Wyoming (0)

Wyoming

Referaat

Wyoming
Sissejuhatus: Wyoming [waiouming] on Ameerika Ühendriikide osariik 1890. aastast. Wyoming piirneb põhjast Montana , idas Lõuna-Dakota ja Nebraskaga, lõunas Colorado, edelas Utah' ja läänes Idahoga.
Wyoming on ristküliku kujuline, ulatus läänest itta on 603 km ja põhjast lõunasse 444 km.
Ajalugu: Wyomingi ala asustasid indiaanlased juba 11 500 aastat tagasi. Eurooplastest uurisid seda maad esimesena Kanadast tulnud prantslased. Esimene püsiasula tekkis 1834. aastal. Valgete inimeste saabudes asustasid Wyomingi ala crow’d ehk vareseindiaanlased, šošonid, ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad. Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal valmis Wyomingi läbid Union Pacific Railroad’i raudteelõik. 1869. aastal anti Wyomingis esimesena USA-s naistele valimisõigus. 1892. aastal peeti Johnsoni maakonnas suurmaaomanike ja väikefarmerite vahel Veise sõda( Cattle war)
Nimi: Wyoming tuleneb delavaaride sõnast mecheweami-ing, mis tähendab ’suurte korterite juures’. Hüüdnimed: The Equaliti State ’võrdõiguslikkuse osariik’, Big Wyoming ’suur Wyoming’ ja Cowboy State ’kauboiosariik’
. Moto : Equal Rights ’Võrdsed õigused.’
Osariigiks saamise aeg: 10. juuli 1890
Pealinn: Cheyenne
Lipp :
Vapp:
Lind: lääne-niidutrupiaal
Puu: kallaspappel
Vääriskivi: nefriit
Pindala: 253 325
Pinnamood : Osariigi alast hõlmavad suurema osa Kaljumäestiku ahelikud Big horn , Teton, Wind River ja nendevahelised kuivad alad. Wyomingi idaosa ulatub Suurtasandikule. Osariiki läbib Põhja-Ameerika mandri veelahe , kust algavad Missouri lähtejõed, palju on järvi. Tihti on maavärinaid, eriti lääneosas.
Kõrgeim koht: Gannet Peak (Fremonti maakond), 4207 m üle merepinna .
Madalaim koht: Belle Fourche River (Crooki maakond), 945 m üle merepinna.
Suuremad jõed: Yellowstone , Powder, Green , Snake ja North Platte.
Suuremad järved: Yellowstone, Bighorn, Jackson , Flaming Goye, Pathfinder, Seminoe Reservoirs.
Suuremad linnad: Cheyenne, Casper, Laramie ja Gillette.
Rahvaarv: 515 000 (2006)
Rahvastiku tihedus: 1.96 inimest (2000)
Haldusjaotus: 23 maakonda
Etniline koosseis: 96,0% valgenahalisi, 0,9% mustanahalisi, 2,3% indiaanlasi, 0,9% asiaate (1999)
Majandus: Põhiharu on mäetööstus. Tähtsaim saadus on nafta, olulised on ka maagaas, kivisüsi, raua- ja uraanimaak . Suurem osa põllumajanduslikust maast on looduslik karjamaa ja 6% sellest põld. Kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid. Põllunduses suhkrupeeti, uba, põldheina, otra, kaera ja kartult. Tähtis majandusharu on turism (aastas üle 7 miljoni külastaja).
Tähtsad iga-aastased kultuurisündmused: Cheyenne Frontier Days ja Grand Teton Music Festival
.Huviväärsused: Üle 40 muuseumi, tähtsamad on Cheyenne’is asuvad Wyoming State Art Gallery ja Wyoming State Museum .
Yellowstone’i rahvuspark
Pindala: 9000 1871. Aastal sai Yellowstone’ist maailma esimene rahvuspark. Yellowstone’is leidub kanjoneid, järvi, kuulsaid geisreid, kuumaveeallikaid ja ka keevaid mudatiike. Loodusharulduste varud on lõputud: mustast klaasist mägi Obsidian Cliff, Fountain Paint Poti keevad mudatiigid, suhkrut meenutavad klatsiiditerrassid, Yellowstone’i suur kanjon (Grand Ganyon), mille põhjas voolab arvukaid jugasid. Vulkaanilise tuhaga kaetud Specimen Ridge ’i kivistunud puud, Yellowstone’i suurim kuumaveeallikas Grand Prismatic. Geiser Old Faithful paiskab iga 90 minuti järel 60 meetri kõrgusele võimsa kuuma vee ja auru joa. Veelgi vägevamini purskab geiser Steamboat, aga selle pursete vaheaeg võib olla viiest päevast viie aastani. Riverside’i geiser paiskab Firehole’i jõe kohale kuuma veeauru rõngaid. Kogu selle ilu jõuallika osa täidab seejuures ligemale viie kilomeetri sügavusel maapõues peidus olev vedela kivimi mull. Siit pärineb kuumus, mis muudab sügavamale nõrguva vee auruks ja paiskab õhku vägevaid veejugasid. Umbes 600 000 aasta eest põhjustas see viitsüstikuga pomm katastroofilise plahvatuse, mis mattis suure osa Põhja- Ameerikast tuha alla. Tekkinud vulkaaniline tühik varises kokku ja järele jäi hiiglaslik kaldeera . Selle põhjas toimus veel hulk väiksemaid purskeid, täites kaldeera laava ja tuhaga.Tänapäeval on kogu see kompleks taas õhku lendamas. Seni on aga kõik need vaatamisväärsused huviliste päralt. Jalakäiate sillad ja hästi tähistatud rajad juhivad läbi geoloogiliste eksponaatide laburündi.
Devil ’s Tower
Vanus: 50 miljonit aastat.Torni kõrgus: 265 mTorni laius: 100 mAsub Wyomingi osariigi kirdeosas. Aluskivimist kõrgemale kerkinud vulkaaniline laava värvus muutub vastavalt kella- ja aastaajale. Monoliit tekkis umbes 50 miljoni aasta eest, kui sula laava tardudes ja kokku tõmbudes hakkas moodustama vertikaalsetest kuusnurksetest sammastest koosnevaid kolonne. Hiljem kandsid erosioonijõud ümbritsevad pehmemad kivimid minema ja järele jäigi ümbruskonna kohal kõrguv torn.Kohalikud kiowa hõimuindiaanlased usuvad, et torn sündis sellest, et karu hakkas madalal kaljul rühma neidusid jälitama. Kalju tõusus kõrgusse, et karu neidusid kätte ei saaks, karu aga kraapis oma tugevate küüntega kaljusse vaod. Viimaks karu suri, neidudele sai aga osaks igavene elu plejaadide tähtkuju seitsme tähena.
Grand Teton
Rahvuspargi asutamine:1929.a. laiendatud 1950.a.Kõrgeim tipp: Grand Teton (4197 m)Asutati selleks, et kaitsta mõningaid USA kõige hämmastavamaid ja kaunimaid mägimaastikke. Loomariik on rikkalik. Suurematest imetajatest võib näha piisoneid, põtrasid, vapitisid, harksarvikuid, kopraid ja mustkarusid. Grislikarusid leidub pargi põhjaosas, lumelambaid kõrgematel mäeosadel. Linnuliikidest onpaljaspeakotkas, kalakotkas ,valgepelikan ja trompetluik.
Mammoth Springs
Mammoth springs’i (mammutiallikad) moodustavad umbes 50 värvikat kuumaveeallikat, mis toovad Yellowstone’i rahvuspargi kriiti sisaldavast aluspõhjakivimist tulist vett maapinnale. Tuline aurav vesi lahustab sügaval maa all aluspõhjakivimit ja kannab selle maapinnale, kus see pärast vee jahtumist sadestub valge mineraalina, mida imetatakse allikalubjaks. Sadestunud mineraal annab igale allikale ainulaadse kuju ja välimuse ning senikaua , kuni kuum vesi voolab, muutub ka iga allika välimus. Allikalubi on sadestudes valge, aga allikates elavad kuumust eelistavad bakterid ja vetikad annavad terrassidele säravkollase, pruuni,või rohelise värvi. Mammoth Springs’i vesi pärineb Yellowstone’i nõlvadele ja kaugemalegi langevatest vihmadest ja lumesulamisveest, mis nõrgub sügavale maapõue ning kuumeneb seal sulast magmakehast eralduva soojuse mõjul enne maapinnale tõusmist.
Kasutatud kirjandus:
Tiit Kuningas ,,USA. Ameerika ühendriigid’’ 2001 lk. 257-259
Michael Bright ,,101 looduse imet mida elu jooksul peab nägema’’ 2006 lk. 68,70-72, 74http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
http://people.uwec.edu/ERICKSKM/yellowstone-canyon-with-falls-5.4.jpg
http://frozenbreak.files.wordpress.com/2009/01/yellowstone20national20park20wyoming.jpghttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Devils_Tower_CROP.jpghttp://www.photoseek.com/04WY-0400-TetonSunriseSchwabacher.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cd/Mammoth_Hot_springs_02.jpg