Frida Kahlo ehk sünninimega Magdalena
Carmen Frieda Kahlo y
Calderon sündis 1907 aasta 6. juulil. Ta
sündis, kasvas üles ja hiljem elas mõnda aega ka abikaasaga oma
vanemate kodus.
Maja, mida tuntakse ka Sinise maja nime
all ( La
casa azul) , mille ta abikaasa,
Diego Rivera , neli aastat
peale Frida surma kogu selle sisuga annetas, tingimusega, see
muuseumiks muuta Frida auks.
Ta isa,
Carl
Wilhelm Kahlo, tuntud kui Guillermo Kahlo
oli saksa päritoluga
fotograaf , ta jäädvustas enamasti
arhitektuuriliselt huvitavaid ehitisi ja maamärke. Kuigi Frida on
väitnud, et ta on saksa-juudi päritoluga, sündis ta isa
protestantlikusse perre. Viimastel väidetele
põhinedes oli yta
pärit hoopis tagashoidlikust katoliiklaste suguvõsast. Carl W kahlo
ei saanud oma kasuemaga läbi, nii maksis ta isa
1891 aastal talle (
olles 19 aastane) , et ta mehhikosse sõidaks, kus ta muutis oma nime
ja usku ( ateistiks).
92-93... Ta abiellus Maria Cardenaga,
kellega ta sai kaks tütart. ( teine laps suri peale sünnitust, peale kolmanda lapse sünnitust suri ema ) peale naise surma saatis
guillermo mõlemad tüdrukud üles kasvama nunnakloostrisse.
Kuna ta isa oli Saksamaal juvileer, sai
ta tööd ühes juviilipoes,.
SAMAL õhtul kui ta naine suri, peale
sünnitust,
palus ta oma töökaaslase
Matilde Calderon´i kätt ,
kes oli
native born mexican of spanish /
indian descent. Hiljem oli
aga Frida ema talle rääkinud, et ta tegelikult ei armastanud
Guillermot. Vaid abiellus temaga ta saksa päritolu pärast, mis
meenutas talle lahkunud armastatut. ( enesetapp).
1907. vihamsel
hommikul pool ühksa,
sündiski frida . . kolmas tütar ( matilde. 1898-1951 ; adriana
1902 -1968 ; frida 1907-1954 ja christina 1908-1964)
Frida ema oli sünnitusetuse ajal ja
pärast liifa haige,et frida eest hoolt kanda,
niisiis põetab teda,
(
toidab rinnaga)
indiaani päritolust amm.
6 aastaselt haigestub frida
lastehalvatusse, tervenemine kestis üheksa kuud, kuid siiski , tema
parem jalg ei arenenud ..välja.
1922 aastal austas arstiks saamise
õpinguid
mehhiko kõige lugupeetvamas haridusasutuses, ( Escuela
Nacional Prerpratoria de
Mexico ) ( national prepartiory school) .
((Samal aastal algas ka muralismo (
mehhiko haridusministri jose vaasconcelose 21. aastal käivitatud
seinamaalingute programmi tägajärg) Frida õppis oma tulevaselt
abikaasalt diego riveralt.))
Liitus grupiga „ los cachuchas“,kes
enamus ajast pühendasid end kirjandusele. Grupi juht alejandro gomez
arias oli tol ajal frida peika :D .
samal aastal muudab ta ka oma nime
kirjapildi saksapärasest FRIEDAST fridaks ja väidab uhkelt, et on
sündinud
1910 aastal, kui mehhiko
revolutsioon algas ( tegelikult
tahtis ta ennast lihtlsalt nooremaks muuta). See põhjustab palju
segadust tema kronoloogias ja kunstis)).
1924 aastal hakkab frida oma
isat fotostuudios
aitama . Talle õpetatakse kuidas kaamerat käsitleda,
pilte välja aretada ( ...... see teine sõna).. kuidas pilte
parandada ning neid värvilikseks muuta.
