Aatomite vliselektronkihi kofiguratsioon on ns2. 2. rhma elementide korral titub s- orbitaal ja jrgmiste elementide rhmade puhul hakkavad tituma p-orbitaalid. 3. BE LEIDUMINE JA KASUTUSALAD Be-elemendine vhelevinud, litosfris 47.kohal. Thtsaim mineraal berll, mis kujutab endast berlliumalumiiniumsilikaati Be3Al2[Si6O18]. Vhem tuntumad on fenakiit, krsoberll ja gadoliniit. Kasut: Be thtsaimaks rakendusalaks on sulamid. Be leiab kasutustamist portatiivsetes neutronkiirguse allikates. Be-Ni sulamist tehakse tppiskellade vedrusid. Be-sulameid tehakse tehiskaaslaste antenne, mootoridse, kuumakaitseekraane. 4. LMM-HDROKSIIDID, SAAMINE JA KASUTAMINE. Laialdaselt kasut. Ca(OH)2 - kige odavamtugev alus. Kasutusalad kattuvad CaO- ga, sest vesikeskkonnas lahustub vees sna raskesti. Cao + H2O tekib Ca(OH)2. hus: Ca(OH)2 + CO2 tekib CaCO3 + H2O Sageli on laboris pikemalt seisnud Ca(OH)2 vi CaO osaliselt vi tielikult muutunud CaCO3-ks
glükoosilahust · Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe · Katseklaase hoitakse 20 min toatemperatuuril · Lainepikkusel 410 nm mõõdetakse lahuste optilise tiheduse väärtused Koostatakse kaliibrimisgraafik ja tehakse kindlaks glükoosi kontsentratsioon Paralleelproovide optilised tihedused: 0,086 ja 0,087, keskmine on 0,0865. Massiprotsent arvestades 400x lahjendust: Järeldus: Erinevates allikates on apelsini glükoosisisaldus vahemikus 2% - 8%, seega võib eeldada, et katse tulemused on rahuldavad. Kasutatud apelsini glükoosisisaldus on 5,2374 4,75 grammi glükoosi 100 grammi mahla kohta. Allikad: http://thepaleodiet.com/fruits-and-sugars/ http://www.aqua-calc.com/page/density-table/substance/orange-blank-juice-coma-and-blank- canned-coma-and-blank-unsweetened http://www.diabetesincontrol.com/index.php?option=com_content&view=article&id=4486 https://www.google.ee/url?
Kikapuu keel Kikapuu keelt peavad mõned lingvistid ka mesquakie keele(või teisiti kutsudes ka inglise keeles fox keele) üheks dialektiks, aga siiski peetakse teda ka omaette keeleks ning on kõigis minu esitletud allikates määratletud kui omaette keel. Kikapuu keel kuulub algonkini keelte hulka (Wiktionary). Keele kõnelejate arv on viimaste teadaolevate andmete järgi 510, aga kikapuu kõnelejate populatsiooni mõõdeti USAs viimati 2007 aastal ja Mexikos 2000. aastal, seega võivad arvud olla tänaseks muutunud. Andmed pärinevad etnoloogia maailma keelte teadmiku 19. väljaandest, mis tuli välja sellel ehk 2016. aastal. (The Endangered Languages Project.).
