Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Dresdenii pommitamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Dresdenii pommitamine #1 Dresdenii pommitamine #2 Dresdenii pommitamine #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eliys Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Hiroshima, Nagasaki pommitamine

Vesi muutus joogikõlbmatuks, keskkond muutus radioaktiivseks, majad hävinesid. Just radioaktiivsuse tõttu ei saanud nendes piirkondades pikka aega elada. Kuna sellel ajal olid tuumapommid veel suhteliselt algelised, siis õnneks nüüdseks on need piirkonnad küllaltki elamiskõlblikud, kuigi kerge radiatsioonitase on ikka alles. Hiroshima ja Nagasaki linnade hävitamine mõjus jaapanlastele laastavalt. Eriti halvasti mõjus see neile, kes olid plahvatuse ,,lähedal" ja füüsiliselt küll kahjustada ei saanud, aga vaimselt oli see neile väga valus. Räägitakse, et isegi 17 aastat hiljem olid pommitamisele lähedamal olnud jaapanlased rohkem stressis kui need, kes sellest piirkonnas kaugemale jäid, kuna ellujäänutel tekkisid süümepiinad ja mälupildid, mida nii lihtsalt mälust kustutada ei saanud. Jaapan ja jaapani rahvas mõistis, et neil ei ole nii võimsale relvale, nagu tuumapomm, midagi

Ajalugu
thumbnail
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 5.1

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia (Etioopia). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega. Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat. Esmalt hõivati Põhja-Hiina piirkond Mandzuuria, kus kuulutati välja nukuriik ning valitsejaks sai viimane Hiina keiser. 1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. II maailmasõda (1.september 1939 ­ 2.september 1945.) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud.

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Maailmasõjad

1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik

Ajalugu
thumbnail
17
ppt

Tuumapommid

Tuumapommid · Tuumapomm ehk aatomipommon suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · termotuumapommid · neutronpommid · kombineeritud tuumarelvad Toime · Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks · Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit- pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. · Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid. Ülesehitus · Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. · Uraan-235(esimesed pommid)

Füüsika
thumbnail
52
docx

Nõukogude Liidu eksam

docstxt/15289803817348.txt

Ajalugu
thumbnail
8
docx

AJALOO KT II MS

Sakslased said suure osa Norrast endale. Kuni 1940. aasta suveni toimusid lahingud, kuid seejärel dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult 8. Hitleri tegevus 1939-1940: Taani ja Norra vallutamine, Belgia ja Hollandi vallutamine, Põhja-Prantsusmaa vallutamine ­ millal, kuidas? 9.aprillil hõivas Saksamaa vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Norra osutas sakslastele ägedat vastupanu, neid toetasid ka inglased-prantslased, 1940 suveks oli aga Norra vallutatud. Samal ajal , 10.mail, ründasid sakslased ka Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks langevarjureid. Kiiresti ja ootamatult õnnestus needki alad valluatada, prantsuse ja inglise väed põgenesid. Seejärel tungis hitler lõunasse, viies sõja Prantsusmaa aladele. Vallutati 2/3 Prantsusmaast, sealhulgas Pariis. 9. Välksõda ­ mis oli, mida tähendab, miks kasutati Sõda, kus eesmärk oli võimalikult kiirelt võita. (Mõne nädala või kuu jooksul) 10

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt

Ajalugu



Lisainfo

referaat

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun