Kikapuu keele kirjeldus (0)

Kikapuu keel
Kikapuu keelt peavad mõned lingvistid ka mesquakie keele(või teisiti kutsudes ka inglise keeles fox keele) üheks dialektiks, aga siiski peetakse teda ka omaette keeleks ning on kõigis minu esitletud allikates määratletud kui omaette keel.
Kikapuu keel kuulub algonkini keelte hulka (Wiktionary). Keele kõnelejate arv on viimaste teadaolevate andmete järgi 510, aga kikapuu kõnelejate populatsiooni mõõdeti USAs viimati 2007 aastal ja Mexikos 2000. aastal, seega võivad arvud olla tänaseks muutunud. Andmed pärinevad etnoloogia maailma keelte teadmiku 19. väljaandest, mis tuli välja sellel ehk 2016 . aastal. (The Endangered Languages Project .).
Kõnelemise piirkondi on antud keelel kolm ja need on üksteisest küllaltki kaugel.
Kaks nendest kohtadest asuvad USAs. Esimene piirkond on USA keskosast põhja pool, Michigani järvest edelasuunas. Teine asukoht on USA keskosa lõunapiirkonnas, Little Rock linnast lõuna pool, Arkansas jõe ääres. Ja kolmas piirkond on Mexicos põhjaosas, rohkem Mexico lahe pool, täpselt USA piiri ääres. ( Ethnologue . Languages of the World, 2016).
Tegu on polüsünteetilise keelega ehk siis kikapuu keele sõnadest võib leida väga palju morfeeme. Tegusõnade morfoloogia on kikapuu keeles keeruline, aga sõnade järjekord jällegi vabam. Kui kikapuu ühes lähimas keeles, mesquakie-sauk keeles, ei mängi toon sõna tähenduse edasiandmisel mingit rolli, siis kikapuu keeles on toon väga oluline ning kõrgem-madalam toon sõna lausumisel võib muuta selle tähendust. ( Native Languages of the America, 2014).
Tooni muutus pannakse kirja nii, et tavaline “a” täht tähistab madalat, aga tahtes märkida kõrget tooni, tuleb teha kriips tähe peale(“á”).
Teatud silpe ei hääldata valjemini kui teisi (mis on tavaks näiteks eesti keeles).
Kikapuu keeles on kaashäälikud: k,g, t,d, p, b, c, s, z, h ja nasaale kaks: n ja m. Täishäälikuid on vähem kui eesti keeles, kokku 5: i, e, a, o, u, aga neid hääldatakse erinevalt sõltuvalt juurdemärgitud märkidest (näiteks ring tähe kohal tähistab väga lühikest täishäälikut).
(William Jones , 1915).
Kikapuu keelt ja selle ülesehitust on ainsana lähemalt uurinud Paul H. Voorhis, kes on avaldanud selle keele kohta ka 3 teost: 1968. aastal Kikapuu keele grammatikast; 1974. aastal sissejuhatuse/sissevaate Kikapuu keelde ning 1988. aastal kikapuu sõnavarast. (Sam Noble Museum, 2016).
Kuna Kikapuu rahvas oli alguses Shawnee hõimu osa, aga hiljem nad eraldasid, siis nimi “kikapuu” võib tulla Shawnee sõnast “uitajad” (Native Languages of the America, 2014).
Oma lause näite võtan ühest kikapuu keelest inglise keelde tõlgitud raamatust. Lugu kannab nime “When Wiza’kä’a went visiting”. Võtan sealt esimese lause:
Ähuwigitci Wiza’kä’a owiani unitcanezahi - See juhtus kui Wiza’kä’a elas oma naise ja lastega.
(William Jones, 1915).
number - hääldus - ladina tähtedega kirjutis

nɛkoti - nekoti
2. niːswi - niiswi
3. nɛθwihi - nethwihi
4. niɛwi - niewi
5. niananwi - niananwi
6. nɛkotoaːsika - nekotoaasika
7. noːhika - noohika
8. nɛswaːsika - neswaasika
9. saːka - saaka
10. mɛtaːθwi - metaathwi
Numbrid pärinevad lehelt https://mpi-lingweb.shh.mpg.de/numeral/Kickapoo.ht m
(Olen häälduste ümberkirjutamisel kirjakeelde lähtunud alljärgneval lingil toodud tabelist: http://www.native-languages.org/kickapoo_guide.ht m)
Kasutatud allikad
Wiktionary. https://et.wiktionary.org/wiki/Kategooria:Kikapuu_keel . Viimati külastatud 16.11.2016.
The Endangered Languages Project. http://www.endangeredlanguages.co m. Viimati külastatud 16.11.2016.
Ethnologue. Languages of the World. (2016). https://www.ethnologue.com/language/kic . Viimati külastatud 16.11.2016.
Sam Noble Museum. (2016). http://samnoblemuseum.ou.edu/collections-and-research/native-american-languages/map-of-oklahoma-languages/kickapoo-language/ . Viimati külastatud 16.11.2016.
Native Languages of the America. (2014). http://www.native-languages.org/kickapoo.ht m. Viimati külastatud 16.11.2016.
Jones, W.; Michelson , T. (1915). Kickapoo Tales. https://archive.org/stream/kickapootales09jonerich#page/n13/mode/2up . Viimati külastatud 16.11.2016.
Numeral Systems of the World’s Languages. (2006). https://mpi-lingweb.shh.mpg.de/numeral/Kickapoo.ht m. Viimati külastatud 16.11.2016.
Koostaja: Oliver Issak