Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisikirjade põhjal (0)

Risto Sulu

Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisijuhtide põhjal

Probleemiasetus:
Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid , mille põhjal oleks see protsess jälgitav.
Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel, kuidas nimekuju muutus, ja viimaks veel üks tähtsamaid probleeme – milline osakaal oli nimekuju tõlkimisel teistesse keeltesse?1 Ideele uurida Neitsitorni nimesaamise lugu, suunas mind muuseumi Kiek in de Kök-i juht Toomas Abiline. Suur tänu talle selle eest!
Uurimuse fookus ja allikad:
Selleks, et sellist protsessi jälgida, on vaja kindlat fookust ehk vaatenurka, mis spektrist nimekuju muutumist jälgida. Kuna suuline pärimus ei ole kuidagi tuvastatav, oli ainuke võimalus otsida kirjalikke allikaid. Esialgu otsisin Neitsitorni nimekuju vanemate kaartide ja fotode pealt, kuid nendel polnud Neitsitorni nime kohta mingisugust märget, peamiselt oli ära toodud kõrval asuv Kiek in de Kök.2 Loogilise jätkuna uurisin Tallinna kohta saadaolevaid vanemaid reisijuhte ja nõnda leidsin neist teavet Neitsitorni nimekuju muutumise kohta. Tegemist on muidugi ainult kirjaliku tõestusega muutumisest, suurem osa muutumisprotsessi kirjeldamisest on tõlgenduslik ja sisaldab autoripoolseid hinnanguid nime muutumisele.
Reisijuhid on üsna tõsiseltvõetavad allikad, kuna need olid adresseeritud Tallinnat väisavatele väliskülalistele. Siinkohal võib eeldada, et järelikult pidi nimekuju olema kasutuses juba üldisemalt – rahva suulises pärimuses – kui selline nimekuju kanti väliskülalistele mõeldud reisijuhti. Reisijuht oli seega omamoodi kaanon nimekuju muutumise koha pealt – kirjalikult fikseeritud kogum, mis muuhulgas sisaldas ka tol hetkel käibel olevaid Tallinna torninimesid. Nimekuju kanoniseerumisprotsess3 leidis aset hiljem.
Uurimus põhineb seega Tallinna vanematel reisijuhtidel, mida on välja antud kolmes keeles: saksa, vene ja eesti keeles. Nendes reisijuhtides sisalduva Neitsitorni nimekuju muutumise analüüs on selle töö baas.
Nimekuju transformeerumisprotsess:
Esmakordselt on Neitsitorni mainitud Tallinna tornipealike nimekirjas 1373. aastal.4 Tornipealiku Hinse Meghe järgi kutsuti seda torni Meghede torne-ks. Ilmselt oli tegu jõuka linnakodanikuga, kes elas torni vahetus läheduses ja oli ühtlasi torni ehitamise patroon ehk toetaja ning tornipealik. Teine tõlgendus peab silmas eesti keelset vastest, mis oleks „mägede torn“, ehk vanemas eesti keeles torn, mis asub mäe peal. Neitsitorn asub teatavasti Suure Linnuse sarvel ehk Toompea ja all-linna vahelisel nõlvakul, mis võis ja tundub siiani kui torn mäe peal.5 Selline alamsaksa keelne nimekuju oli vähemalt kirjalike allikate alusel kasutusel kuni 19. sajandini.
Romantismi vaimus sai neitsitorn millalgi 19. sajandil luulelisema nimekuju ja tõlgenduse: Mägdeturm, Mädchenthurm. Esimene nimekuju tähistab eesti keeles toateenijat, teenijatüdrukut; teine otseselt neiut. Sellise nimekuju andmine oli läbi kantud romantistlikust ideest personifitseerida selline ajalooline objekt, anda sellele teatav lisaväärtus. Uue nimekujuga kaasnes näiteks müüt, nagu oleks kunagi pärast Liivi sõda siin tornis kinni peetud tänavalt leitud lõbulinde. Tegu oli ja on pelgalt mütologiseeritud legendiga, sest see ei ole kirjalikult tõestatav.
19. sajandi esimese poole Tallinna reisijuhtides pole linnakindlustuse torne eriti detailselt loetletud. Sellest ajast on säilinud reisijuhte prantsuse, saksa ja vene keeles. Nendes on kirjutatud põgusalt Revali ajaloost ja avalikest asutustest. Neitsitorni mainitakse esimest korda 1895 . aastast pärit vene keelses Reveli reisijuhis: „Путеводитель по г. Ревелю и его окрестностям“. Seal on kasutatud nimekuju „Mädchen-Thurm“, mis asus „лимана“ aias. Näiteks Kiek in de Kök oli mugandatud juba vene keelde „кик-инь-де-кёкь“6 Tolleks hetkeks ei olnud veel „Mädchen-Thurmi“ saksakeelset nimekuju tõlgitud ja mugandatud vene keelde ning kasutusel oli saksakeelne nimevariant.
