Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tiheduse ja poorsuse määramine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

1. Töö eesmärk

Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel.

2. Katsetatud materjalid

2.1 Korrapärase kujuga materjalid

• 2.1.1 Vahtpolüstüreen

Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. 
Omadused: hea soojapidavus , helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv.
Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11)

• 2.1.2 Kipsplaat

Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsist - .
Kipsplaat. http://et.wikipedia.org/wiki/Kipsplaat (21.09.11)

2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid

• 2.2.1 Graniit (mittepoorne)

Graniit on hall, roosakas , või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim , mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest.

• 2.2.2 Keraamiline tellis

Valmistatakse savist , vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane.

3. Kasutatud töövahendid

Nihik täpsusega 0,02mm – materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm – materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g – materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks.

4. Töö käik

Ehitusmaterjalide tihedus
määratakse keha massi ja mahu suhtena.

4.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine

Korrapärase kujuga keha maht
arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest.
Proovikeha mass
määratakse kaalumise teel.
Tabel 1. Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine
Proovi-
keha
nr.
Materjali
nimetus
Proovikeha mõõtmed
Proovikeha
maht
Proovikeha
mass
Tihedus
a
b
c
19.
Vaht -
pülüs-
türeen
49,50
149
148
1088,6
13,5
12
49,30
148
149
49,05
149
149
~49,3
~148,6
~148,6
9.
Kips-
plaat
12,50
299
200
762,0
533,1
700
12,30
300
210
12,00
300
210
~12,3
~299,7
~206,7
Proovikeha maht arvutatakse valemi 2 järgi ning –tihedus valemi 1 järgi.
Tabel 2. Rüma katsetulemused
Materjali nimetus
Tihedus
Puitlaastplaat
765
Saepuruplaat
678
Normaalbetoon
2409
Kergbetoon
643
Klaasvill
86
Õõnes keraamiline tellis
1599
Ehitusteras
7095
Kergkeraamika
589
Ekstruuder polüstüreen
46
Mullbetoon
653
Dolomiit
2079
EPS
31
Šamott-tellis
1903
Puit
421
Mullpolüstüreen
12
Vahtklaas
129
Tsementfribroliit
343
Kipsplaat
700
Klaas
2511
Graniit
2827

4.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine

Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist.
Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus , sõltub edasine töö käik materjali võimest endasse vett imada.
Materjalid poorsus
arvutatakse järgmise valemiga:

• 4.2.1 Mittepoorne materjal

Materjali poorsus väga väike, katse käigus vett praktiliselt ei ima.
Proovikeha maht
leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus.
aterjal𝑠 𝑢 𝑎 ha kaalumise teel õhus ja vedelikus.
ing arvutatakse e seadusel põhinevat ine keskmine kolmest mõõtmistulemuse
Tabel 3. Mittepoorse materjali tihedus ja poorsus
Proovikeha nimetus
Graniit
Proovikeha mass õhus
17,2
Proovikeha mass vees
10,5
Proovikeha maht
6,70
Proovikeha tihedus
2567
Proovikeha poorsus
4,2



• 4.2.2 Poorne materjal

Materjali poorsus suur, katse käigus imaks palju vett endasse.
Et vältida vedeliku imbumist kehasse kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti.
Parafiiniga katmisel kastetakse keha 2-3 korda sulatatud parafiini, lastes parafiinil vahepeal tarduda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees. Archimedese seaduse järgi määratakse keha maht koos parafiiniga.
Seejärel leitakse parafiini ruumala:
Peale seda keha maht ilma parafiinita:
Ja lõpuks katsekeha tihedus:
Tabel 4. Poorse materjali tihedus ja poorsus
Materjali nimetus
Keraamiline tellis
Kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita
28,8
Parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus
31,0
Parafiiniga kaetud proovikeha mass vees
13,5 g
Keha maht koos parafiiniga
17,5
Parafiini ruumala
2,37
Keha maht
15,1
Materjali tihedus
1903
Proovikeha poorsus
28,2
Tabel 5. Graniidi tihedus ja poorsus - rühm
Absoluutne tihedus
Tihedus
Poorsus
2680
2654
0,97
2661
0,72
2660
0,73
2571
4,1
2626
2,0
2625
2,0
2618
2,3
2567
4,2
2568
4,2
Keskmine
2617
2,4
Standardhälve
13,1
0,486
Standardhälbe leidmine:
Tabel 6. Keraamilise tellise tihedus ja poorsus - rühm
Absoluutne tihedus
Tihedus
Poorsus
2650
1699
35,9
2143
19,1
1809
31,7
1993
24,8
1846
30,4
1816
31,5
1898
28,4
1848
30,3
1903
28,2
Keskmine
1884
28,9
Standardhälve
42,0
1,58