1925 saab frida tööd oma isa vana
sõbra, graafiku
fernando fernandez juures. Fernando õpetab talle
kuidas joonistada ja kuidas ühe rootsi mpressionisti (andres
zorn )
pilte kopeerida.
Sama aasata 17 septembril .satub tema
ja ta poisssõber alejandro bussiga koolist koju sõites avariise.
(trammiga? ). frida kannatab mitme vigastuste kääes : katkine
vaagnaluu, katkine
selgroo ja teised
tõsised vigastuse. Järgmised
mõned kuud möödusid
voodis .
1926 taastudes, saab fridale tõeks,
et ta ei saa eanm kunagi lapsi. Ta loob sünnitunnistuse oma
väjamõeldud pojale nimega Leonardo, sündinud septembris 1925 Punase Risti
Haiglas , kus teda raviti.
Alles neil kuudel hakkab frida
maalimist tõsiselt võtma, ta katsetas algul vesivärvidega ja siis
õliga.
Septembris maalib frida oma esimese
tõsiselt võetava töö „ Self-
portrait in a
velvet dress “ ( ta
maalis selle oma poisssõbra alejandrolie kingituseks, kahtlustades,
et see on ta peale õnnetust maha jätnud, püüab ta teda
maalides siis tagasi võita) , mis pani aluse ka
paljudele järgmistele
tulevastele autoportreedele.
1927 alejandro
lahkub euroopase
tuuritama, suhtlevad harva kirja teel. Aasta lõpuks on frida tervis
märgatavalt
paranenud ja ta elab „ laiemalt KUI ELU :D ! „ otsis oma vanad kooliaegsed sõbrad üles ja liitus noorte
kommunistese liigaga. Ta maalib palju portreesi oma sõpradest kui ka
perest .
1928 kohtab frida diego riverat läbi
kuuba kommunistide grupi kaudu, kellele ta hiljem oma töid näitab.
Diego arvates on fridal annet, mis annab fridale tunnustus jätkata
kunstiga.
Frida romantiline suhe alejandroga
lõppeb ja tema ja diego vahel tärkab uus.
1929 aasta 21 augustil saab fridast
rivera kolmas naine. Frida ema ei
kiida seda heaks, põhjendades, et
mees on liiga paks ja vana ning lisaks veel kommunist ja atheist(
diego oli 42 a vana, 185,5 cm ja kaalus kuskil 14o kg. Frida oli aga
22, 160 cm ja kuskil 45-5 kg).
Isale see nii
vastuoluline ei olnud
kuna mõistis, et mees oli rikas ja suudab frida ravi eest hoolt
kanda.
Frida rasestus, kuid pidi selle
katkestama kolm kuud hiljem. Detsembris kolivad nad CUERNAVACAsse kus
diego sai tööd ameerika saadikule seinamaalingute valmistamise
näol. Sel ajal valmib ka Frida teine autoportee „ time-
flies “ ,
kus ta on loonud talle firmamärgiks saanud folkloorse stiili.
1930 aasta alguses tuleb tal uuesti
aborti teha kuna mõranenud vaagna tõttu on loode
vales asendis. (
diego ei tahtnud osati lapsi kuna maalimise
komisjon kohustas neid
palju
reisima =
10 dal novembril saabusid frida ja
diego san fransiscosse kus diego pidi
seinamaalinguid luncheon
club of san fransisco stock
exchange ´ile ja
california school of fine
artsile.
Jällegi kui dioga teeb oma
seinamaalinguid, maalib frida „frieda and diego rivera“
kahene autoportree temast ja ta abikaasats nende pulmapäeval tehtud fotost.
1931 frida hospisaliteeritakse san
fransisco haiglasse, kuna ta deformeerunud paremas jalas valu muutub
kannatamatuks. Haiglas saab ta tuttavaks DR. Leo eloesseriga, tuntud
luu kiurg, ning samuti diego rivera vana hea sõber. Temast saab
frida poolt kõige usaldatum arst ja nõuandja kogu eluks.
Frida maal # frieda and diego rivera“
on väljapandud „
SIXTH ANNUAL EXIBITION OF SAN FRANSISCO SOCIETY OF
WOMAN ARTISTS“ ( kuuendal iga aastasel san fran, naisartistide
väljapanekul ) . _esimene avalik kord!!!
Mais naaseb frida tagasi mehhikosse,
jättes diego seinamaale lõpetama.
Mehhikos kohtab ta hungari
päritolu fotograafi, nickolas muray, kellega ta armusuhe kestis pea
10 aastat ( vahepeal nad
vist isegi
salaja kihlusid ) ...
novembris, kahlo ja rivera seilavad new
yorki kus diego retrospektiivne( tagasiulatav)
näitus aset leiab . (
museum of modern art, dec 22)
1932 aasta märtsis kolivad nad
philidelphiasse.,
aprillis aga detroiti ( diego saab
ford motor company käest auhinnatud seinamaalingu eest) . Neljandal juulil on
fridal nurisünnitus, millest ta taastus 13 päeva haiglas (
henry ford) . Vara-septemril on frida ema haigestunud, ta
reisib tagasi
mehhikosse. 15 sep. Ta kahjuks
sureb ( olles 56 , tal oli
rinnavähk ja sapikivid, 160 tk eemaldati kaks päeva varem),
oktoobris läheb
tagasi detroiti.
1933 kolivad uuesti diego töö tõttu
( ny) . RCA
building rockefeller
center . - üheksandal mail lastakse
rivera „lahti“, kuna ta kaasas
seinamaali lenini portree, ning
keeldus seda eemaldamast. 20 dal detsembril, frida ja diego naasevad
tagasi mehhikosse.
1934 aasta 10 dal veebruaril
hävitatakse the rockerfeller centeri
seinamaal . .
Fridal jälle raske aasta, tal
eemaldatakse pimesool ja paremalt jalalt
varvaste otsad. Elavad san
angelis kahekorruselises
stuudio /kodus, mille projekteeris
arhitekt juan o´gorman.
Paar läheb lahku kui frida avastab etdiegol on
afäär oma
noorema õe cristinaga.
1935 elab frida
omaette korteris
mehhiko kesklinnas ( avaenida insurgentes 432), juulis reisib ta NY
koos anita brenneri ja
mary schapiroga.. aasta lõpus ta naaseb oma
san
angel ese koju ja nad diegoga lepivad kokku et edasi elavad nad
lahus
frida kohtab jaapani/ameerika
skulptorit Isamu noguchi – afäär.
1936 aastal tehakse frida jalale kolmas
operatsioon . Juulis puhkeb
hispaania kodusõda. Frida ja diego
töötavad hispaania vabariiklaste poolel.
1937 jaanuar üheksas.
Leon trotsky ja
ta naina,
natalia sedova, saabusid mehhikosse, kus frida pakub neile
varjupaika
Sinises majas.(poliitsilste põhjuste tõttu, mis suuresti
oli põhjustatud diego rivera sekkumiste tõttu) Leoni ja frida vahel
hakkab susisema ja afäär lõppeb juulis.
23 septembril näidatakse esimest korda
frida maale mehhikos ( näitusesse oli kaasatud neli tema maali) .
Galeria de Arte näitus mehhiko riiklikus ülikoolis ( sõltumatu )
.
1938. aprillis kui prantsuse poeet ja
sürrealist andre
breton ning tema naine,
maalikunstnik jacqueline
lamba, külastasid mehhikot, et kohtuda trotskyga viibisid nad diego
rivera eksabikaasa juures, guadalupe maria.
Nad kohtusid ka diego ja fridaga. Kui
Breton nagi kahlo lõpetamata „ what the water gave Me“ . Breton
otsekoheselt „sildistab“ kahlo sündinud sürrealistiks, ning
teeb ettepaneku ta töid pariisis näidata.
Frida esimesed maalid ostis ameerika
kunsti koguja ning
näitleja Edward G.
Robinson . Makstes nelja maali
eest 800 dollarit ( 200 each)
oktoobris reisis frida NY kus toimus
tema esimene soolo näitus. Julien
levy galeriis , 15
east , 57
north st, november 15 dal. Näitusel oli 25 ema maali ning pea pooled
osteti ära .
Portrait of luther burbank- 300
dollaarit
henry ford hospital ( with the title
„the
lost desire“)-150
My
Birth - 300
My Dress Hangs
There -450
A Few Small Nips ( passionately in
love)-300
Flowers- I belong to my
owner . 150
( autoportree pühendusega leon
trotskyle, pealkirjaga „
between the Curtains“)-600
My
Nurse and I- 300
Memory ( The
heart )- 250
Fulang-Change and I-300
survivor 100
still life with pitahayas -300
the
fruits of earth- 400
xochitl. 100
Self Portrait with Itzcuintil dog -300
they asked for
planes and only got
straw wings-150
remembrance of an
open woond-200
the
four inhabitants of mexico ( „the
square is theirs) -300
girl with
death mask ( she
plays alone)
– 100
what the water gave me -600
eye-100
tunas -150
the deceased dimas( dressed up for
paradise)-250
my grandparents, my parents and i ( my
family)- 300
autoportree The
Frame . Unknown
1939 jaanuaris toimub pariisis Golle
Gallerys näitus, kus on ka frida tööd väljas. Samuti oli seal fotograaf
Manuel Akvarez bravo ja bretoni töid. Üks frida töödest,
autoportree The Frame, osteti The
Louvre poolt. . Pariisi olles
haigestus neeru põletikku ja peab haiglasse jääma.
Märtsis reisib tagasi mehhikosse oma
vanemate koju sinisesse maha, suvel frida ja diego hakkavad
lahutama ,
ning kuuendal novembril on see lõplik. Sügisel kannatab
seennakkuse käes, mis on ta käel, ning
kogeb rasket valu oma
selgroos. dr. Juan Farill käsib tal
puhata . Emotionaalne ja
füüsiline valu on aga nii tugv et ta hakkab jooma, palju .
1940- jaanuaril „the two fridas“ ja
praeguseks kadunud „ the wounded table“ on väljas „international
Surrealism Exhibition“ il väljas.
mai.tehakse atendaat trotskyle. Stalinistide grupeeringu poolt ( millega ka rivera seotud on).. tema ja ta naine kolivad sinisest majast välja. Rivera põgeneb san fransiscosse
august. Trotsky tapetakse. Rivera ja frida varasema mineviku tõttu hoitakse fridat kaks päeva politsei poolt kinni. Küsimustik
septembris, frida reisib san
fransiscosse dr.eloesseri juurde ravile. Tema tehtud testid näitavad
ränka neerupõletikku ja aneemiat.
Hiljem samal aastal näidatakse NY is
museum of modern arts is „ the two fridas“ näitusel „20 centuries of mexican art. Novembris veenab dr.eloesser riverat ja
fridat ära leppima, ning nad abiellusid uuesti, 8 detsembril, diego sünnipäeval .
1941.14 april, frida isa sureb. Frida
kannatab depressiooni, mis nõrgendab tema halba tervist enamgi .
Ta on üks kahekümne viiest inimest
kes on välja valitud loomaks Mehhiko kultuuri seminaari. Välja
valiti siis ministry of educationi poolt.
1942.28. veb osaleb ta mehhiko kultuuri
seminaril .
Kahlo „ self-portrait with braid“
kaasatakse näiusele „20th century portraits“. NY
Modern art mus. Veel üks frida töödest on valitud välja
sürreaismi temaatilisse näitusesse „ first papers of surrealism“
, mida sponsoreeris coordinating council of french relief societies.
1943 jaanuar. Kaasatakse frida tööd
peggy guggenheimi näitusesse „ exhibition of 31 women „ art of
this century . Ny galeriis. 14 jaanuaril the portrait of marucha
lavin näidatakse benjamin franklin raamatukogus, mehhikos. . Xochitl ja the flower of life olid First salon of the flower
´inäitusel üleval , millekorraldas secretary of agrikulture and development . Tema tööd kaasati MEXICAN ART TODAY philidelphia
kunstimuuseumi( the 2 fridas, what the water gave me ja self portrait whit necklace of thorns) .
Samal aastal läks ta õpetajaks kunsti
ja skulptuuri teadusosakonnaga LA ESMERALDA kooli, kus ta oli kümme
aastat õppejõud maalikunstis. Mõned kuud hiljem peale ühinemist
ei lase halb tervis tal reisida mexico citysse ja ta peab tunde oma COYOcANi kodus. Lõpuks jäi vaid neli õpilast regulaarselt käima:
arturo garcia bustos, guillermo monroy, arturo estrada ja fanny rabel
:D neid tuntakse ka „los Fridos“ e nime all.
19 dal juunil, frida ja õpilased
lõpetasd dekoratiivse seinamaalingu „ la rosaita“, mis asus
sinise maja lähedal
1944 friida füüsiline tervis halvenes
enamgi. Ta läbis mitmeid protseduure, kus ta selgroost eemaldati
vedelikku ja pidi hakkama kandma korsette. Alates sest ajast
sooritati talle mitmeid selja- ja jala (parem)operatsioone kümne
järgneva aasta vältel.
Ta vähendab oma õppetunde, kuid
siiski jääb pühendunudks /truuks oma õpilastele. Talle
makstaskse komisjonitasu seinamaalingu eest, posada sel sol hotellis ,
mille maalisid ta õpilased. Hotelli omanik pole kahjuks rahul
sellega ja laseb selle hävitada.
Ta maale näidatakse mitmel näitusel :
gallery of contemporary painters ( ny) ja kahel näitusel mehhikos :
second salon of the flower ja the child in mexican painting( benjamin
franklini muuseumis)
sel aastal alustab ka päeviku pidamis,
mida ta tegi kuni oma surmani
1945 aastal kui ta oli lõpetanud Freudi „moses and monotheismi“ lugemise maalis ta oma tõlgenduse
järgi sellest maali nimega „moses“.
Lola alvarez bravo pildistab fridat (
seeriaid ja seeriaid pilte fridast)
1946 aasta septembris autasustatakse
fridat NATIONAL PRIZE OF ARTS AND SCIENCE tema maali moses eest .
Mis on siis ministry of public education ´i poolt.
Juunis reisib ta koos oma õe
Cristinaga NY, kus talle sooritatakse „bon,e craft “ operatsioon
selgroole , mille käigus sulatati neli selgroolüli ja neisse paigaldati metallist varras selgroo toestamiseks. ( on tõendeid et
selle operatsiooni käigus doktorid sulatasid ühe vale lüli üles.
)
peale operatsiooni pidi ta 8 kuud
kandma metallist korsetti . Talle kirjutati ka valuga hakkama
saamiseks suuri koguseid morfiini , mille kõrvale tarvitas ta ka
suurtes kogustes alkoholi. Järgmisena kujunas tal välja aneemia maalimist ta siiski ei jäta
1947 aasta märtsis diego
hopilaseeritakse bronhopneunoomiaga ( mädane bronhiit .. kopsud ja staff on hallikaid mädekoldeid täis) .
Kuuendal juunil saab frida 40
aastaseks, kuid ta tähistab seda kui oma 37 sünnipäeva
1948 a talvel alustab diego rivera
afääri näitlejanna maria felix iga, millest puhkeb avalik
skandaal. Olles veendunud, et näitlejanna abiellub temaga, kaalub
ta fridast uuesti lahutada.
1949 aastal frida õde cristina pöördub
maria poole, et see lõpetaks oma suhted diegoga, frida pärast.
Juunis maria ja diego . Juuni äkitselt saabki afäär läbi.
Frida maalib „diego and I“, ja „
The Love if the Universe , the Earth (Mexico), Me, Diego and Mr.
Xolotl“ .
Tuleb ilmsiks et frida jalal on
tekkinud gangreen .