(Kingfisher 2003: 264) Maiade loomismüüdid olid sarnaselt enamiku teadaoleva Mesoameerika kosmogooniaga seotud põhiliselt ohvri, viljakuse ja püha õiguse sisseseadmisega sotsiaalhierarhilise süsteemi tarvis, kus domineeris valitsev eliit. Ometi pärinevad teaved neist epohhiloovatest sündmustest pigem kirjeldustest, mille on andnud hilisemad maiade kultuurid kui klassikalise maia kultuuri vahetust uurimisest. Maiade loomismüüte on küll kajastatud mitmedes allikates, kuid nendest kõige tähtsam on „Popul Vuh“ ehk „Nõupidamise raamat“ , mis on siis maia kirjandust esindav unikaalne meistriteos. Seal kõneleb kolmest varasemast loomisest – nimelt loomade, mudast inimeste ja puust inimeste loomisest, millest kõik lõpetavad kaosega. Järgmisena tuleb juttu võimsast pallimängust, mille võidavad kangelaskaksikud ja saavad päikeseks ja kuuks, mis omakorda viib neljanda ja viimase loomiseni, mille puhul inimene vormitakse maisist. (Nicholas J
HINGEDEPÄEV - 2. NOVEMBER Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. HINGEDEAEG Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis
Püstitatud hüpoteesi vaidlustamine või tõestamine Viitamine Kui kasutad allikat, mis ei ole sinu, siis tuleb sellele viidata Järgi viitamisreegleid hoolikalt! Viitamata jätmist karistatakse kriminaalselt, kuna see on autoriõiguse vargus! Viitamine interneti allikale Kui internetist leitud autorit ja ilmumisaastat ei ole võimalik, siis pannakse interneti aadress viitesse koos kuupäevaga Kasutatud allikates vastab sellele täpselt sama kirje Uurimistöö vormistamine Ühepoolne A4- leht Kirjastiil- Times New Roman 12 Reavahe on kindlasti 1,5 Lehekülje number all paremas nurgas, väljaarvatud tiitelleht ja sisukord Justified Vasakult 3,5 cm, et materjal oleks köidetav Taandrida ei kasutata, lõikude vahel 1 tühi rida Paremalt, ülevalt, alt 2 cm Koostöö juhendajaga Kuuletu ja kuula juhendajat tähelepanelikult
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf (mõnedes allikates ka kits) Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes ,,noored mehed") kaitse all. (Fink 2000: 285) Zeusi sünni ja kureetidega on seotud järgmine müüt (Hamlyn 1965: 106): Kui Zeus sündis oli oht, et tema isa Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi
Lausearvutuslauseid tähistame formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q . . . __ Inversiooni tähistatakse erinevates allikates erinevalt: A A A' Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loogiliste konstruktsioonide abil liitlauseid: Aritmeetilise liitmise tehtemärki ' + ' sobib kasutada VÕI-tehte ehk disjunktsiooni tehtemärgina sellepärast, et disjunktsioon on "tavalise"
leiti luukujuke, mis on kusjuures päris eriline. Ühel küljel on Ristija Johannes, teisel küljel Püha Jüri, tavaliselt kujutatakse vaid ühte inimest. Üheks kaubaks, mida läänest palju sisse toodi oli tekstiil. Kõige kallim oli punane kalev, punaseid rõivaid kandsid keskajal kõige jõukamad inimesed kõige pidulikematel sündmustel. Keskaja Tartusse on jõudnud ka siidi. Tartu jäätmekastist on välja tulnud näiteks siidist valmistatud kotike. Importkeraamikast kirjalikes allikates kirjas ei ole, kuid arheoloogilisi leida on seevastu rohkesti. Veerand või koguni kolmandik arheoloogilistest leidudest on importkeraamika. Põhiliselt on toodud Lääne-Euroopast tugeva põletusega heast peenest savist kanne. Tartust on leitud ka kivikeraamiline kann, millele on omal ajal ümber tehtud nahkümbris, see on tõenäoliselt Jakobi tänavalt leitud. See näitab, kui kõrgelt võidi kohapeal hinnata kivikeraamilisi kanne, kuna nahkümbris on väga kaunilt kaunistatud.
Eestlaste esmamainimine. Rooma geograafid ja ajaloolased kirjeldasid ka Läänemere rannikul elavaid rahvaid. Aastal 98 pKr. Pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas ,,aestid". Tänapäeval arvatakse, et üldiselt nimetati nii balti hõimusid. Pole aga võimatu, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid, sest läänemeresoomlaste eluala ulatus sel ajal veel tunduvalt kaugemale lõuna poole. Teise versioonina on oletatud, et eestlasi võidi arvata ka rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud ,,fennide" hulka. Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. Suuri edusamme soodustas asjaolu, et vanem rauaaeg oli arvatavasti rahulik sõdadeta ajajärk.
Parnassos Seal asus Apolloni oraakel. Kentaur Inimese ülakeha ja hobuse kerega ning jalgadega metsikud olendid. Enamasti metsikud, kuid Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest. Kükloop Ühesilmsed hiiglased. Sireen Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Saatür Sokkinimesed, ebainimlikult inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks Poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Laertes Odysseuse isa
Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nimest Mattathias.Ta kuulus Jeesuse 70 jüngri hulka, olles temaga Jeesuse ristimisest alates
KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas
Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (nõidussõnu kasutada - näiteks loitsiti, et põua ajal vihma tuleks),
Kroonikateadete kohaselt algas kogu Harjumaal põletamine ja tapmine, kõik sakslased, kes kätte saadi, löödi maha. Ei halastatud ka Padise kloostris olnud 28 mungale, kes samuti tapeti. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. (Laar, 1957) Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Enamik neist nimelt pärast 1343. aastat enam allikates ei esine või on need asukohta vahetanud. (Laar, 1957) Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga. Kui kogu maa oli nende käes, saadeti Soome, Turu foogti juurde saadikud, kes pakkusid Harjumaad Rootsi kuninga võimu alla ning palusid selleks maale saata abivägesid. Oluline on ka see, et samal ajal toimus Taani ja Rootsi vahel sõda, seega ei olnud
Sisukord Ajalugu 1.1 16.sajand (lk 3) 1.2 18.sajand (lk 3) Perekonnad 1.3 Esimesed Nolckenid (lk 3) 1.4 Gustav von Nolckeni aeg (lk 4) 1.5 Axel von Nolckeni aeg (lk 5) 1.6 Eduard von Nolckeni aeg (lk 5) Mõisa-ala iseloomustus (lk 5) Mõisas asuv kool (lk 6) Mõisa paranormaalne pool (lk 6) Pildid (lk 7) Kasutatud kirjandus (lk 10) 2 1.7 1 Ajalugu 1.1 16.sajand Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates Moisekatzi( eesti k. Mooste) Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille läänistas Poola kuningas Stefan Bathory 16. sajandi lõpus Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturzile. Kuni Poola võimu lõpuni kuulus see küla tema pojale Caspar Sturzile. 1625. aastal kuningas Gustav Adolf läänistas Moisekatzi ja Kaugositzi (eesti k. Kauksi) mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, kellele need kuulusid veel 1639. aastal.
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed.
Karotiin ei lahustu vees, küll aga kergesti rasvades. Karotiini paremaks omastamiseks lisatakse köögiviljatoitudele toidurasvu. Kollase või kollakaspunase värvusega köögiviljad sisaldavad karotiini oranzhide kristallidena, mis hõljuvad värvuseta raku mahlas. Rohelistes köögiviljades kuulub karotiin koos klorofülliga kloroplastide koostisse. A-vitamiin ja karotiin on looduslikes allikates palju püsivamad kui puhtal kujul. Kuumtöötlemisel säilib A-vitamiin peaaegu täielikult. Et A-vitamiini puudus kasvuealiste laste toidus pidurdab kasvu, nimetatakse seda ka kasvuvitamiiniks. A-vitamiini puudus põhjustab kanapimedust ning teisi silmahaigusi, nõrgendab üldist vastupanuvõimet haiguste, eriti hingamiselundite suhtes. A-vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, piimas, võis, munakollases. Karotiini sisaldavad
Rakvere ordulinnusest. Mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks. Koosseis Ordu eesotsas seisis kõrgmeister. Tema valitses kõiki ordu harusid (Liivimaa, Preisi). Orduliikmed jagati kolmeks: Rüütelvennad Preestervennad Seersantvennad ehk hallmantlid. Lisaks ordu täisliikmetele olid ordus ka ilmikutest poolvennad, kes tegelesid tavaliselt käsitöö ja muude madalama taseme majandusülesannetega. Liivimaal on neid allikates mainitud väga harva. Sõjajõud Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Lisaks rüütlitele osalesid sõdades piiskoppide vasallid ja kohalik rahvas. Hiljem 15. sajandil asendus sõjajõud suurel määral palgasõduritega. Hiliskeskaegsed muutused: rüütlite põhitegevuseks olnud sõjapidamine asendus vallutatud maade valitsemisega. Liikmete määramine ordusse Nii Preisi- kui ka Liivimaal ei olnud orduvennad kohaliku päritolu.
Elukoht ja toitumine Külad olid väikesed, kus majad olid lähestikku. Oli mitu tüüpi maju. Savist majad, puidust majad ja kivist majad. Majal ei olnud korstnaid ja aknaid. Katus oli õlgedest. Talupoja majas oli 1 tuba. CarlPatrick 14 Talupoegade usk · Eestis usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. · Neile toodi ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. · Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. · Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. · Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks
Sisukord 1Bakterid................................................................................................................ 1 1.1.Salmonella........................................................................................................ 1 1.1.1.Salmonella bongori................................................................................. 1 1.1.2.Salmonella enterica................................................................................. 1 1.2.Clostridium Perfringens.................................................................................... 1 1.3.Stahylococcus aureus....................................................................................... 2 1.4.Escherichia coli................................................................................................. 2 1.5.Bacillus cereus...................................................
Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimi...
Aga otsestest ajaloo allikatest ei ilmne niisugune protsess. ,,Ei ole selge, kes oli täpsemalt need, kelle huve katoliku vaimulike ebaväärikus ning õpetuse ja kirikuteenistuse sisulised ebakõlad, mõistusevastasus või lihtsalt arusaamatus häirisid usuliste tõekspidamistega. Tüli osapoolteks olid tavaliselt ilmikvaimulikud ja kloostrid või ka linn ja kloostrid. Samas ei leidu reformatsiooni eel ja kestel allikates mingeid tõendeid usulistest vastuoludest all-linna katoliiklike ilmikvaimulike ja linlaste vahel. Üldine rahulolematus katoliku kirikuga ja vastuolud kiriku sees, millele mõned uurijad on viidanud, allikatest ei ilmne." (Kala 2007:12.) Luterlik usupuhastusliikumine ei alanud Liivimaal aga päris tühjalt kohalt, sellele eelnesid sajand tagasi alustatud katoliku kiriku uutmisprotsess. Pärast Konstanzi (14141418)
Marek Sissejuhatus Ma tegin töö Kihnust ja selle ajaloost. Ma tegin selle töö sellepärast, kuna see teema tundus huvitav. Ma uurisin Kihnu kultuuri ja traditsiooni, keele, rahvarõivastste, lippu ja vapi, mitmekesise looduse, huvitavate paikade kohta. Mind huvitas kõige rohkem Kihnu keel ja ajalugu. 3 Marek Ajaloost Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal (Kyne), asustust 1518. aastal. Viimastel aastatel tehtud väljakaevamiste tulemusel on aga selgunud, et esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha. Leiuainese vähesus osutab asustuse lühiajalisusele, võimalik, et tegemist oli hooajalise hülgeküttide või kalurite laagripaigaga. Halduslikult kuulus Kihnu keskajal Saare-Lääne piiskopkonda. 16. sajandi teisel poolel toimunud
ning sarvadega.Lõbustasid jumalaid oma jämedate naljadega. Kentaur-metsik ja himur hobuinimene, süngete mägede elanikud, Kentauruse pojad. Sireen-inimkehaga lind, kes imeväärse lauluga peibutas meresõitjaid oma saarele ja tappis nad seal. Sileen-hobuse saba ja hobuse kõrvad, aga inimese keha Muusa-lahutas pidutsevate jumalate meelt oma lauluga, Apollon saatis teda oma lüüral. Nümf-noor naine, pooljumalik olevus, kes elas mägedes, meres, puudes, allikates. Ta ilmus jumalate saatjaskonnas tantsivana, musitseerivana. Kükloop-,,sõõrsilm", ühe silmaga keskel, hiiglased, nad sepitsesid piksenooli ja välke Zeusi jaoks. Erinnüs e. Fuuria-kättemaksujumalanna Gorgo(Medusa)-koletised, 3 õde, kellel olid juuste asemel maod, kivistava pilguga. Graatsia-Aphrodite saatjannad, kaunid ja head Titaan(id)-vanad jumalad, alguses oli neid 12, valitsesid maailma Sfinks-naise pea ja ülakehaga, aga lõvi alakehaga ja tiibadega. Küsis mõistatusi 4
polügraafteste, kuid enam seda teha ei tohi. See on tingitud just sellest, et need testid pole nii raudkindlad, kui sõrmejälg või DNA. Politseiuurijad kasutavad valedetektoreid aga edukalt. Vägisi aga kedagi ei testita. Aparatuuri kasutavad ka näiteks advokaadibürood ja eraisikud. Kõige enam kasutatakse valedetektoreid USAs, Iisraelis, Jaapanis, Türgis ja Lõuna-Koreas. Valedetektorite usaldusväärsuse üle on olnud tulised vaidlused. Erinevates allikates on valedetektori usaldusväärsusest erinevad andmed ja protsendid. Politseiajakirjade kohaselt on polügraaftestid õiged enam kui 90% juhtudest. Artiklites aga, mida avaldavad psühholoogid teaduspublikatsioonides, tuuakse esile erinevaid tulemusi: keskmiselt 57% süütutest ja 76% süüdlastest tuvastatakse testidega õigesti. Need tulemused erinevad üksteisest vägagi. Polügraaftestide usaldusväärsed tulemused sõltuvad ka küsitlejast. Selleks on professionaalid,
Inimesel, kes pole harjunud ise mõtlema, on raske ning mõnikord võimatu seda teha, kuid Kant väidab, et iga inimene peaks ise mõtlema ning ükski institutsioon ei tohiks seda inimestel keelata. Vastasel juhul ei toimiks ühiskonnas edasiminekut. Vastused küsimustele: 1) Kaks peamist tegurit, mille tõttu viibib inimene valgustamatuse seisundis, on laiskus ja argus. Minu arvates seisneb nende kahe teguri tähtsaim erinevus nende allikates. Laiskus johtub inimesest iseendast, see on inimloomuses: Kant ütleb, et ,,alaealine" on lihtsam ja mugavam olla kui end mõtlemise pärast vaevata. Argus on sageli teiste inimeste pealesurutud: näiteks sisendatakse noortele naistele, et oma peaga mõtlemine olevat keeruline ning ohtlik tegevus. 2) Olla laisk on igati mugavam, kuna siis on lihtne vältida isemõtlemise ohte ehk vigu. Näiteks, kui sulle
1. Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokk...
Kuna sellised kohti on palju küntud, on leiumaterjal murenenud. Asulakoht Aiamaa külas Tartumaa. Kaugeltki kõik asulakohad ja muud muistised ei ole kaitse all. Kihelkonnad Põhiline territoriaalne üksus. Kihelkkonnad otsustasid sõjalised küsimused ja välislepingud, kohtupiirkond. Läti Hendrik räägib kihelkonnavanematest. Paljudes muinaskihelkondades on keskne linnus aga paljudes ei ole. Muinaskihelkondadest on teada vaid need, mida on mainitud kirjalikes allikates, peamiselt Hendriku Liivimaa kroonikas. Kihelkondade liidud- maakonnas. Muinasmaakondade areng 13. Sajandiks ebaühtlane. Maakonnal puudus tsentraalne võim, maakonda esindaid kihelkondade vanemad. 13.sajandiks kujunenud maakondlik muster on läbi erinevate võimude ja halduskorralduste järgitav tänapäevani. Hendriku Liivimaa kroonika kohaselt korraldas maakond ühiselt sõjakäike ja kaitset. Suured sõjaretked seostuvad Saksa ja Taani vallutustega, varasemad olid ilmselt
eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja. Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Tritonile iseloomulikeks tunnusteks on ka ja kolmhark ja merekarbist pasun. Najaadid olid veenümfid. Nemad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes. Allmaailm Surnute riiki valitses üks kaheteistkümnest suurest olümplasest, Hades. Tartaos ja Erebos on mõnede müütide järgi allilma osad. Tartaos on sügavam osa, Maa poegade vangla. Erebos on paik, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist. Homeruse järgi on allilm hämar, varjuline paik, varjude riik. Seal on vana paadimees nimega Charon , kes toimetab surnute hinged üle vee teisele kaldale, kus asub Tartarose
Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesu- gused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste,
Pettis pidevalt Herat (oli palju armusuhteid, mida püüdis varjata.) Hera (Juno): Zeusi naine ja õde, abielunaiste kaitsja, oli hästi armukade. Halastamatu Zeusi armukeste vastu maksis kätte. Poseidon (Neptunus): merejumal, kel oli võime maad väristada. Kujutati kolmharki hoides. Hades (Pluto): allilma valitseja, halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane. Surmajumal, kuid mitte surm ise. Viimasti kutsuti Thanatos. Pallas Ateena (Minerva): varasemates allikates on ta hoolimatu lahingujumalanna, hilisemates tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon (Phoibos): Zeusi ja Leto poeg, väga ilus jumal. Ta oli sidemeks inimeste ja jumalate vahel, kes mängis hästi lüürat. Aphrodite (Venus): armastuse- ja ilujumalanna. Artemis (Diana): Apolloni kaksikõde, Zeusi tütar, kes oli metsloomade emand ja väga hea kütt. Hermes (Mercurius): Zeusi käskjalg ja poeg, kes lendas käsku täitma kiiremini kui mõte. Ares (Mars): sõjajumal
kaudu. Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas oli lai värav, kustkaudu sügisel vili sisse veeti. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, eelkõige hobuseid ja sigu, ülal laepeal aga heina ja põhku. Samuti kasutati rehealust veokite ja hobuseriistade hoidmiseks. Pulmade ja muude pidude puhul oli see tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud. Kamber leiab esmakordselt mainimist alles 17. sajandi allikates. Kaua aega oli see kütteta ruum, mida kasutati hoiuruumina ja kus suvel magati. 19. sajandi alguses muutus kamber suitsuvabaks ning sai soojustuse ja klaasaknad, sajandi teisel poolel juba ka laudpõrand. Kambrit hakkasid esmajoones kasutama peremees ja perenaine koos väikeste lastega, teised täiskasvanud ja vanemad perekonnaliikmed jäid edasi rehetuppa. REHIELAMUD Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu (10.04.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu (10.04
toovad Yellowstone'i rahvuspargi kriiti sisaldavast aluspõhjakivimist tulist vett maapinnale. Tuline aurav vesi lahustab sügaval maa all aluspõhjakivimit ja kannab selle maapinnale, kus see pärast vee jahtumist sadestub valge mineraalina, mida imetatakse allikalubjaks. Sadestunud mineraal annab igale allikale ainulaadse kuju ja välimuse ning senikaua, kuni kuum vesi voolab, muutub ka iga allika välimus. Allikalubi on sadestudes valge, aga allikates elavad kuumust eelistavad bakterid ja vetikad annavad terrassidele säravkollase, pruuni,või rohelise värvi. Mammoth Springs'i vesi pärineb Yellowstone'i nõlvadele ja kaugemalegi langevatest vihmadest ja lumesulamisveest, mis nõrgub sügavale maapõue ning kuumeneb seal sulast magmakehast eralduva soojuse mõjul enne maapinnale tõusmist. Kasutatud kirjandus: Tiit Kuningas ,,USA. Ameerika ühendriigid'' 2001 lk. 257-259
piiskopkonnad. Hiljem Leedu suurvürstiriik ja ka Poola-Leedu ühisriik – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelisi vaherahulepinguid ja sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Moskva tsaaririigi osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620. aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn Põhjamaade seitsmeaastase sõjaga (1563–1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vastu ning nn Kahekümneviieaastase sõjaga (1570– 1595) Rootsi ja Venemaa vahel.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da) (05.06.2015) 1.4. Vene-Rootsi Kahekümneviieaastane sõda „Kahekümneviieaastane sõda oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595“ (http://et
Tantsulisi elemente kasutatakse ka laulumängudes ja laulude esitusel. Allikas 1 Kõneldes rahvatantsust, mõeldakse sageli ainult vanemaid tantse ja nende uusesitusi. Tegelikult kuulub rahvatantsude hulka kõik see, mida inimesed tantsivad loomuliku seltskonna- ja peokäitumise osana, sõltumata tantsu vanusest ja tüübist. Allikas 2 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS Tantsud on osalt seotud tavanditega nagu pulma- ja kalendrikombestikus ning samas on ka hea meelelahutus. Vanades allikates on üksikuid teateid eestlaste sigivus- või tõrjemaagiliste tantsude kohta. Palju tantsiti lõbustuseks, mis andis võimaluse suhelda, emotsionaalselt väljenduda ja end näidata. Mardi- ja kadrikombestiku kohustuslik osa oli mardi- ja kadrisantide tants. Maagilise iseloomuga võis olla tantsimine tule ümber suvistel kalendripühadel. Tantsiti ka talgute lõpetusel, nädalavahetusel jne. Tantsude vaheaegadel mängiti ringmänge. Allikas 2. Rahvatantsude kõige vanemaks vormiks on ringtantsud
Psalteerium - kandle kõla, mängitakse püsti Lauto - pooliku pirni kujuline (kael on ära murtud) Harf - süleharf Puhkpillid: Topelt plokkflööt Torupill - ainus sõja muusikainstrument Mitmehäälne muusika - Eeldas noodikirja kasutamist - Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks - Ühehäälsuse kõrvale ilmus mitmehäälsus Mitmehäälsus kujunes 11.-12. Sajandil Organum: - Mitmehäälsuse ainus vorm pikka aega kiriklikes allikates (paralleelne organum ja vabaorganum) - Saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis - Gregoriuse laulule lisati saatehääled - 12. sajandil muutus saatehääl põhihäälest olulisemaks - kaunistatud organum - Regulaarne tantsuline rütm - Õitseng Pariisis oli 12-13.saj - Notre Dame'i koolkond - kujunes eriti kunstipärane organum Meistrid: Esimesed keda hakati nim heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas:
Uue- Riisipere mõis (Neu- Riesenberg) Referaat Tallinn 2009 Uue- Riisipere ehk Neu- Riesenberg Kirjalikes allikates on Riisiperet mõisana mainitud 14. sajandi lõpul. Nime sai see kunagise Taani vasallide Risberite (ka Riesebieter, Risbiter) järgi. Kuni 19. sjandini alguseni asus mõisakeskus Vana- Riisipere mõisas, mis hiljem jäi karjamõisaks. Vana- Riisipere kunagine parun Johann von Uexküll (srn 1535) oli tähelepanuväärne isik Eesti ajaloos. Tema elukäigust ja talupoja tapmisele järgnenud surmanuhtlusest Tallinnas said inspiratsiooni ka eesti mängufilm ,,Verekivi" loojad