5. Järeldused

Korrapärase kujuga vahtpolüstüreeni tiheduseks sain 12, kirjandusliku allika väitel on vahtpolüstüreeni tiheduseks 14.
EPS Silver . Innovatiivne soojustamine http://estplast.ee/files/u2/EPS_60_Silver_EST.pdf (29.09.11)
Korrapärase kujuga kipsplaadi tiheduseks sain 700, kirjandusliku allika väitel on kipsplaadi tihedus vahemikus 770-950.
Põletamata tehiskivid. Kipsplaadi tehnilised omadused
http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Pletamata_tehiskivid.pdf (29.09.11)
Rühatunnis uuritud materjalidest on kõige väiksema tihedusega mullpolüstüreen 12 ning kõige suurema tihedusega on ehitusteras 7095.
Ebakorrapärase kujuga materjalide tihedused ja poorsused, graniidi keskmiseks tiheduseks saime laboris 2617 (minu tulemus 2568, standardhälbega 13,1, see näitab, et saadud tulemused erinesid üksteisest mõne võrra. Kirjandusliku allika väitel on graniidi tihedus vahemikus 2550 - 2700 Graniidi keskmiseks poorsuseks saime laboris 2,4% (minu tulemus 4,2%) standardhälbega 0,486%. Kirjandusliku allika väitel on graniidi poorsus 0,2-4,0%.
Graniit http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit (29.09.11)
Granite Physical Properties
http://www.granite-sandstone.com/granite-physical-properties.html (30.09.11)
Keraamilise tellise keskmiseks tiheduseks saime 1884 (minu tulemus 1903) standardhälbega 42, standardhälve ei ole just kõige väiksem, seega tulemuste erinevus on päris suur. Kirjandusliku allika väitel on keraamiliste toodete tihedus vahemikus 450-2000. Keraamilise tellise poorsuseks saime laboris 28,9% (minu tulemus 28,3), standardhälbega 1,58%, seega hajuvus on väike. Kirjandusliku allika väitel on keraamilise tellise poorsus ~28%.
Terminoloogia http://www.oldschool.ee/terminoloogia.ht m (29.09.11)
Firebricksheavy dense fire clay bricks
http://www.traditionaloven.com/articles/84/firebricks-heavy-dense-fire-clay-bricks (30.09.11)
Kõik laboris saadud tulemused mahuvad lubatud piiridesse või on ligilähedased võrreldes kirjanduslikes allikates toodutega.
13
Vasakule Paremale
Tiheduse ja poorsuse määramine #1 Tiheduse ja poorsuse määramine #2 Tiheduse ja poorsuse määramine #3 Tiheduse ja poorsuse määramine #4 Tiheduse ja poorsuse määramine #5 Tiheduse ja poorsuse määramine #6 Tiheduse ja poorsuse määramine #7 Tiheduse ja poorsuse määramine #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor horsepower Õppematerjali autor
1. Tiheduse ja poorsuse määramine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tiheduse määramine
22
docx

Tiheduse määramine

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm ­ materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g ­ materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusmaterjalid labor 1
5
docx

Ehitusmaterjalid labor 1.

1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus ­ punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus ­ punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm ­ materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g ­ materjali

Ehitusmaterjalid
Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine-Materjali poorsuse määramine
11
pdf

Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine.

1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon ­väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat ­ kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880

Ehitusmaterjalid
Materjalide tihedus ja poorsus
15
pdf

Materjalide tihedus ja poorsus

1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas ­ Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus
7
pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus

1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm

Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr 1-Anastasia Rezjukova EAEI32-parandatud
9
pdf

Laboratoorne töö nr 1-Anastasia Rezjukova EAEI32-parandatud

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2021 Materjali tiheduse määramine Rühm: EAEI32 Anastasia Rezjukova 206932 Mattias Põldaru 30. september 2021 1. TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga 2. KATSETATUD MATERJALID Paisutatud polüstüreen (EPS), lubjakivi, keraamiline tellis, graniit 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus,

Kategoriseerimata
EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS
10
docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2021 Materjali tiheduse määramine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID Paisutatud polüstüreen (EPS), lubjakivi, keraamiline tellis, graniit 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Nihik – täpsus 0,2 mm;  Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g;  Elektrooniline kaal (katse nr

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS
10
docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2021 Materjali tiheduse määramine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID Paisutatud polüstüreen (EPS), lubjakivi, keraamiline tellis, graniit 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Nihik – täpsus 0,2 mm;  Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g;  Elektrooniline kaal (katse nr

Ehitusmaterjalid




Kommentaarid (1)

superints profiilipilt
superints: veits aitas
17:53 25-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun