Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tiheduse ja poorsuse määramine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Tiheduse ja poorsuse määramine #1 Tiheduse ja poorsuse määramine #2 Tiheduse ja poorsuse määramine #3 Tiheduse ja poorsuse määramine #4 Tiheduse ja poorsuse määramine #5 Tiheduse ja poorsuse määramine #6 Tiheduse ja poorsuse määramine #7 Tiheduse ja poorsuse määramine #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor horsepower Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Tiheduse ja poorsuse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2014/2015 Tiheduse ja poorsuse määramine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 11.10.2014 1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Terassilinder, killustik, EPS200, silikaattellis, puit 3. Kasutatud töövahendid a) Joonlaud b) Nihik c) Elektrooniline kaal d) Mõõtesilinder veega 4. Töö käigu kirjeldus: 4.1 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht Vbr arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes, mõõtmised teostatakse joonlauaga ja nihikuga, mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Saadetakse 3

Ehitusmaterjalid
thumbnail
12
docx

Tiheduse määramine

Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutati väiksemate kehade mõõtmiseks, millega saadakse täpsem mõõt. Kasutatud nihik oli täpsusega 0,05 mm. Joonlauda kasutati suuremate esemete mõõtmiseks, kuna nihikuga ei saa suuri esemeid mõõta. Joonlaua täpsuseks oli 0,5 mm. Keha mahu leidmiseks arvutati iga mõõde aritmeetiline keskmine kolme mõõtetulemuse kohta. Peale keha mõõtmete leidmist ja keha kaalumist, leitakse keha tihedus Valem 1- 1 abil. m 0= 1000, Valem 1-1 V kus 0 ­ proovikeha tihedus [kg/m3] m ­ proovikeha mass õhus [kg] V ­ proovikeha maht [m3] 4.2. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramiseks võeti appi archimedese seadusel põhinev hüdrostaatiline kaalumine. Proovikeha maht leitakse keha kaalumise teel õhus ning vedelikus ja leitakse , Valem 1-2 abil.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
22
docx

Tiheduse määramine

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm ­ materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g ­ materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal

Ehitus materjalid ja...
thumbnail
18
docx

Tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2014/2015 Tiheduse määramine Õpperühm Tanel Tuisk Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Silikaattellis- lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud. Betoon- tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal Graniit- kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4. Katsemeetodid Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus kg

Ehitusmaterjalid
thumbnail
9
docx

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase

Ehitus
thumbnail
24
xlsx

Tiheduse määramine

135 136 135.7 5875 2454.8 2393.3 136 245.5 245 245.3 298.6 410.5 727.4 245.5 104 Ekstruuder polüstüroo 104.1 103.7 69.4 55.1 1259.5 103.1 10.6 10 10.5 76.2 104.4 729.9 10.8 70.3 70 70.1 801.2 1377.8 581.5 69.9 43.3 43.8 43.7 189.56 1563.1 121.3 44 19.5 21 20.3 294 291.1 1010 20.5 Column K Katsetatav Proovikeha mass (g) Ruumaala Tihedus Poorsus % materjal Õhus Vees cm^3 kg/m^3 93.7 58.4 35.3 2654 1.0% 103.02 64 39 2642 1.4% 71.31 44.4 26.9 2651 1.1% 63.8 39.6 24.2 2636 1.6%

Ehitus
thumbnail
11
doc

Ehitusmaterjalid Kehade tihedus ja poorsus

1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
15
pdf

Materjalide tihedus ja poorsus

3. Kasutatud vahendite loetelu 1. Kaal (Täpsus 0,1 g) 2. Joonlaud (Täpsus 1 mm) 3. Nihik (Täpsus 0,1 mm) 4. Parafiin 5. Traat 6. Vesi 4. Katsemeetodite kirjeldus koos arvutuses kasutatud valemitega 4.1 Materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus määratakse valemiga nr. 4.1.1 keha massi ja mahu suhtena [kg/m3] Valem 4.1.1 Kus, m ­ proovikeha mass õhus *g+ V ­ proovikeha mass [cm3] Näide: Korebetoon (katsekeha kuubi kujuline) Pikkus [mm] Laius [mm] Kõrgus [mm] Mass [g] 151 150 148 2121,8 Gabariitmõõtmed saadud kolme mõõtmise aritmeetilisest keskmisest.

Ehitusmaterjalid



Lisainfo

1. Tiheduse ja poorsuse määramine

Kommentaarid (1)

superints profiilipilt
superints: veits aitas
17:53 25-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun