huve( Prantsusmaa , USA senat) Regionaalsel esindatusel põhineva ülemkoja komplekteerimiine toimub kahel viisil: · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab kodadevahelise tööjaotuse. Valdavalt sümboolne võim peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon.
Puudub ühtne põhiseadus, seda asendavad seadusandlikud aktid, põhiseadlikud tavad ja ülemkohtu pretsedendid. Kuninga alluvuses töötab ka Salanõukogu. Salanõukogusse kuuluvad kuningliku perekonna liikmed, lordid ja Ministrite Kabineti liikmed. Kokku kuulub salanõukogusse umbes 300 liiget. Kuningale (Kuningannale) kuuluvad riigis riigipea funktsioonid vaid nimeliselt. Tegelikult täidab neid funktsioone valitsus. Parlament koosneb ülemkojast (House of Lords) ja alamkojas (House of Commons). 630 liikmeline Alamkoda valitakse otsestel ja salajastel valimistel 5 aastaks. Ülemkoda koosneb päritava aadlitiitliga isikuist: printsidest, soti peeride esindajaist, iiri peeridest, kohtunikest, kõrgemaist vaimulikest. ... kokku seega 1073 liikmeist. Täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib peaminister, kelle omakorda määrab ametisse kuningas (kuninganna). Valitsus on 90 liikmeline, neist 19 kuulub Ministrite Kabinetti, mille koosseisu määrab peaminister.
koosneb 350 liikmelisest alamkojast ja 259 liikmelisest ülemkojast. Hispaania täidesaatvat võimu teostab valitsuse esimees ehk peaminister ning ministrite kabinet. Peaministri kandidatuuri, kelleks on tavaliselt parlamendi enamuspartei või koalitsioonipartei esimees, seab üles kuningas ja kinnitab parlament. Praegu on valitsev partei peaminister Jose Luis Zapatero juhitav Sotsialistlik Erakond, kes saavutas 09. märtsil 2008. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 169 kohta. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Hispaania kuningas on 70. aastane Juan Carlos I. 7 4 MAJANDUS 4.1 Üldiseloomustus Jooksevhindades oli Hispaania SKP 2007. aastal 1, 361 triljonit dollarit. SKP inimese kohta oli samal aastal jooksevhindades 33 600 dollarit. Diagrammil on võrreldud Hispaania SKP-d inimese kohta Itaalia, naaberriikide
See kuulub Inglismaa õigusajaloo eripärade hulka, et nii kuningal kui seisustel õnnestus leida tulevikkutõotav vorm. Mandril jäid seisused kõikjal konservatiivse põhikorra kantsiks ega muutunud rahvaesindusteks, jättes kuningaile algatuse riigi ja õiguse tuleviku kavandamisel. Briti saarel olid aga lood vastupidi kuningas võitles oma väidetavaile sünnipärastele eesõigustele viidates vana põhikorra säilitamise eest, seisused aga rajasid mõlemas, nii lordide kui alamkojas teed moodsale parlamentalismile. See oli võitlus elu ja surma peale, mida saatis Inglismaa ainulaadne poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitselepuhkemine. 7 1689. aastal kindlustas Parlament kuulsas revolutsioonis (Glorius revolution) oma õigusi Stuartite vastu sellega, et kutsus troonile Oranje printsi William III (1650-1702). Selleks ajaks olid kohtunikud juba astunud esimesi samme aimatava konstitutsioonilise monarhia poole.
