Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid (0)

Kutsekool - Bioloogia - Mikrobioloogia ja toiduhügieen

1 Hindamata

Sisukord

1Bakterid 1
1.1. Salmonella 1
1.1.1.Salmonella bongori 1
1.1.2.Salmonella enterica 1
1.2. Clostridium Perfringens 1
1.3.Stahylococcus aureus 2
1.4.Escherichia coli 2
1.5. Bacillus cereus 2
1.6.Clostridium botulinum 2
1.6.1. toidubotulism 3
1.6.2.Haavabotulism 3
2.Hallitused 3
2.1. Aspergillus 3
2.2. Penicillium 3
2.3. Fusarium 3

Bakterid

Salmonella

Salmonellabakter on bakteriperekond, mida klassifitseeritakse järgmistesse bakteriliikidesse

Salmonella bongori;
Salmonella enterica

Salmonellabakterid on eluvõimelised nädalaid nii mullas, vees, jääs, heitvees kui ka toidus. Salmonellabakterite optimaalseks paljunemiseks sobiv temperatuur on 37 °C

Salmonella bongori

Salmonella bongori on Salmonella perekonda kuuluv patogeenne bakter . See on kepikujuline batker, mis põhjustab seedetrakti haigust nimega salmonelloos , mida iseloomustab krambid ja kõhulahtisus . See on tavaliselt kõigesööjate pisik ja on kõige sagedamini seotud roomajatega.

Salmonella enterica

Salmonella enterica on kepikujulised fakultatiivselt anaeroobsed bakterid ja Salmonella perekonnast. Enamik salmonelloosijuhtumeid on põhjustatud toidust mis on nakatunud Salmonella enterica-sse, kergesti nakastuvad veised ja linnud. Toores kana- ja hanimunad nakatuvad Salmonella enterica-sse esialgu munavalgesse, kuigi enamik mune ei ole nakatunud. Kui muna aegub toatemperatuuril, hakkab munakollase kile murduma ning nakatub Salmonella enterica-sse. Külmikutamine ja sügavkülmutamine ei hävita kõiki baktereid, kuid oluliselt aeglustab või peatab nende kasvu. Pastöriseerimine ja toidu kiiritamist kasutatakse et tappa Salmonellat kaubandusest toodetud toiduainete jaoks nagu näiteks jäätist. Kodus toorest munast valmistatud toidud nagu majonees, koogid ja küpsised peavad olema korralikult enne küümtöödeldud enne tarbimist.

Clostridium Perfringens

Clostridium perfringens on eoseid moodustav bakter, mida võib leida paljudes looduslikes allikates samuti ka inimeste ja loomade soolestikus. C. Perfringens on tavaliselt leitud toores liha- ja linnulihas. Ta eelistab kasvada tingimustes kus on väga väha või mitte üldse hapniku ja ideaalsetes tingumustes võib paljuneda väga kiiresti.
C. perfringens on üks kõige tavalisemaid toidumürgitusi Ameerika Ühendriikides.
C. perfringens-sisse nakatunud inimestele tavaliselt tekib kõhulahtisus ja kõhukrambid 6 kuni 24 tunni jooksul. Haigus algab tavaliselt ootamatult ja kestab vähemalt 24 tundi. Nakatunutel tavaliselt palavikku ega oksendamist ei ole. Haigus ei kandu ühelt inimeselt teisele.

Stahylococcus aureus

Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast.
Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole.
Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad mitmed stafülokokk- nakkused: nahanakkused (furunkul, karbunkul ), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik , endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis.

Escherichia coli

Escherichia coli, teise sõnaga Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalsemikrofloora üks tuntumaid esindajaid. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe.
E. coli optimaalne kasvutemperatuur on 37 °C.

Bacillus cereus

Bacillus cereus on endeemiline, mullas elav, liikumatu bakter.
Mõned tüved on inimesele kahjulikud ja põhjustavad toidumürgitust.
30 °C juures Bacillus cereuse bakterite hulk võib kahekordistuda äärmisel juhul juba 20 minutiga, kuid võib võtta ka 3 tundi, sõltuvalt toiduainest.

Clostridium botulinum

Clostridium botulinum, teise sõnaga botulism , on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin .
Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad ( suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada väga paljusid inimesi. Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 20 minuti jooksul üle 105-110 °C (seda on võimalik saavutada vaid steriliseerimise teel)

toidubotulism

Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine . Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks lihakonservid, suitsuliha jms. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned.

Haavabotulism

Tekib Clostridium botulinumiga nakatunud haavas .

Hallitused

Aspergillus

Aspergillus on suur perekond seeni mis kuulub Ascomycota hõimkonda. Nendest mõnisada liiki , millest mõned on olulised ravimi teaduses ja tööstuses. Ta kasvab nagu hallitus , tihti ka taimede peale.
Mõned Aspergillus-e liigid põhjustavad tõsiseid haigusi inimestel ja loomadel. Kõige tavalisemad patogeensed liigid on A. Fumigatus ja A. Flavus, mis toodavad aflatoksiini, mis on nii toksiin kui ka kantserogeen , ning mis võivad saastada toiduaineid nagu pähklid.

Penicillium

Penicillium on seeneperekond. Perekond Penicillium liigitatakse ligi 300 seeneliiki.
Mitmed perekonda liigitatud seened on olulised organismid juustude ning antibiootikumide toomisel. Hallitus on rahvalik nimetus hallitusseente palja silmaga nähtava osa kohta, mis kasvab sobival orgaanilisel ainel. Seente lenduvad eosed võivad põhjustada ärritusi ja allergiat.

Fusarium

Fusarium on suur seenteperekond mis kuulub niitseente hulka, laialt levinud pinnasel ja taimedel.
Mõned liigid toodavad toksiine teraviljaseemnetel, mis võivad mõjutada inimeste ja loomade tervist, kui nad jõuavad toiduahelasse.
Mõned Fusariumi toodete tarbijad on näidanud, et selle toiduallergia on olemuselt sarnane maapähkli ja muu toidu allergiaga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 14 allalaadimist

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid #1

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid #2

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid #3

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid #4

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

frankpaks Õppematerjali autor

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid. Toidus.

Mikrobiolooia toidumürgitused bakterid toit salmonella clostridium perfringens stahylococcus aureus escherichia coli bacillus cereus clostridium botulinum hallitused aspergillus penicillium fusarium

Sarnased õppematerjalid

docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum.

Bioloogia

docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja

Bioloogia

docx

Toiduhügieen: Haigused

Haigused SALMONELLA Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik

Toiduhügieen

doc

Toiduga levivad haigusetekitajad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Toiduga Levivad Nakkushaigused Uurimustöö Juhendaja: Heiki Esskuson Tallinn 200 Mis on salmonelloos? Salmonelloos on seedekulgla nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tunni möödudes. Vahel võib salmonelloos kulgeda minimaalsete haigusnähtudega. Haigus kestab tavaliselt 4 kuni 7 päeva. Haigust ravitakse tavaliselt ambulatoorselt, vaid raskemad haigusjuhud vajavad haiglaravi. Salmonellade kroonilisteks kandjateks on kodu- ja metsloomad, sealhulgas kodulinnud,

Pagar-kondiiter

doc

Referaat: Bakterid ja hallitusseened

BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI...................................

Toiduhügieen

docx

Mikrobioloogilised toidumürgitused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või

Tööohutus ja tervishoid

odt

Bakterid, seened, hallitusseened

Bakterid Salmonella- Bakteriaalne toidumürgitus on mürgiseid baktereid sisaldava toidu söömise tagajärjel tekkiv tervisehäire. Salmonelloosi põhjustavad looduses laialt levinud mikroorganismid salmonellad. Haigestutakse tihti tooreste munade või munatoitude söömisest. Mürgistus ilmneb juba paar tundi pärast saastunud toidu söömist, vahel ka hiljem, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Salmonelloosiga võib kaasneda liigesevalu. Salmonella kuulub proteobakterite hulka. See on suurim, mirmekesisem ja üks tähtsamaid rühmi baktereid. Clostridium perfringens- On varraste kujuline, anaeroobne ja Gram-positiivne bakter

Bioloogia

doc

TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED

limastekstade põletiku ja mürgituse. peiteperiood 1-6 H, mürgituse kestvus 6-24H. Levib lõikehaavadelt, paistetest, toorpiimast ja udarapõletikust. Haigusnähud:kõhuvalud, oksendamine, nõrkus, iiveldus ja krambid. ESCHERICHIA COLI Soolebakter elab põhiliselt imetajate soolesikus. Nad toodavad Kvitamiini ja elavad jämesooles, kus aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele. Enamik selle haiguse tüvesid ohutud kuid mõned võivad põhjustada tõsiseid toidumürgitusi. CLOSTRIDIUM BOTULINUM On lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mda põhjustab clostridium botulinum poolteritatav mürkaine ehk toksiin. inimene nakatub toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toiudy aga ka haavade kaudu. Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H. ASPERGILLUS esineb kõikjal looduses

Toiduhügieen

Rohkem sarnaseid