Teleskoobid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Teleskoop

........................................................................................ 3 Teleskoopide tüübid ......................................................................................................... 3 Teleskoope iseloomustavad omadused ........................................................................... 4 Fookused ........................................................................................................................... 4 Suured ja väikesed teleskoobid ....................................................................................... 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus

Füüsika

8

doc

Kus kasutatakse läätsi?

neist on okulaariks nõguslääts ning kujutis teleskoobis on päripidine. Huygens'i teleskoop koosneb kahest kumerläätsest ning pöörab kujutise ümber. Sellele vaatamata kasutatakse tänapäeval vaid viimast skeemi. Põhjuseks on nõgusokulaari väiksem vaateväli. · Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Vajadus juhtida valgus väljapoole teleskoobi toru on viinud erinevate reflektoritüüpide tekkele. Kõige lihtsam on peegeldada valgus torust välja ristsuunas (nn. Newtoni süsteem); kõige mugavama ja lühema teleskoobi saame, kui peegeldame valguse tagasi peegli suunas ja teeme viimase keskele ava, mille taha paigutame okulaari.

Loodusõpetus

8

doc

Taevakehade uurimine

kaarekraadi), mis võimaldab suurtelt taevaaladelt saada vigadevabu pilte. Viimase poole sajandi märksõnadeks astronoomilise vaatlustehnika alal on kosmose- aparaatide rakendamine ning maapealsete teleskoopide asimutaalse monteeringu tagasitulek. Et asimutaalne monteering, kus teleskoopi pööratakse ümber horisontaalse ja torni ümber vertikaaltelje, on ekvatoriaalsest ökonoomsem, oli algusest peale teada. Kahjuks puudusid möödunud sajandil tehnilised vahendid teleskoobi piisavalt täpseks juhtimiseks kahe pöördetelje korral. Elektronarvutite rakendamine 60ndatel aastatel lahendas selle probleemi Nagu paljudes teistes teadustes on ka astronoomias andmete kogumine muutumas omaette tööstusharuks. Teadlaste poolt koostatud programmide täitmiseks ehitatakse lisaks universaalteleskoopidele üha sagedamini spetsiifilisi optilis-elektroonilisi komplekse, mis töötavad arvuti juhtimisel aastaid või isegi aastakümneid.

Füüsika

36

odt

Tõravere Observatoorium

.........................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul....................................................................................15 2. TEADLASED JA UURIMUSSUUNAD TÕRAVERE OBSERVATOORIUMIS...........18 2.1. Uurimissuunad algusaastatel.....................................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu.............................................

Füüsika ajalugu

11

docx

Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika

.............................................................................................. 14 Läbi aegade on astronoomid unistanud üha suurematest teleskoopidest, et koguda rohkem kiirgust ning näha üha kaugemaid taevakehi ehk vaadata ajas üha enam tagasi ning jõuda aina lähemale Universumi algusele. Edusammud arvutite ja peeglite valmistamise tehnoloogias 20. Sajandi teisel poolel suunasid mõtte uute suurte teleskoopide ehitamisele. 1990. aastate alguseni olid maailma suurimad teleskoobid 4-6 meetriste peeglitega. Viimasel 15 aastal on ehitatud 13 teleskoopi, peegli läbimõõduga vahemikus 8-10 meetrit. Üpris ammu sai selgeks, et väga suuri peegleid on klassikalisel kujul väga raske või isegi võimatu valmistada. Mida suurem on läbimõõt, seda raskem on peegel. Kui suurendada läbimõõtu kaks korda, suureneb peegli pindala ehk valgust koguv pind neli, mass aga kaheksa korda. Näiteks kui meetrise läbimõõduga klassikaline peegel kaalub 250 kg siis analoogne 10

Füüsika

12

rtf

Kosmograafia referaat "Eestlasest leiutaja ja astro-optik Bernhard Schmidt´i elu ja tegevus

1929. aasta septembris külastab ta viimast korda oma lapsepõlvekodu Naissaarel, et matta oma ema Maria. Tagasi Bergedorfis alustab ta oma viimast tööd, mis kirjutab Benhard Schmidti nime igavesti astronoomia ajalukku ­ nimelt töötab ta välja koomavaba peegli, mis polnud mitte paraboloid nagu tavaliselt, vaid sfääriline peegel. 1. 4 Elutee lõpp Teade Schmidt`i leiutatud teleskoobist levib astronoomide hulgas kiiresti ning peagi vaatavad taevast mitmed seda tüüpi teleskoobid. Kuid kuulsa optilise süsteemi autor ise on jõudnud oma elutee lõppu. 1. detsembril 1935. aastal sureb Bernhard Voldemar Schmidt Hamburgi hospidalis raske haiguse tulemusena. Ta on maetud Hamburg-Bergedorfi observatooriumi lähedale ning tema hauakivil on sõnad, mis teda kõige paremini iseloomustavad: Per aspera ad astra ( lad k "Läbi raskuste tähtede poole"). 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse 2. 1 Schmidt´i kaamera Tema suurim panus teleskoobiehitusse on 1930

Kosmograafia

20

ppt

Teleskoobid ja Maa tehiskaaslased

Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased  Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. ­ Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer

Füüsika

2

doc

Hubble’i teleskoop

aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub. Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma. Hubble'i avastused pani aluse Suure Paugu teooriale. Hubble'i teleskoop on praeguseni maailma suurim kosmosetelskoop. Tema peapeegli läbimõõt on 2.4 meetrit ja teleskoobi mass on umbes 12.5 tonni. Oma 10 aastase töö jooksul on Hubble'i teleskoobiga vaadeldud 13670 erinevat objekti, tehtud rohkem kui 271000 üksikvaatlust ja Maale saadetud umbes 3.5 terabaiti (1TB = 1*1018 baiti) andmeid. Hubble'i teleskoobi vaatluste põhjal on kirjutatud ja avaldatud vähemalt 2651 teaduslikku artiklit. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees ­ fotosid ei ähmasta atmosfäär. Alates kosmosesse saatmisest 1990

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)