkem ta õppis orkestri kõlavärve ja võimalusi tundma.
Mozart oli eeskujuks endast 15 aastat nooremale Viini koolkonna esindajast Ludwig van Beethovenile.
Giuseppe Verdi (1813 Busseto – 1901 Milano ) oli itaalia romantismiajastu ooperihelilooja koos Gioacchino Rossini , Gaetano Donizetti ja Vincenzo Bellini´ga. Ta oli ka aktiivne rahvuslikus liikumises osaleja (il “Risorgimento”) ning armastatud suurmees Itaalia ühendamise aegadel, kus mängis olulist rolli tema ooperist “Nabucco” tuntud koor “Va´, pensiero, sull´ali dorate”/ “Lenda, mõte, kuldsetel tiibadel” – unistus ühtsest Itaalia riigist. Tema olulisemad ooperid – “la trilogia popolare” – populaartriloogia just ooperite ennenägematu edu poolest, nagu “Rigoletto” (1851) – kus peategelane pole mitte aristokraat, vaid n-ö alamast seisusest, inimene rahva seast – küürakas narr Rigoletto; “Il trovatore”/ “Trubaduur” (1853), mille Verdi tahtis nimetada “Azuncena” järgi, kes helilooja arvates oli peategelane – vaene mustlasnaine ning kõigi aegade üks enimesitatud oopereid “La Traviata” (1853), mille peategelaseks on – küll kõrgseltskonna, aga siiski – kurtisaan. Ooper tekitas suurt kära ja pälvis kõrgseltskonna kriitikanooli, aga võitis ajapikku publiku südame peategelase Violetta nii sügava inimlikkusega, mis erakordselt kauni muusikaga sümbioosis on jäänud siiani üheks maailma armastatumaks ooperiks. Verdi tekitas nende ooperitega tõelise ooperirevolutsiooni – ta valis oma peategelasteks lihtrahva kangelased, kellega inimesed said end samastada ning neile nende üldinimlikes läbielamistes kaasa elada. See oli aeg, kus üha rohkem muutus ooper kättesaadavaks üha suurematele massidele ning kus kõrgklassi aristokraatia arusaamad muutusid üha enam marginaalsemaks. Seetõttu oligi populaartriloogia niivõrd edukas laiema publiku seas.
Verdi õppis Milanos La Scala teatris cembalisti Vincenzo Lavigna juhatusel, kuna ei pääsenud halva klaverimängu oskuse tõttu Milano konservatooriumi kompositsiooniklassi. Ent ärgas noormees käis kõigil La Scala ooperietendustel ning huvitus kõigest, mis tema ümber selles muusikamekas keerles. Ta kuulis oma aja kõige kuulsamaid ooperidiivasid – Maria Malibran ja Giuditta Pasta, kes laulsid kaelamurdvates – ent vanamoodsates
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming #1 Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming #2 Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming #3 Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming #4 Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming #5 Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming #6 Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ille.saar Õppematerjali autor

Lisainfo

Ooperiheliloojate lühitutvustus, konspekt. Antakse ülevaade Verdi, Puccini ja Mascagni elulugudest ja loomingust.
ooper , itaalia , Mascagni , Puccini , Verdi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

29
doc
Varane ooper
22
doc
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
32
doc
Giuseppe Verdi
17
doc
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
56
pdf
Modernism ja muusikateater
10
doc
Giacomo Puccini
20
doc
Renessanssi Žanrid-heliloojad
8
rtf
Ooper-operett ja muusikal



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun