Madisepäev (0)

Madisepäev
Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt.
Talvine madisepäev (24. veebruar)
Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti : kes vokki näeb, näeb suvel hunti .
Sügisene madisepäev (21. september)
Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid.
Apostel Mattias
Kreeka Matthias tuleneb nimest Mattathias.Ta kuulus Jeesuse 70 jüngri hulka, olles temaga Jeesuse ristimisest alates. Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud. Mattiase hilisema tegevuse ega saatuse kohta pole midagi teada. On teateid, nagu oleks ta jutlustanud Etioopias ja surnud sealkandis märtrina või hoopis pillutud kividega Jeruusalemmas surnuks.Tema säilmed olevat maetud ühte Trieri kloostrikirikusse.Mattias on lihunike ja ehitajate kaitsepühak. Läänekirik pühitseb madisepäeva 24. veebruaril, idakirik aga 9. augustil. Pühale Mattiasele on pühendatud Harju- Madise kirik .
Apostel Matteus
Matteus sündis Alfeuse pojana Galileas. Enne Jeesusega tutvumist teenis Matteus elatist maksukogujana, tölnerina, ja oli sellepärast juutide poolt põlustatud. Matteuse evangeeliumis kirjeldatakse, et Jeesuse kutsel jättis ta oma ameti ja ühines tema õpilastega. Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka. Pärast Kristuse taevasse minemist olevat ta jutlustanud Juudamaal, Pärsias ja Etioopias. Etioopias noomis ta kuningat, et see ihales ühte süütut kristlasest neidu. Noomimise peale vihastunud kuningas käskis Matteuse tappa. Pärimuse järgi raiutigi tal 21. septembril pea mõõga või kirvega maha.
Matteuse põrm maetud Bretagne ’i, kust selle omakorda viinud Apuulia ja Calabria hertsogiks tituleeritud normannide väejuht Robert Guiscard Lõuna-Itaaliasse Salernosse. Neli Prantsusmaa kirikut on väitnud end omavat Matteuse maharaiutud pead. Nagu paljude teiste varasemate kristlike apostlite ja pühakute puhul, puuduvad ka Matteuse elust tõepärased andmed.
Matteuse nime algkuju Mattai on heebrea keeles „kingitus“.Pikem nimekuju Mattathiah tähendab « Jahve kingitust».
Eestiga seostub evangelist Matteus madisepäeva lahinguga 1217. aastal 21. septembril toimunud lahingu algust kirjeldab Henriku Liivimaa kroonika järgmiselt: „Ja pidanud sealsamas missatalituse, läksid nad apostel Matteuse päeval vaenlastele vastu. Ja nad leidsid , et need on kõrvale pööranud teise kohta, järgnesid neile otsekohe, ja nähes neid võitlemiseks valmis äkki vastaspoolelt metsadest esile tulevat, läksid nendele peale; ja sakslased võitlesid keskmisel teel, kus oli nende suurem ja tugevam salk.“
Eestis on evangelist Matteu­sele pühendatud Järva-Madise kirik. Albu vallavapil tähistab seda kuldne ratasrist. Üldiselt evangelist Matteus ei ole meil kuigi populaarne . Seda näitab ka sügisese madisepäevaga seotud vanasõnade vähesus. Üks näide oleks Vändra vanasõna, mis ütleb, et madisepäev, mihklipäev ja mardipäev on alati ühe päeva peal. Seevastu on enam esindatud talvist madisepäeva mainivad vanasõnad: „Matsepäeval pöörab uss teise külje“, „Madisepääval peavad kõik talveund magajad loomad ülesse ärkama“ jt.
Algselt need apostlid nimede, surma ja hukkumise koha sarnasuse tõttu kohati samastusid. Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest . 1969. aastast kinnitati Mattiase mälestuspäevaks läänekirikus 14. mai, idakirikus 9. mai.
Madisepäeva kombed ja tavad
Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist . Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke.
Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Põhjatuul ennustas külma kevadet . Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma.
Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid tüütud putukad hävima. Ka on mõnel pool naabrile ukse taha viidud õlest tehtud ja nööri otsa seotud "kärbseid" – kui neid ei märgatud edasi teise perre sokutada, siis oli suvel ees suur kärbsenuhtlus ja pererahvas laisk.
Nimepäevalised
Mattias, Madis, Madi , Matis, Matti , Mats, Mait , Maido, Maidu ja Mäidoa