teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tööleping: Üldjuhul tähtajatu · Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile · Töötasul on alammäär · Igakuine palgapäev · Töökeskkonna eest vastutab tööandja · Õigus puhkusele ja puhkusetasule · Suuremad sotsiaalsed tagatised Töövõtuleping: Üldjuhul tähtajaline · Töövõtja on vaba tööaja ja -koha valikul · Tasu alammäära pole · Tasu tellimuse täitmisel · Töötingimuste eest vastutab töövõtja · Puhkust pole ette nähtud · Ravikindlustus vaid juhul, kui leping kestab üle 3 kuu 14.Töölepingu sõlmimine alaealisega Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. (2) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj i reisikirjanduses Marge Rennit- linnamuuseumi haridusjuht Kõrtside areng 17. sajandi alguseks oli suur hulk maa ja maantee kõrtsidest suletud,kuna sõda tegi oma töö.Triin Parts,kes on uurinud reisimist Eestimaal 17-ndal saj il ja varem märgib,et hõreda asustuse tõttu on raske leida öömaja.Tavaliselt leidsid maanteedel reisijad peavarju kohalikus mõisas või pastoraadis ja nende puudumisel ka lihtsates talurahva elamutes.Kuid tihti tuli ööbida ka lageda taeva all.Seda tuleb tihti ette 17-nda saj alguses.Eesti alasid läbinud saadikute reisikirjeldustes on kirjas,et nad pidid ööbima lageda taeva all. Alates 1630-ndatest aastatest asuti Rootsi riigis ja sealhulgas ka Eesti- ja Liivimaal korrastama posti-ja reisijatevedu.Mõisatele anti korraldus asuda rajama maanteede kõrtse peateede ääres.Esimene selletaoline määrus oli...
Üldnorm arvutatakse kuule, mil keskmise palga arvutamise vajadus tekkis, eelnenud 6 kuu palga kogusummast Arvesse võetakse kõik palgana käsitletavad summad Arvesse ei võeta: puhkusetasu ravikindlustuse hüvitist teisi hüvitisi ja summasid, mida ei loeta palgaks Mall Gramberg Palgast kinnipidamine Palgast kinnipidamisel kehtivad piirangud (sätestab TäMS § 132): kinnipidamist ei tehta, kui palk ei ületa palga alammäära, ülalpeetavate puhul suureneb palgast mitte kinnipeetav summa 1/3 võrra alammäärast kuus iga ülalpeetava kohta, kui töötaja palk on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem, võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3, seda ületavast palgast kogu palga tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületaks 2/3 kogu sissetulekust. Mall Gramberg
puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. 3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. 4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. 5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. 6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. 7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. 4.2 Töötasu maksmise aeg, koht ja viis 1) Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. 2) Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks
Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. 3. Mis on töötasu? Mida tähendab töötasu alammäär?
ülalpidamuskohustustest perekonnas. · Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. · Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. · Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. · Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal Too 4-5 näidet lapsendamise tingimustest. · Lapsendada saab ainult alaealist üksnes lapse huvides. · Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda üleval pidama. · Lapsendada saab: orbu; last, kelle vanem on
brutotöötasu andmete alusel. Lapsepuhkust on õigus saada emal või isal või eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping ja tal on õigus igal kalendriaastal saada: 1) 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 2) 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Alates 1. Jaanuarist 2013. Aastal tasutakse töötasu alammäära alusel. Tasustamata lapsepuhkuse õigus on emal või isal, samuti eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last ja neil on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasutamata lapsepuhkust. Õppepuhkust antakse tasemekoolituse, tööalaes koolituse ja vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks.
Õppeasutustes viiakse läbi. Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist ning ümberõpet. Töökohas või koolitusasutustes. Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse annete, sotsiaalse vastutustunde jms arendamist. Kursustel või õpiringides vms. Õppepuhkuse saab õppesessioonide ajal ja siis säilitatakse palk 10ks päevaks. Ülejäänud päevadel vähemalt palga alammäära ulatuses. Ja võib saada kuni 30 kalendripäeva õppeaasta jooksul. Lõpetamiseks võib anda täiendavat puhkust. Baka töö puhul võid sa siis saada 42 kalendripäeva. Kui sellest ka ei piisa võib nõuda palgata puhkust lisaks vähemalt 7 kalendripäeva. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10% töötajatest on õppepuhkusel. VI. Töötasu ja hüvitised 27. Töötasu mõiste. Töötasu suurus. Töötasu arvutamise viis
puistuid, eriti kuusikuid ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus. Harvendusraieid korratakse 20...40 aasta vanuses metsas 510 aasta järel, hiljem 10 15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast. Jälgida tuleb puistu rinnapindala alammäära, mille annab metsade majandamise eeskiri. Parimad puud: Terved Hästi arenenud võraga Sirged Korralikult laasunud Hargnemata Tüvi väikese koondega Kasulikud puud: Aitavad kaasa parimate puude laasumisele, kasvule ja majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele Annavad olulise osa puistu tagavara juurdekasvust Väljaraiutavad puud: Takistavad parimate ja kasulike puude kasvu (nn "hundid") Surevad või surnud puud
Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni.Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära. Euroopa Keskpanga esimene president aastail 1998–2003 oli varasem Hollandi keskpanga president Wim Duisenberg.2003–2011 oli Euroopa Keskpanga president Jean- Claude Trichet. Alates 1. novembrist 2011 on Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon juhib Euroopa Liitu. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide
turumajandus. 1997 aastal kutsuti läbirääkimistele Poola, Tsehhi, Ungari, Sloveenia ning Eesti. 2004.aastal said EL täisliikmeteks Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia. Euroopa Liit oli muutunud sedavõrd suureks, et seda polnud võimalik vanaviisi juhtida. 2. Demokraatia laienemine. Lääne-Euroopa arengud. Heaoluühiskond. Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Peaaegu kõikjal langetati valijate vanuse alammäära. Ühe rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus ka erakondlik süsteem. Enamasti olid Lääne-Euroopas võimul kas konservatiivid või sotsiaaldemokraatlikud erkonnad. Hispaania ja Portugal demokratiseerusid alles 1970.aastal, kuid nemadki polnud enam nii isoleeritud kui varem. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitas teise maailmasõja tekitatud kaotusi kiiresti taastada. 1950
mille puhul transpordiks elukoha ning töökoha vahel ei kulu üle 2 tunni päevas ega 10% palgast. Kui töötu sobivat tööd vastu ei võta, kaotab ta saadava rahalise toetuse. Esimese 20 nädala jooksul alates töötuna arvele võtmisest on sobiv töö selline, mis vastab töötu haridusele, erialale ning koge- mustele ning mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60% isiku senisest töötasust, kuid mitte alla valitsuse kehtestatud kahe kuupalga alammäära. Pärast 20ndat nädalat alates töötuna arvelevõtmisest, peetakse sobivaks ka tähtajalist tööd. ning see ei pea enam vastama isiku haridusele, erialale ega kogemustele. Palk tehtava töö eest peab olema vähemalt üks valitsuse kehtestatud palga alammäär ning peab olema suurem samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest. Tööotsijale peetakse sobivaks iga töö, mida ta ise endale sobivaks peab.Sobivast tööst keeldumise puhul võib tööturuamet lõpetada
Töötasu Töötasu on rahasumma, mida makstakse töö tegemise eest. Töötasu makstakse rahas ja netosummana ehk brutosummast on maha arvestatud töötaja maksud. Võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena "põhipalk", "ajapalk", "kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013 aastal on täiskohaga töötaja alampalgaks 320 eurot ja minimaalne tunnipalk on 1,90 eurot. Töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus, lisaks täpsustatakse töötasu arvutamise viis ja palgapäev. Kui isik teeb tööd, eedlatakse, et töötasu on kokku lepitud. Kui kindlat töötasu pole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõestada, siis makstakse kollektiivlepingus kokkulepitud summa või sarnase töö eest sarnastel...
Ohtlike ettevõtete arvu vähenemise tingis asjaolu, et 1. oktoobril 2011 jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011 määruse nr 40 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord lisa 1 muudatus, mille tulemusel suurendati ettevõtetes käideldavate ohtlike kemikaalide vedelate naftasaaduste nagu mootoribensiin ja toorbensiin (ligroiin) ohtlikkuse alammäära ohtlikule ettevõttele 10 tonnilt 100 tonnini. Kasutatud materjal 1. Anu Kuusk loengu nr 12 konspekt ,,Hädaolukorra lahendamine ja kriisireguleerimine. Maakonna, valla ja linna riskianalüüs" 2. Tallinna hädaolukorra riskianalüüs, Thora 2012, http://www.tallinn.ee/g6793s67175 3. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, http://www.tallinn.ee/g3566s69451 4. Maa-ameti Geoportaal, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
Töötasu suurus Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui suurus ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada - töötasu suuruseks on kollektiivlepingus ettenähtu. Kui kollektiivleping puudub - töötasu suuruseks on sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus. Ajaühikuks on tavaliselt kuu ja/või tund. Eeldatakse, et töötaja töötab täistööajaga. Alammäärast madalamat töötasu ei või kokku leppida ega töötajale maksta. 10 TLS § 29 lõike 3 alusel eeldatakse, et töötasus lepitakse kokku brutosummana ning muudest seadustest tulenevate maksude ja maksete kinnipidamise kohustus on tööandja kanda. Töötasu
Eesti Vabarriigi põhiseadus (Tööõiguse üldised põhimõttelised alused sätestab põhiseaduse § 29, milles on sätestatud õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, mis võimaldab igaühel ennast teostada) Töölepingu seadus (võeti vastu 17.detsember 2008.a ja jõustus 1. juulil 2009. aastal) Võlaõigusseadus Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid Kollektiivlepingud (1:300-301; 4:1) Tööõiguse printsiibid on: Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all.
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused t...
tasutud intressid; * pistis ja altkäemaks; * keskkonnatasu kõrgendatud määra maksmine. Töölähetus Reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus ''Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord''. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulud hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist alammäära ulatuses. Töölähetuse vormistamine Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis (lähetusaruanne) näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Välislähetuse päevaraha maksmise tingimused
osutamise lepingutest järgnevad iseloomulikud jooned: • tööd tehakse isiklikult; • töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (muu hulgas töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega); • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (nt puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; • lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust.
vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele. Vanemahüviste seaduse järgi tekib õigus vanemahüvitisele järgmisel päeval pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist ja hüvitus määratakse 435 päevaks. Pärast lapse 70 päevaseks saamist võib ka isa lapsega koju jääda. Lapsepuhkus-emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära aluse: 1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3- aastane laps. Puhkusetasu lapsepuhkuse eest hüvitatakse tööandja avalduse alusel Sotsiaalkindlustusameti poolt. Lapsepuhkuse päevatasu on 2014. aastal 16,97 eurot. Puudega lapse ühel vanemal on õigus lisaks eelnimetatud lapsepuhkusele saada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni täiendavat lapsepuhkust üks tööpäev kuus.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade ...
Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.Euroopa Keskpanga esimene president aastail 19982003 oli varasem Hollandi keskpanga president Wim Duisenberg. 20032011 oli Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet. Alates 1. novembrist 2011 on Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.Euroopa Keskpanga juhatusse kuulub Euroopa Keskpanga president, asepresident (alates juunist 2010 Vítor Constâncio) ja lisaks neli liiget
muudatuse ärajäämine.Tagajärg ei ole teo osa. Materiaalne süütgu on alles siis lõpule viidud kui on saabunud koosseisupärane tagajärg.Tagajärg võib seisneda mitmesugustes vormides: a) aineline b) füüsiline c) ohtliku olukorra loomine. Kui kahju on aineline siis jagatakse kahju suurus kahte liiki : 1) oluline kahju see on kahju mis ületab kehtiva kuupalga alammäära(4350.-) 10 korda. 2)kahju suures ulatuses on selline kahju kus kahjusumma ületab kehtiva kuupalga alammäära 100 korda. Oluline kahju võib olla mitte ainult aineline vaid ka moraalne. Olulise ja suure mitteainelise kahju määratlemine on fakti küsimus.On olemas veel põhitagajärg s.o. selline tagajärg kus isik tegutseb eesmärgiga saavutada teatud tagajärg.Veel on olemas vahetagajärg s.o. kui lõppeesmärgi saavutamiseks tuleb läbida mitmeid etappe,siis iga etapi tagajärg on vahetagajärg.Kõrvaltagajärg on põhi- või vahetagajärje saavutamisega paratamatult kaasnev nähtus.
eest, mis on ilmselt ohtlik või segab hariduse omandamist või on kahjulik lapse tervisele, kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule. 2. Osalisriigid võtavad tarvitusele seadusandlikud, administratiivsed, sotsiaalsed ja kasvatuslikud abinõud kindlustamaks selle artikli sätete täitmist ja, arvestades teistes rahvusvahelistes dokumentides esitatud asjakohaseid sätteid, rõhutavad eriti: a) vanuse alammäära või -määrade arvestamist töölevõtmisel; b) vajalike nõuete esitamist tööaja kestusele ja töötingimustele; c) vastavate karistuste või teiste sanktsioonide ettenägemist, et tagada käesoleva artikli efektiivne täitmine. Artikkel 33 Osalisriigid rakendavad abinõusid, kaasa arvatud seadusandlikud, administratiivsed, sotsiaalsed ja kasvatuslikud vahendid, et kaitsta lapsi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
mis on ilmselt ohtlik või segab hariduse omandamist või on kahjulik lapse tervisele, kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule. 2. Osalisriigid võtavad tarvitusele seadusandlikud, administratiivsed, sotsiaalsed ja kasvatuslikud abinõud kindlustamaks selle artikli sätete täitmist ja, arvestades teistes rahvusvahelistes dokumentides esitatud asjakohaseid sätteid, rõhutavad eriti: a) vanuse alammäära või -määrade arvestamist töölevõtmisel; b) vajalike nõuete esitamist tööaja kestusele ja töötingimustele; c) vastavate karistuste või teiste sanktsioonide ettenägemist, et tagada käesoleva artikli efektiivne täitmine. Artikkel 33 Osalisriigid rakendavad abinõusid, kaasa arvatud seadusandlikud, administratiivsed, sotsiaalsed ja kasvatuslikud vahendid, et kaitsta lapsi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadusevastase
03.2011, 1 TMS - Täitemenetluse seadustik, RT I 2005, 27, 198 … RT I, 06.12.2010, 1 TLS - Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35 … RT I, 2010, 22, 108 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse määrus 25.06.2009 nr 110, RT I 2009, 36, 245 TUIS - Töötajate usaldusisiku seadus, 13.12.2006, RT I 2007, 2, 6 … RT I, 2010, 22, 108 Töötasu alammäära kehtestamine, Vabariigi Valitsuse määrus 11.06.2009 nr 90, RT I 2009, 31, 192 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I 1999, 60, 616 … RT RT I, 2010, 22, 108 T KindlS - Töötuskindlustuse seadus, RT I 2001, 59, 359 … RT I, 03.03.2011, 2 VÕS- Võlaõigusseadus RT I, 03.03.2011, 2…RT I, 08.07.2011, 6 ÄS – Äriseadustik RT I 1995, 26/28, 355; …RT I, 30.12.2010, 2 1
Osa tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võib sõlmida ka muid lepinguid, mille sisuks on töö tegemine VÕS-is sätestatud lepingutest on töölepinguga kõige sarnasemad käsundusleping (§§ 619- 634) ja töövõtuleping (§§ 635-657) Lepingute eristamise vajadus Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad, nt: õigus saada töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses õigus saada puhkust tööajapiirangud töölepingu tööandjapoolse ulesutlemise piirangud ohutud töötingimused jm Töösuhte eristamine käsundist Käsunduslepingu mõiste ja tunnused: Käsunduslepinguga kohustub uks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619).
rahvusvahelised õigusaktid, sh ILO konventsioonid; Eesti Vabariigi põhiseadus; töölepingu seadus (koosmõjus TsÜS ja VÕS´ga) kollektiivlepingu seadus; kollektiivse töötüli lahendamise seadus; töötajate usaldusisiku seadus; ametiühingute seadus; töötervishoiu ja tööohutuse seadus; täiskasvanute koolituse seadus; Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: o ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; o ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; o ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". 1.1.3 Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult 1 oluline on tööprotsess
krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. 3. Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine.
sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. Töötasu alammäär- Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu- Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt
Lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist ja lapsehooldustasu vastavalt perehüvitiste seadusele. Lapsepuhkus. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel: kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Puudega lapse emal või isal on lisaks lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18- aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja
jagatisega. Arvust 365 arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töökohustuste või ametiülesannete täitmisest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel. Kui kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötaja kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid mitte üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale 12 eelnenud päeval kehtinud töötaja kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Kui töötaja töötasult arvutatav kalendripäeva keskmine tulu on väiksem eelpool
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et
3. sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu 4. takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist (suvetöö ajal) 5. ohustab alaealise tervist töö laadi või töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu (eraldi loetelu) Asutuse juht, temast kõrgemalseisev asutus või ülemus võib kehtestada täiendavaid nõudeid. Tööandja võib kehtestada vanuse alammäära teatud töödel: · kasiino 21 · turvamees 20 · bussijuht - 23 Alaealine võib töötada ainult koolivaheajal ja tal pole lubatud töötada öösel, lammutustöödel, allmaa- ja tervist kahjustavatel töödel, kemikaalide, mürkide, alkoholi, tubaka, narkootiliste ainetega ega neid hoida või transportida; vanglas, tapamajas. Tööandja: 1. juriidiline isik 2. juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused 3. teovõimeline füüsiline isik
kokkulepitud tasule anda ka muid hüvesid. Kui selline hüvede andmine töölepingus ette nähtud on ka õigus neid nõuda töötajal(ametiauto, töömobiil). Neid ei saa nõuda rahas ehk nõuda, et neid makstakse töötasuna. Kusjuures selliselt väljamaksed ei lähe töötasuna arvesse ehk need muud hüved peavad olema eristatud töötasust. Muud hüved ei lähe arvesse haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel. TLS annab valitsuse pädevusse kindlale ajaühikult vastava töötasu alammäära kehtestamise. Samuti keskmise töötasu maksmise tingimuse ja korra kehtestamise. Töölepingu seadus keelab maksta valitsuse poolt kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Kui töötaja töötab täistööajast vähem siis väheneb ka võrdeliselt ka makstav töötasu alammäär. TLS p30 sätestab, et töötajal on õigus saada osa tööandja käibest või kasumist või muust majandus tulemustelt, kusjuures aluseks võetakse tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne
on töötajal õigus neid nõuda ( lisatasu, aastatulemustasu jne). Majandustulemuselt makstav tasu ( TLS § 30) Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. ■ Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. ■ Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. ■ Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Tehingutelt makstav tasu ( TLS § 31) Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682. Töötajal on õigus töötasu kasutada oma äranägemisel
tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. Kui on kokku lepitud, et tööandja annab muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära ja sellest madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Kui tööandja ei ole täitnud kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks ning töötajal tekib seetõttu kohustus maks tasuda, võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu hüvitamist. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra ning töötasu alamäära. MAJANDUSTULEMUSELT MAKSTAV TASU:
asjaoludel tavaliselt makstav tasu. (3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsuskehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. (7) [Kehtetu -RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (8) Vabariigi Valitsuskehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. (9) Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. [RT I, 04.07.2017, 3- jõust. 01.01.2018]
Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära. Euroopa Keskpanga esimene president aastail 19982003 oli varasem Hollandi keskpanga president Wim Duisenberg. 20032011 oli Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet. Alates 1. novembrist 2011 on Euroopa Keskpanga president Mario Draghi. Euroopa Keskpanga juhatusse kuulub Euroopa Keskpanga president, asepresident (alates juunist 2010 Vítor Constâncio) ja lisaks neli liiget.
mõnedel töödel ning mõnedele isikutele ( alaealised, pedagoogid jt) on kehtestatud lühendatud tööaeg. Kui kohaldamisele kuulub lühendatud tööaeg, siis see peab kajastuma töölepingus.TPS näeb ette ka lühendatud tööaja. Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele. Lühendatud tööaeg on eelloetletud töötajate täielik tööajanorm ja tööandja peab maksma neile töötasu vähemalt Vabariigi Valitsuse määrusega ettenähtud palga alammäära suuruses summas. TPS § 5 reguleerib alaealiste lühendatud tööaega. 13-14 aastasel alaealisel on lubatud töötada ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi-, või reklaamitegevuse alal.Tööajanorm on 4 tundi päevas eht 20 tundi nädalas. Kõigi alaealiste puhul on üldnõudeks, et töötamine ei tohi kahjustada nende tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takistada osalemist õppetöös. TPS ei sea mingit piirangut osalise tööajaga töötajale