lahkuma; ühtlasi lahkus ta Leiboristlikust Parteist, et luua briti variant fasismist, mis kujutas endast segu korporatismist ja antisemitismist. 1931. aastal asutas ta New Party (N.P.), mis pidi propageerima eelnimetatud majandusuuenduse programmi, mida teised erakonnad ja valitsusringkonnad vastustasid. Hoolimata mitme senise leiboristist ja konservatiivist parlamendisaadiku liitumisest N.P.-ga tabas erakonda 1931. aasta üldvalimistel täielik fiasko - Alamkojas ei saadud ainsatki kohta ja isegi kommunistid saavutasid rohkem poolthääli. Läbikukkumine sundis Mosley'd valima radikaalsema tegevusvormi. "Mosley oli võitleja, kes tõmbas ligi teisi võitlejaid: kui ta poleks seda suutnud, poleks ta end fasistiks nimetanud. See ei tähenda, et ta otsis tulekoldeid. See ei tähenda, et see polnud tema eesmärk number üks. See tugevdas tema põlgust Vanade Olijate ja nende argpüksliku psühholoogia vastu. Võitleja ja sõdur võttis kasutusele jõu
Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekohaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300-400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senat) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kanditatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused. Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979 aastal sõlmitud leping. Põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud. HISPAANIA RELVAJÕUD: Hispaania relvajõud koosnevad maa-, õhu- ja merejõududest, kokku 315 000 meest (1986a). Kõrgeim ülemjuhataja on kuningas, kõrgeim juhtorgan on Rahvuslik
· Ehitus algas 1840 ja kestis 30 aastat. · Töö jäi pooleni mõlema arhidekti surma tõttu ja jätkus 20. sajandil. · Palee on üks poliitika elu keskuseid Ühendkuningriigis. · ,,Westminster" on tulnud UK parlamendilt ja Westminsteri valitsus süsteem on võtnud selle nime alles pärast. · Palee oli muinsuskaitse ehitis alates 1970. aastast ja UNESCO World Heritage Site osa alates 1987. aastast. Reeglid ja traditsioonid · Suitsetamine ei ole lubatud alamkojas alates 17. sajandist, aga võib kasutada mokatubakat. · Alates 2005. aastast ei ole lubatud suitsetada ruumides sees. · Ei tohi juua ega süüa istungisaalis, ainult rahandusminister tohib. · Mütsid ei tohi olla kulunud ja liikmed ei tohi kanda sõjakostüümi või sümboolikat. · Ei tohi hoida käsi taskus alates 1994. aastast. · Ajalehtede lugemine on keelatud. · Ei tohi plaksutada. Parlament
alates Aafrikas.Enamik neist astus India eeskujul Briti rahvaste ühendusse,mida 1953.a teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena.Sõjast toibuti valutult, säilitati majanduslik ja poliitiline mõju.Samas impeeriumi langus tähendas rahvusvahelise tähtsuse langust. 1956.Suessi kriis andis viimse hoobi GBRi juhtpositsioonile maailmas. Säilis kaheparteisüsteem,kord võimul konservatiivid,kord leiboristid. 1945-Esimestel sõjajärgsetel valmisitel võitsid leiboristid,kes saavutasid alamkojas absoluutse enamuse.Nad asusid toetama vasakpoolseid reforme:Riigistasid oma tööstust ning laiendasid tunduvalt sots.hooldussüsteemi..1951-võimule konservatiivid,kes üritasid GBR-i rahvusvahelisi positsioone taastada. Beatlesi edu vallutas maailma, 1960 Inglise meeskonna võit Mmil.Rahvaste ühendus osutus elujõuliseks, aafirka ja aasia riikide elanikud kes inglismaale elama asusid-tekitas rassiprobleeme. Majandus arenes, heaolu kasvas, mitte niipalju kui Saksamaal. Eduks veel ülemereturg
Pidasid vajalikuks tõsta lääneriikide sõjalist võimsust. Kommunistidest ikestatud rahvaid tuli reaalselt toetada. Konservatiivide poliitika osutus edukaks kuna nad mitte ainult ei lubanud vaid asusid neid ka ellu viima. Tatcherism Suurbritannias: 1979 sai peaministriks Margaret Tatcher, kes lubas lõpu teha sotsialismi võinutsemisele SB-s. Kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaalprogramme jm toetusi. Erastati tööerakondlaste natsionaliseeritud ettevõtted. Surus Alamkojas läbi ametiühingute õigusi piiravad seadused. Kuigi ta muutus ebapopulaarseks valita ta tervelt 3 valitsusajaks. Tatcheri edu põhjuseks oli tema karmide reformide positiivsed tagajärjed inflatsioon vähenes, tõõstuse struktuur muutus, makduse alandamine tõi sisse väliskapitali, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, taastus tööstuse konkurentsivõime, majandus hakkas kasvama, tööpuudus alanes, rahvas oli rahul. Tacher arenas koostööd USA-ga, paranes SB rahvusvaheline positsioon.
3.3. Saksamaa (õpik lk.28-29): · 1871.a. loodi Saksa keisririik (Preisimaa viis Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870-1871 lõpule Saksamaa ühendamise). · Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. · Keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. · Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestagis) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Valitsused on tavaliselt paremtsentristlikud. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks I maailmasõja aegne seinast-seina valitsus). · Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism- marurahvuslus; suurriiklik patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus
Lauka Põhikool 8.klass Angelina Silk Hispaania Uurimustöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................2 1. PEATÜKK ÜKS..............................................................4 1.1 Peatükk üks kaks.......................................................4 1.2 Peatükk kaks üks..........................................................4 2. PEATÜKK KAKS................................................................5 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................7 2 SISSEJUHATUS Hispaania on üks Vahemere riike. Ta ...
lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika: Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia, kuid keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ta ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestag`is) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa koosnenud mitmekümnest väikeriigist. Saksamaa ühinemiseliikumine algas 19.sajani I poolel ja selle viis lõpule Preisimaa alistades omavahelises sõjas Prantsusmaa, kes üritas takistada Saksamaa ühinemist (Prantsuse-Preisi sõda 1870-1871)
Inglise konstitutsioon ei ole kirja pandud, vaid koosneb osalt parlamendi poolt vastu võetud seadustest ning osalt tavaõigusest ja igapäevapraktikast. Riigipea on monarh, kuningas või kuninganna, kuid valitsusjuhiks on peaminister. Tegelikult on võim pigem peaministri poolt valitud parlamendiliikmetest moodustatud valitsuskabineti kui kuninganna käes. 4 Peaministriks on Parlamendi Alamkojas enamust omav partei liider. Parlament koosneb Alamkojast ja Ülemkojast, kusjuures Ülemkojal on rohkem reaalset võimu. Alamkoda valitakse iga viie aasta järel üldvalimistel, kuid peaministril on õigus paluda kuningannal parlament laiali saata ja korraldada uued valimised. Erinevalt Ameerika Ühendriikide Ülemkohtust puudub Inglismaa justiitsorganeil õigus kontrollida seaduste vastavust konstitutsioonile. 1.3 Religioon Inglismaal on olemas riigiusk anglikaani ehk Inglise riigikirik
tööstusringkonnad 1648.aastaks rojalistide väed purustati ning sotlased andsid enda kätte vangi langenud kuningas Inglise parlamendile välja. Mõõdukatest puritaanidest parlamendiga usuküsimustes tülli läinud O.Cromwell hõivas endale ustavate independentlike vägedega 1648 lõpus Londoni, teostas parlamendis suurpuhastuse (ülemkoda saadeti laiali; alamkojas säilitasid koha ainult independendid). Alles jäänud nn päraparlament mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma ning Charles I hukati 30.jaanuaril 1649. · Cromwelli diktatuur: 1649 mais kuulutati Inglismaa vabariigiks (ing k Commonwealth) ning riigis kehtestati sõjaväeline diktatuur. Armee toetusel valitsev O.Cromwell korraldas 1653 uued parlamendivalimised, kus valimisõigus anti ainult Inglismaa elanikkonna vähemusele independentide kogudustele
Enamik aadlikest (,,kavalerid") Linnade kaubandus- ja tööstusringkonnad 1648. aastaks rojalistide väed purustati ning sotlased andsid enda kätte vangi langenud kuningas Inglise parlamendile välja. Mõõdukatest puritaanidest parlamendiga usuküsimustes tülli läinud O.Cromwell hõivas endale ustavate independentlike vägedega 1648 lõpus Londoni, teostas parlamendis suurpuhastuse (ülemkoda saadeti laiali; alamkojas säilitasid koha ainult independendid). Alles jäänud nn päraparlament mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma ning Charles I hukati 30. jaanuaril 1649. 7 4.4. Cromwelli diktatuur: 1649 mais kuulutati Inglismaa vabariigiks (ing k Commonwealth) ning riigis kehtestati sõjaväeline diktatuur. Armee toetusel valitsev O
