Euroopa Liit (0)

Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool
Pagar- kondiiter
Cätlyn Taškin
Euroopa Liit
Referaadi koostamine
Juhendaja : Endla Pesti
Olustvere
2014
Sisukord
Sisukord...............................................................................................................2
Sissejuhatus.........................................................................................................3
Euroopa Liidu ajalugu..........................................................................................4
EL laienemised.....................................................................................................5
EL kaart................................................................................................................6
EL Nõukogu..........................................................................................................7
Euroopa Parlament ..............................................................................................8
Euroopa Keskpank ...............................................................................................9
Euroopa Komisjon ..............................................................................................10
Majandus-ja rahaliit ...........................................................................................11
Euroopa kohus....................................................................................................12
Regionaalpoliitika ...............................................................................................13
Kodanike Euroopa..............................................................................................14
EL ja maailm....................................................................... ...............................15
Kokkuvõte..........................................................................................................16
Kasutatud kirjandus...........................................................................................17
Lisad...................................................................................................................18
Sissejuhatus
Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus
euroopa liiduga. Saab teada ka kes rajasid Euroopa Liidu. Samas on ka juttu El-i laienemisest,
komisjonist ja parlamendist. Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka
Euroopa Liidust ja maailmast.
Euroopa Liidu ajalugu
9. mail 1950 pani Robert Schuman  aluse Euroopa Liidule, esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia,  Holland , Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse( EURATOM ) asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid.  Tollimaksud  kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid . Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani,  Iirimaa  ja  Ühendkuningriik  otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF).
EL kaart
EL nõukogu
Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika , põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud , mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud.
Nõukogu senine praktika, mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni põhimõttel 6 kuu jooksul nõukogu eesistujaks, on asendatud meeskonnaeesistumisega, mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus (välja arvatud välisasjade nõukogu) ja selle töögruppides 18 kuu jooksul eesistujaks.
Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu institutsiooni staatuse 2,5 aastaks valitava eesistuja ning (piiratud) õiguse kehtestada õigusakte.
Euroopa Parlament
Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid  Brüsselis . Parlamendil on 20 komiteed, mis valmistavad ette plenaaristungeid, ning mitu fraktsiooni, mis kogunevad harilikult Brüsselis. Parlamendi peasekretariaat asub Luxembourgis ja Brüsselis.
Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736, lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Seejuures on määratud kindlaks nii ühest liikmesriigist valitud saadikute maksimumarv (96) kui ka miinimumarv (6).
Euroopa Keskpank
Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu  institutsioon , mis vastutab  euroala   rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti,  Hispaania , Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros , Luksemburg, Läti, Malta,  Portugal , Prantsusmaa, Saksamaa,  Slovakkia ,  Sloveenia  ja Soome).
Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis.
Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata , kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni.Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.
Euroopa Keskpanga esimene president aastail 1998–2003 oli varasem Hollandi keskpanga president Wim Duisenberg.2003–2011 oli Euroopa Keskpanga president Jean- Claude Trichet. Alates 1. novembrist 2011 on Euroopa Keskpanga president  Mario Draghi
Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjon juhib Euroopa Liitu. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma . Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist.
Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele. Olles n-ö lepingute valvur , peab ta hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides. Vastasel juhul võib komisjon, selleks et kohustada rikkujat järgima ühenduse õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule.
Euroopa Liidu täidesaatva asutusena viib komisjon ellu nõukogu otsuseid, näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi , regionaalpoliitika jne eest. Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet . Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis.
Majandus- ja rahaliit
Esimene etapp, mis algas 1. juulil 1990, hõlmas:

• kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus (valuutakontrolli kaotamine);
  
• Euroopa piirkondade vahelise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks eraldatud rahasummade suurendamist (tõukefondid);
  
• majanduslikku lähenemist liikmesriikide majanduspoliitika mitmepoolse järelevalve kaudu.
  

Teine etapp algas 1. jaanuaril 1994. Selles etapis nähti ette:

• Euroopa Rahainstituudi (EMI) loomine Frankfurdis; EMI koosseisu kuulusid EL-i liikmesriikide keskpankade juhid;
  
• liikmesriikide keskpankade sõltumatuse tagamine;
  
• riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine.
  

Kolmandas etapis 1. jaanuaril 1999 võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001). Sellest ajast alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes.
1.jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL-i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro.
Euroopa Kohus
Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim , mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel.
Euroopa Kohus koosneb 28 (alates 2013. a.) kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid . Euroopa Kohus asub Luksemburgis.
Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi  Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni  institutsioon , ega Euroopa Inimõiguste KohtugaStrasbourg'is, mis kuulub Euroopa Nõukogu juurde.
Euroopa Kohus, üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohus kokku moodustavad Euroopa Liidu Kohtu, mis omakorda on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
Regionaalpoliitika
Regionaalpoliitika on riigi poliitika eesmärgiga mõjutada eri piirkondade majandusarengut läbi võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuriarendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse  kasvatamisega . Regionaalpoliitika hõlmab nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi. Regionaalpoliitikale pandi alus 1920. aastate lõpus Suurbritannias ja Saksamaal, kus regionaalpoliitikat kasutati loodusvarade efektiivsema kasutuseplaneerimiseks. 1929. a Suur majanduskriis  ja hilisem teine maailmasõda  sundisid riike edaspidi rohkem majandustegevusse sekkuma, et regionaalseid erinevusi vähendada. 1930. aastatel soodustati näiteks Suurbritannias ettevõtete asumist kõrge tööpuudusega  aladele , et muuta piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi ühtlasemaks. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ja majandusele. Seda arusaama rakendati sõjajärgses Euroopas laialdaselt kuni uue 1970. aasta majanduskriisini

Keskendumine majanduskasvule ja tööhõivele

2006. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogul ei varjatud asjaolu, et kuus aastat pärast algatamist on Lissaboni protsessi tulemused vasturääkivad. Otsustati lahendada paljudes EL-i liikmesriikides jätkuvalt esinev suure tööpuuduse probleem ja seada EL-i tähelepanu keskmesse majanduskasv ning tööhõive . Selleks, et suurendada majanduse tootlikkust ja sotsiaalset ühtekuuluvust , peab Euroopa järjekindlalt keskendama oma jõupingutused majandustulemuste, uuendustegevuse ja inimeste oskuste parandamisele. EL-i liikmesriigid otsustasid seetõttu Euroopa komisjoni presidendi José Manuel Barroso algatusel:

• suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse;
  
• anda Euroopa Komisjonile koordineerijana suuremad volitused , et toetada liikmesriike eelkõige „ parimate tavade” levitamise kaudu;
  
• kiirendada finantsturgude ja sotsiaalkindlustussüsteemide reforme ning side- ja energiasektori liberaliseerimist.
  

Kokkuvõte
Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning  Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal  Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia,  Bulgaaria , Eesti, Hispaania, Holland,  Horvaatia , Itaalia, Iirimaa, Kreeka, , Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi,  Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia,Sloveenia, Soome,  Suurbritannia , Taani, Tšehhi,  Ungari. Esimene ühenduse õigusakt , millega määrati kindlaks ametlikud keeled, võeti vastu 1958. aastal. Sellega kehtestati ühenduse ametlikeks ja töökeelteks hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel, mis olid tol ajal liikmesriikides räägitavad keeled. Alates sellest ajast on vastavalt riikide ühinemisele EL-iga kasvanud ka ametlike ja töökeelte arv. Ametlikke keeli on siiski vähem kui liikmesriike, kuna mitmes riigis räägitakse sama keelt. Näiteks Belgias on ametlikud keeled hollandi, prantsuse ja saksa keel, ning Küprosel räägib enamus inimesi kreeka keelt, mis on ka sealne ametlik keel.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit#Ajalugu
https://www.google.ee/search?hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1280&bih=699&q=euroopa+liit&oq=euroopa+liit&gs_l=img.3..0l10.1349.2935.0.3089.12.8.0.0.0.0.414.726.3-1j1.2.0.msedr...0...1ac.1.60.img..10.2.726.7oWgneBd46I#facrc=_&imgdii=_&imgrc=gfAbfYdOD7MTcM%253A%3BbYzNttmtHe9leM%3Bhttps%253A%252F%252Fwww.siseministeerium.ee%252Fpublic%252F.thumbnails%252FEL_logo_370x251.jpg%3Bhttps%253A%252F%252Fwww.siseministeerium.ee%252F31138%252F%3B370%3B251
https://www.google.ee/search?hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1280&bih=699&q=euroopa+liit&oq=euroopa+liit&gs_l=img.3..0l10.1349.2935.0.3089.12.8.0.0.0.0.414.726.3-1j1.2.0.msedr...0...1ac.1.60.img..10.2.726.7oWgneBd46I#facrc=_&imgdii=_&imgrc=Ht4vWciPa36TdM%253A%3B_CpFQzhas2czVM%3Bhttp%253A%252F%252Fupload.wikimedia.org%252Fwikipedia%252Fcommons%252Fthumb%252Fa%252Fa4%252FEU25-2004_European_Union_map.svg%252F2000px-EU25-2004_European_Union_map.svg.png%3Bhttp%253A%252F%252Fet.wikipedia.org%252Fwiki%252FEuroopa_Liit%3B2000%3B1529
Lisad