3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. 14 4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. 5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. 6) Kui tööandja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks ja makse ning töötajal tekib seetõttu kohustus tasuda maks ja makse, võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu ja makse hüvitamist. 7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. 4.2 Töötasu maksmine (§§ 29 – 33, 35 – 39) Seaduses asendub senine mõiste „palk“ mõistega „töötasu“
turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). 44. Makroökonoomika - majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste näitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 45. Miinimumpalk (alampalk; minimaalpalk; palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk. Eestis kehtestab vastavalt töölepingu seadusele töötasu alammäära Vabariigi Valitsus. Eestis välja kujunenud tava kohaselt lepivad riiklikus töötasu alammääras tegelikult kokku sotsiaalpartnerid - Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Valitsus on juhindunud sotsiaalpartnerite kokkuleppest ja kehtestanud töötasu alammääraks nende poolt kokkulepitu. Seisuga 1. jaanuar 2016 on Eestis maksuvaba tulu 170 EUR/kuus, töötasu alammäär 430 EUR/kuus, 2.54 EUR/tunnis. 46
· Töötaja on töövõimeline ja valmis tegema tööd, kuid töötaja ei tee tööd, sest tööandja ei ole talle andnud tööd · Va kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TÖÖTASU VÄHENDAMINE: · Kui tööandja ei saa ettenägematusest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära. Maj. asjaolud Tööandja informeerib töötaja usaldusisikut või töötajaid. pakub töötajale muud tööd võimalusel. kui pole võimalik, siis teatab vähemalt 14 kalendri päeva ette töötasu vähendamisest. T. õigus: · teha proportsionaalselt vähem tööd · TL üles öelda 5 tööpäeva ette teatades · õigus saada koondajahüvitist TÖÖTASU ALANDAMINE: · vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ja
· avanssi · T nõusolekul õigusliku aluseta enammakstud summad (arvutusvea tõttu enammakstud summasid. Riigikohtu seisukoht, et siia kuulub ka tööandja on eksinud maksude kinnipidamisel, arvutiprogramm on rikki läinud ja töötajale on töötasu makstud mitu korda). · tööandjale tekitatud varaline kahju töötaja kirjalikul nõusolekul Töötasust kinnipidamisi ei tehta, kui palk ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära v vastavat osa nädala v päeva palgast TA-l on õigus nõudeid esitada 12 kuu jooksul T-l on töötasu nõudmise osas üldine aegumistähtaeg s.o. 3 aastat Riina Vään 1
Töölise töötasu kogu koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga Tp=tk·tp·T=7·12·20=1680, (2.10) kus Tp töötasu kogu koristusperioodi vältel EEK; T kuivataja töötasu tunnis EEK/h (T = 20 [6]). Arvestades Eesti Vabariigis kehtivat Eesti Tööandjate Keskliidu ning Eesti Ametiühingute Keskliidu kahepoolset kokkulepet 2009. a. üleriigilise palga alammäära kohta on miinimumpalgaks 4350 EEK [5]. Sellest tulenevalt oleks otstarbekas võtta tööline palgale kokkuleppelise tasuga hooajatööle. 2.9. Seadmete ekspluatatsioonikulud Kõigi eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete summaarne ekspluatatsioonikulu koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga n S k = A + ETH + QE + QK + T p = 69014,0 + 96969,6 + 21608,03 + (2.11) i =1
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess………………………………………………………………… ………………6-7 3 Majandus 3.1 Majan dus- ja rahaliit …………………………………………………………………………….7 3.2 Rahan duskoostöö ajalugu………………………………………………………………………8 3.3 ERS- ist sai EMU………………………………………………………………………………………8 3.4 ...
keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni.[1] Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära. Euroopa Keskpanga esimene president aastail 19982003 oli varasem Hollandi keskpanga president Wim Duisenberg. 20032011 oli Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet. Alates 1. novembrist 2011 on Euroopa Keskpanga president Mario Draghi. Euroopa Keskpanga juhatusse kuulub Euroopa Keskpanga president, asepresident (alates juunist 2010 Vítor Constâncio) ja lisaks neli liiget
Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära. Euroopa Keskpanga esimene president aastail 19982003 oli varasem Hollandi keskpanga president Wim Duisenberg.20032011 oli Euroopa Keskpanga president Jean- Claude Trichet. Alates 1. novembrist 2011 on Euroopa Keskpanga presidentMario Draghi. Euroopa Keskpanga juhatusse kuulub Euroopa Keskpanga president, asepresident (alates juunist 2010 Vítor Constâncio) ja lisaks neli liiget.
(1992 võisid nimekirju moodustada ka organisatsioonid ja ühendused, 1995 olid lubatud erakondade liidud). Kandidaadiks võib üles seada vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, keda kohus ei ole tunnistanud teovõimetuks, kes pole kohtu poolt süüdi mõistetuc kuriteos ega kanna karistust kinnipidamiskohas. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni. Selle summa suurus on Riigikogu valimistel kuupalga kaks alammäära. Kautsjoni saavad tagasi need kandidaadid, kes osutusid valituks isikumandaadiga või said valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kelle nimekiri pääses Riigikokku (st ületas 5% künnise). Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: · ringkondade kaupa, · üleriigiliste koondnimekirjadena. Kandidaatide arv nimekirjas võib olla maksimaalselt 125 inimest. Kandidaatide järjestuse
kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette. Õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele. *LAPSEPUHKUS-Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel: 1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