Esimeses eestikeelses Tallinna reisijuhis, mis ilmus 1910 . aastal seoses VII üldlaulupeoga, ei olnud Neitsitorni mainitud, küll aga Kiek in de Kök-i.7 1915. aasta vene keelses reisijuhis on juba tõlgitud torni nimi vene keelde. Välja on toodud nii saksakeelne vaste „MädchenThurm“ kui venekeelne „девичья башня“. See asus raamatu andmetel Siversi aias ja oli kirjutamise hetkel asustatud.8 Selleks ajaks oli torni nimekuju mugandatud ja tõlgitud vene keelde. Venekeelset sõna девичья saab eesti keeles tõlkida kahte moodi: ühes tõlkes neitsi, teises neiu. See võis oma mõju avaldada hilisema eestikeelse nimevariandi kujunemisel.
Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1921. aastal ilmunud eestikeelses Tallinna juhis oli mainitud „Mägdeturm-i“ ja „Mädchenthurm-i“ ning torn oli tõlgitud kui Neiutorn. Lisainformatsioonina: „ehitatud 1360. aastal, tarvitatav eluhoonena, asub Siversi aias“.9 See on väga huvitav leid, sest seni on arvatud, et kaks eelmainitud saksakeelset nimekuju tõlgiti 19. sajandi lõpus valesti eesti keelde. Tuleb välja, et esmalt oli eesti keeles kasutusel olnud nimekuju – Neiutorn – mis oli otsesem tõlge saksa keelest. Seega oli tegu kaheharulise nimekuju transformeerumisprotsessiga.
Millalgi 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses kinnistus eestikeelne nimekuju – Neitsitorn. Tuntud tolleaegne rännumees Leo Promm rändas mööda Eestit ringi 1930-ndal aastal ja jäädvustas muuhulgas foto ühest tornist, mida nimetas Neitsitorniks.10 Tegemist on esialgse uurimistulemusega ja võib-olla leitakse kunagi varasem Neitsitorni nimekuju esmamainimine , kuid see oli saadaolevatest allikatest varaseim leid. Millised põhjused võisid Neitsitorni nimekuju muutumisel olla?
Esimese Eesti Vabariigi kestmisel pöörati 1920ndate lõpust järjest rohkem tähelepanu kõigele rahvuslikule, muuhulgas rahvuslikule folkloorile. Mõisad, kindlustused ja tornid olid tolleaegsete eestlaste arvates sakslaste kultuuripärand, mida ei seostatud eestlaste kultuuripärandi ja ajaloolise mäluga. Sellegipoolest on Eesti folkloorist teada „kuldse neitsi“ muistend. Seega polnud neitsi mõiste eestlastele kauge ja seda peeti pigem „omaks“. Lisaks elasid tornis kunstnikud, kes oleksid ilmselt sellise luulelisema ja paremini kõlava nimega rohkem rahule jäänud.
Oma osa võis mängida venekeelne tõlge - девичья башня, mida sai otseselt tõlkida ka kui Neitsitorni. Keeled on omavahel väga tugevas vastastikmõjus ja eesti keel pole kunagi olnud võõrmõjudest vaba. Kui omakeelset sõna pole leidunud, on tõlgitud ja mugandatud võõrsõnu eesti keelde. Varasem nimekuju Neiutorn asendati nimekujuga Neitsitorn. Selline nimekuju kestis läbi Nõukogude aja kuni tänapäevani välja. Vahepeal toimus nimekuju kanoniseerumine ehk kinnistumine , seda nii ametlikes dokumentides kui rahvasuus.
1 Tõlkimine on tõlgenduslik töö ja seega kohati üsna subjektiivne. Tõlkimisel võib muutuda mõiste või sõna esialgne tähendus. Ingliskeelne fraas: „ lost in translation“ (tõlkes kadunud) on selles tähenduses üsna omal kohal.
2 http://www.ra.ee/fotis/ , http://www.ra.ee/kaardid/ . Otsing: 16–17.07.13.
3 Nimekuju kinnistumine ja säilimine kirjalikes allikates ning suulises pärimuses (autori seletus).
4 Nurk, Ragnar. Professor T. H. Kjellini Tallinna keskaegsete kindlustuste uurimised 1925.–1926. aastal. Tartu 2006, lk. 18.
5 Informatsioon pärineb Neitsitorni animatsiooni ja veebiteksti materjalidest .
6 „Путеводитель по г. Ревелю и его окрестностям“ 1895.
7 Tallinna juht. J. Ploompuu kirjastus. 1910, Tallinn.
8 „Путеводитель по Ревелю и его окрестностям“ 1915.
9 Prümmel, Joosep . Tallinna juht: Teatrite ning linna plaaniga ja paljude joonistustega 1921.
10 Fotod. Leo Promm rännuteedel kaugemas ümbruses, karstialadel ja teistes paikades 1930. TLA. 1478 .1.33.