1950 aastal läheb frida uuesti
haiglasse korduvate selja probleemid tõttu, kuhu ta jääb 9 kuuks,
enamus ajast oles voodireziimil. Talle sooritatakse selle aja sees
kokku seitse seljaoperatsiooni. Enamus aastast veedab frida haiglas,
diego tema kõrval ( magab kõrvaltoas) .
Kuid vaatamata kõigile frida maalib
edasi.
1951Talle on palgatud arstid, kes
hoolitsevad tema eest koguaeg ning, kes talle valuvaigisteid
süstiksid.
10juunil kirjutab Fernando Benitez,
frida ja tema kunsti auks, ajalehte „Novadades“ artikkli
1952aastal aitab frida koguda allkiru,
et rõhutada vabadus liikumist. Diego immortaliseerib ( teeb
surematuks, jäädvustab igaveseks) tema püüdlusi oma
seinamaalingus „the nightmare of war and the dream of peace “.
Sel aastal alustas frida eluta looduse
maalimist. Ta maalis 13 seeriat järgneva kahe aasta jooksul. ( võis
olla, et oma halveneva välimuse tõttu ei tahtnud ta rohkem ennast
autopartreedele jäädvustada. Selleasemel kandis ta oma emotsioonid haavatud puuviljadele ja nutvatele kookustele. Põhjus võis olla ka
selles, et samal ajal tarbis ta suurtes kogustes valuvaigisteid ja
alkoholi, mis mõjutasid tugevasti tema maailimis võimet. ( eluta
looduse maalimine ei nõudnud nii detailset tööd)
1953. aastal organiseeris Lola Alvarez
Fridale elu esimise soolo näituse Mehhikos. Näitus kesti 13
aprillist kuni 27 ndai (the Galeria de arte contemporaneo´s) . frida arstda , ütleb talle et ta ei ole piisavalt terve et avamisel
osaleda, sellegi poolest frida läheb avanemisele. Tema haiglavoodi
laetakse kastikasse ja sõidetakse avanemisele, frida sõidab ise
viiakse kiirabiautoga kohale. Kohale saabudes naaseb frida voodise ja
neli meest kannavad ta galeriise.
Augustis, ta parem jalg, mis on
gangreeni nakatunud, amputeeritakse alt poolt põlve.
1945. 19ndal aprillil viiakse frida
teadmata põhjustel haiglasse. Mõned ütlevad, et see võis olla
enesetapu katse, teised aga, et tervis vedas jälle alt. 27 ndal
aprillil kirjjutab ta oma päevikusse kolme leheküljelise tänukirja
oma arstidele, õdedele ja kõikidele, kes ta eest hoolisid ja hoolt
kandsid.
6 mail kukub ta endale süstla
tagumikku, uuesti reis haiglasse, et see eemaldada
Juuni alguses jääb ta bronhiiti.
Uuesti voodireziimil. Juuni lõpus tundub et ta tervis hakkab
paremaks minema.
2 juulil, paranemas olles, ja vastu
arstide käsklusi, reisivad nad diegoga GUATEMALOSSE, et osa võtta
meeleavalduses põhja-ameerika vastu. See oli ühtlasi ka tema
viimane avalik esinemine.
Tema tegude tagajärjel ägeneb tal kopsupõletik .
13 juulil olles rängalt haige
kopsupõletikus, sureb frida oma sünnikodus ( the blue house). Surma ametlikuks põhjuseks on toodud kopsuemboolia (kopsuveresoonte
ummistumine). Kahtlustatakse aga ka enesetappu , kuid siiani pole see
kinnitatud. ( tema viimane sissekanne päevikusse oli veidera
alatooniga.
14 juulil toimusid ta matused, kuhu avaldust tuli avaldama üle 600 inimese. Tema keha kremeeriti hiljem
sel päeval ja tuhk asetati columbia eelsesse urni, mis asetseb nüüd
Sinises Majas. (seal Kuvatud)
diego kandis seda urni ja tema viimaseks sooviks oli et tema tuhk segatakse frida omaga ...
1958 aasta 30 juulil avati casa azul (
sinine maja) diego soovil esmakordselt kui Frida kahlo muuseum .
Kõik kommentaarid