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energia tootmisega erinevatest allikates, selle mingil kujul transporditavaks töötlemisega ja seejärel tarbijateni viimisega. Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijateni. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit)
Vanalinna ja mere lähedus koos ajaloolise hoonestusega on muutnud Kalamaja külgetõmbavaks ja mainekaks linnaosaks. Praeguseks on sellest kujunenud omamoodi hipster-kultuuri keskus Tallinnas. Tutvustaksin, kuidas on elu Kalamajas käinud kunagi ning annaksin ülevaate tähtsamatest paikadest ja ehitistest. 3 1. Kalamaja kui osa Tallinnast Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka suurimaid eeslinnu. Kirjalikes allikates mainitakse Kalamaja esimest korda 1421. aastal. Selle piirkonna peamised asukad olid eestlased, rootslased ja soomlased. Ameti poolest oli nende seas mündrikke - suuremate paatide juhte käsitöölisi, kalureid ja veovoorimehi. (Arro, 2014) Arvatakse, et linnaosa sai nime ühe kohaliku naise järgi. Kala-Mai olnud teistest veidi jõukam ning andnud kitsikuses kaaslinlastele kala. Teise legendi järgi tekkinud Kalamaja nimi sellest, et
ridakülad (Ida-Eestis), hajakülad (Lõuna-Eestis) Kihelkonnad ja maakonnad: · Kihelkonnad moodustasid maakonnad. Eestis oli umbes 45 kihelkonda ja 8 suurt ning 4 väikest maakonda. · Olid mõningased viited riikluse kujunemise algetele n Raikkülas toimusid iga- aastased maavanemate nõupidamised - Raikküla kärajad · Ise ja oma naabrite poolt nimetati eestlasi tavaliselt maakondade järgi sakalased, virulased jne, samas kohtab kirjalikes allikates ka ühisnimetust ,,Eesti" ja ,,eestlased" http://www.geo.ut.ee/~raivo/img/Muinas.JPG Sõjaline tase, linnused: · Ründerelvad olid: odad (viskeodad, torkeodad), mõõgad, sõjakirved (tapper), sõjanuiad (kärp), vibusid ja nooli kasutati vähem · Kaitserelvad olid: kilbid, rõngassärgid, kiivrid? · Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest.
Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid ("ästid")- Rooma geograafid ja ajaloolased on kirjeldanud läänemere rannikul elavaid rahvaid , esmakordselt aastal 98 pKr pandi Tactiuse poolt kirja rahvas aestid. Tänapäeval arvatakse õldiselt, et aestidena nimetati põhiliselt balti hõimusid. Fennid- Fennideks nimetati rooma allikates põhiliselt soomlasi. Linnamägi- Rahvasuus tuntakse mägi- ja neemiklinnuseid linnamägedena ja neid kohtab kogu Eesti mandril (va. Lääne- Eestis). Maalinn- Rahvasuus tuntakse maalinnadena ringvall-linnuseid, neid iseloomustab umber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall- linnuseid rajati enim saaremaale ja lääne- eestisse. Nt. muhu linnus
Kui Zeusi naine Hera oli mõnest armukesest teada saanud, siis veetis ta oma suuremast ajast tema armukeste ja laste taga kiusates. Kord aga sai Zeus nii vihaseks, et riputas oma naise randmeid pidi torni külge ja jalgade külge kinnitas raskused. Peamiselt on Zeusi austamisega seotud tammed. Ares Arest peetakse vanakreeka mütoloogias sõjajumalaks , ta on Zeusi ja Hera poeg. Arese peamisteks iseloomujoonteks on julmus ja jõhkrus. Allikates on teada , et kõik jumalad põlgasid Arest , ka tema ema Hera ja isa Zeus. Tormakuse ja toore jõuga sööstis ta igasse lahingusse, ent lüüa saades või kellelegi alla jäädes ,muutus ta kiuslikuks ning hakkas otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja vägevana näidata kuid tihti tehti ta täiesti lolliks. Sageli aga pöördus Ares oma halamise ja abipalvetega oma isa Zeusi poole. Athena Athenale kui tarkusejumalannale on pühendatud linn Ateena
kirjalikult tõestatav. 19. sajandi esimese poole Tallinna reisijuhtides pole linnakindlustuse torne eriti detailselt loetletud. Sellest ajast on säilinud reisijuhte prantsuse, saksa ja vene keeles. Nendes on kirjutatud põgusalt Revali ajaloost ja avalikest asutustest. Neitsitorni mainitakse esimest korda 1895. aastast pärit vene keelses Reveli reisijuhis: ,, . ". Seal on kasutatud nimekuju ,,Mädchen-Thurm", mis asus ,," aias. 3 Nimekuju kinnistumine ja säilimine kirjalikes allikates ning suulises pärimuses (autori seletus). 4 Nurk, Ragnar. Professor T. H. Kjellini Tallinna keskaegsete kindlustuste uurimised 1925.1926. aastal. Tartu 2006, lk. 18. 5 Informatsioon pärineb Neitsitorni animatsiooni ja veebiteksti materjalidest. Risto Sulu Näiteks Kiek in de Kök oli mugandatud juba vene keelde ,,---"6 Tolleks hetkeks
võimalikud keskkonnaohud (näiteks võimalus reostuse sattumiseks põhjavette), välja arvestada tekkivad reoveekogused elu - ja tööstuspiirkondades ning kontrollida kanalisatsioonisüsteemide seisukorda. Oluline on saada ülevaade tekkivate jäätmete kogustest, iseloomust ja nende keskkonnaohtlikkusest. Tänapäevase keskkonnapoliitika aluseks on ennetav printsiip, mis tähendab keskkonnamõjude ennetamist ja probleemide tekke vältimist juba reostuse allikates. Keskkonnaprobleemide ennetamine toimub peamiselt jäätmete hulga ja ohtlikkuse ning energia kasutuse vähendamisega.Võimalik on muuta näiteks tootmisprotsessi, tarbimisviise, kasutada toorainet ja energiat efektiivsemalt. Ennetavat printsiipi toetav protsess on toodete elutsükli analüüs, mida kutsutakse ka “hällist-hauani analüüsiks”. See põhineb toodete keskkonnamõjude hindamisel alates pooltoodete valmistamisest, kuni lõpptarbimise ja äraviskamiseni ning annab
IV relvad odaotsad ja mõõgad, nooleotsad V keraamika Kivikirstkalme Laevkalme 4 Muinasusund Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Hilisemalt on kogutud pärimused ja rahvaluule ning üksikud vihjed vanematest kirjalikest allikatest. Ei saa muidugi rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Animismiks nimetati usku elus ning eluta loodusesse ja loodusnähtuste hingestatusesse
Vaatamata raskustele on ülikool praegugi täies mahus tool ja suudab hoida oma kõrget taste. See teeb mind vägagi rõõmsaks, sest maailmas on tunnustatud vaid ainult paar Eesti ülikooli ning Tartu Ülikooli ees tuleb selles mõttes küll müts maha võtta. Lühikokkuvõte Tartu Ülikooli ajaloost: Toomemägi on paik, mille ümber tekkis Tartu linn. VIIIXIII sajandil asus praeguse tähetorni kohal eestlaste linnus, mida mainiti esimest korda kirjalikes allikates juba 1030. aastal ning see on ka Tartu esmamainimine. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Kui XIX sajandi alguses ülikool taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe, mida linlased tollal kasutasid karjamaana, ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud
sügavuse verest, luudest ja lihast koosneva tiigi. Algul veeti hukkunute surnukehad linnast välja ja maeti ühishaudadesse. Kuid see lõpmata vaevarikas töö kestis nädalaid. Lõpuks tuli lagunema hakkavad laipad põletada linnaväljakutel. Teine maailmasõda tõi miljonitele inimestele uskuumatuid kannatusi ja põhjustas loendamatuid ohvreid. Kahtlemata oli Dresdeni purustamine selle sõja üks koletuslikumaid peatükke. Teist maailmasõda käsitlevates sakas allikates rõhutatakse Dresdeni hukkunute suurt arvu ja seda ,et tol ööl tehti linnas maatasa kolm korda suurem pindala kui Saksa õhurünnakute ajal Londonis kogu sõja jooksul. Loomulikult oli Dresdeni purustamine mõttetu, kuid just Saksamaal kiputakse ikka ja jälle unustama, kes seda sõda alustas.
Poolehoiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest.Vana-Kreeka demokraatia sarn ja erin. tänapäevaga-Sarn.- ametid valitavad,avalik kohtupidamine, rahvaesindus käib korrapäraselt. Erin. ametnikud valiti loosiga, orjanduslik. Rahvavalitsuse eelised allikate põhjal-1) võrdsus seaduste ees2)ametnikud valitakse loosiga,koos rahvahulgaga otsustatakse3)võim rahva käesMida heidetakse allikates ette demokraatlikule valitsemisviisile? 1)Rahvahulk viskub riigiasjade kallale mõistuseta 2)Võimu juurde võivad saada inimesed,kes pole kompetentsed.Millist rolli omas mütoloogia kunstiloomingu allikana Vana-Kreekas?Ehitati templeid jumalate auks,draamakunst arenes välja,laulud Dionysuse auks.Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