liialt suur 2) proportsionaalne valimissüsteem on suhteliselt keerukas ja jääb tihti valijatele arusaamatuks 3) loodud koalitsioonivalitsused lagunevad kiiremini kui majoritaarse süsteemi korral valitsuste tööperiood jääb lühikeseks. Majoritaarne valimissüsteem Ühendkuningriigid, USA, Kanada, India Valimisringkondi riigis hästi palju, nt Suurbritannias ca 650 saadikukohta Alamkojas, ühest valimisringkonnast pääseb parlamenti vaid 1 saadik. Parlamenti pääsejaks ühest piirkonnas on isik / erakond, kes kogus enim hääli. Majoritaarse süsteemi tugevused 8 1) valitsused reeglina püsivamad kui proportsionaalses süsteemis, sest tihti domineerib valitsuses üks suur partei. 2) Majoritaarne valimissüsteem on selge ja lihtne ning seetõttu ka valijatele arusaadavam
välispoliitilises olukorras otstarbekas ette võtta. Atlandi hartas kinnitasid USA ja Suurbritannia küll, et ei nõustu territoriaalsete muudatustega, mis ei ole kooskõlas kohalike elanike tahtega, kuid tõlgendasid seejuures hartat erinevalt. Kui USA Riigidepartemang tõendas, et hartas sisaldub muuhulgas soov taastada vägivaldselt kõrvaldatud seaduslikud valitsused Balti riikides, siis Suurbritannia peaminister Churchill teatas parlamendi alamkojas esinedes, et hartas peetakse silmas eelkõige Saksamaa poolt okupeeritud Euroopa maade ja rahvaste suveräänsuse taastamise. Balti riikide olevik ja tulevik tulid jutuks ka Suurbritannia välisministri Robert Anthony Edeni visiidil Moskvasse detsembris 1941, mil Nõukogude juhtkond esitas brittidele üllatusliku ettepaneku sõlmida salaprotokoll Euroopa sõjajärgse ümberjagamise kohta. Selleks koostatud kava sisaldas järgmisi
Priviligeeritute võim asendati jõukate võimuga. Kahekohaline parlament kogunes igal aastal, alamkoda otsesed, ülemkoda kaudsed valimised. Kõrge hääletuslik tsensus: hääleõigus viiendikul täisealistest meestest. Seadused jõustusid peale seda, kui mõlemad kojad kiitsid eelnõu heaks. Moodsate parteide areng Rootsis (1866-1921) Hakkasid arenema peale riigipäevareformi. I põllumeeste fraktsioon (1867, likvideerus), domineeris alamkojas ja oli kuningameelne ja bürokraatia vastane. Alamkojas jäid urbaansed liberaalid vähemusse. Ülemkojas domineerisid konservatiivid 1880. aastatel tolliküsimuse mõju: A) Konservatiivsed ,,parempoolsed" (põlluharijad ja siseriiklik tööstus, mitu fraktsiooni: kaitsetollid B) Liberaalid ,,vasakpoolsed" (eksporttööstus ja tarbijad, mitu fraktsiooni) vabakaubanduse poolt. I moodne partei: sotsiaaldemokraatlik töölispartei (SAP 1889) - esialgu marksistlik programm üldise ja ühetaolise valimisõiguse ja 8+ tööpäeva taotlemine
Mis funktsioone täidavad parlamentide alamkojad ja ülemkojad kuidas nad teineteisest erinevad? (üldine küsimus ülem ja alamkodade funktsioneerimise kohta). Kaks koda · Enamasti föderatsioonides (USA, Saksa, Vene, jne) või paljurahvuselistes riikides (Belgia, Kanada, Sveits) · Ülemkoja roll: Enamasti koosneb regioonide/osariikide esindajatest ja nende poolt valitud (Pr, Saksa, jt), harva otse valitud (USA, It, Hisp, Põhiroll kinnitada alamkojas vastuvõetud otsuseid. Endal seadusandlik initsiatiiv puudub või on väga piiratud Võib alamkojas vastuvõetud otsustele panna veto (alamkoda saab sellest üle sõita). Piirangud siin: riigieelarve ja maksud. Kinnitab ka ametisse tähtsaid riigiametnikke Kaitseb osariikide/regioonide vabadusi/õigusi (Saksa, USA). · Kahe koja plussid: Lisakontrolli funktsioon demokraatias Parandab vastuvõetud otsuste kvaliteeti
MacCartney, Elton John), võivad kuuluda Lordide kotta. Tegelikult osaleb Lordide koja töös vaid viiendik neist, kellel on selleks õigus. Et üks inimene ei saa üheaegselt olla nii Lordide koja kui alamkoja liige, loobuvad need lordid, kes tahavad teha tõsist poliitilist karjääri, kohast Lordide kojas ning kandideerivad valimistel alamkotta. Sajandite jooksul on kujunenud tava, et olulised poliitilised otsused vaieldakse läbi ja sõnastatakse just alamkojas. 9 Valitsemine ja avalik haldus Kuigi Lordide kojal, kes peab Esindajatekojas vastu võetud seadused kinnitama, on vetoõigus, ei kasuta lordid seda peaaegu kunagi. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huvisid. Seda laadi ülemkoda on tänapäeval märksa enam levinud kui seisuslik koda. Nimetagem Venemaa
4) valijal on valimissüsteemist kindel arusaam ta mõistab, et tema häälest võib palju sõltuda; 5) võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: 1) lihthäälteenamuse põhimõtte korral võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, India, Uus-Meremaa, Kanada, USA). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult pääseb igast ringkonnast parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogub kõige rohkem hääli. Säärane valimissüsteem on lihtne ning valijale arusaadav. Puudus on aga see, et soosib suuri parteisid; nii kujuneb riigis välja kaheparteisüsteem;
valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem. ·Absoluutne häälteenamuse põhimõte
USA Kongress koosneab senatist ja esindajatekojast Erinevus enne II ms 100 liiget parlamendis, kandideerimisvanuse alampiir kõrgem, valima sai minna 20.aastane, valitses 3 aastat mitte 4 aastat. Eesti valimissüsteem Riigikogu (ptk 4.2) Seadusandliku võimu ülesehitus · Ühekojalised · Kahekojalised o Seisuslik Inglismaal on ülemkojas ainult aadlikud ja alamkojas lihtrahvas. Lihtrahvas ülemkotta ei pääse. Ka sir Anthony Hopkins võib minna, ta on sir. Ülemkojas tegelikku poliitikat ei tehta. o Regionaalne igal piirkonnal Delegeeritud esindaja Valitud esindaja, nt USA · Ajaloos teada ja rohkemate kodadega o Aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas, kõigil oma koda · Eestis oli Pätsi põhiseadusega alates 38
revolutsioonina” (Glorious Revolution). Parlamentarismi areng 18. sajandil. 1701. aasta kokkuleppeakt (Act of Settlement) laiendas veelgi parlamendi võimu. Sestpeale nõudsid seadusaktid nii kuninga kui ka parlamendi ees vastutava peaministri allkirja. Seni kuningale kuulunud õigus kohtunikke ametisse nimetada ja tagandada läks parlamendile. Parlamendivalimised toimusid Inglismaal iga seitsme aasta järel. Kokku oli alamkojas viissada viiskümmend kaheksa kohta. Valimisõigust omas umbes veerand täiskasvanud meestest. Valimisringkonnad püsisid traditsioonilistena, arvestamata vahepeal toimunud rahvastiku muutusi. Londonist valiti alamkotta vaid neli saadikut, Manchesterist mitte ainsatki. Piisavalt oli nn pehastunud kohakesi (rotten boroughs), mis olid rahvast pea tühjaks jäänud, kuid säilitasid esindusõiguse alamkojas. Enamuspartei määras ametisse nii ministrid kui ka teised kõrgemad riigiametnikud
Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel 300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused. Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979 aastal sõlmitud leping. Põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud. Loodus Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga.
Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma, Soomes Eduskunta, Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). Suurtel riikidel on kahekojaline parlament, mis koosneb alamkojast ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l’Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat. Kahest parlamendikojast tähtsam on ikka ja alati alamkoda. Eesti on väike riik. Teise parlamendikoja ülevalpidamine oleks meile liialt kulukas. Eestis allkirjastab seadused või saadab nad parlamenti tagasi meie president. Meie president elab ja töötab Kadrioru residentsis,
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealis...
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine - ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: lihthäälte enamuse põhimõte - võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult pääseb igast ringkonnast parlamenti uks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puudus on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem;
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
liiget. Soka Gakkai õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid, õige õpetuse abil võib inimene vabaneda karmaseadusest ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai põhjal loodi 1964 Komeito partei. Need koos püüavad edendada budistlikku demokraatiat, mis eitaks nii kapitalismi kui sotsialismi. Komeito sai viimati 14,8% häältest ja 34 kohta 480-st alamkojas ning 23 kohta Ülemkoja 247-st. RELIGIOON Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest nin...
Apartheidi ajal kasutati seda süsteemi Lõuna-Aafrikas. Hiinas moodustasid eraldi kuuria sõjaväelased. Eestis kasutati kuriaalsüsteemi viimati 1990. aasta Ülemnõukogu valimistel, nimelt oli Ülemnõukokku NSVL sõjaväelaste jaoks reserveeritud 4 (5?) kohta. Kuriaalsüsteemi abil garanteeritakse teatud sotsiaalsete gruppide esindatus parlamendis, näiteks Bangladeshis on parlamendi 330 kohast reserveeritud 30 naistele, India parlamendi alamkojas on 2 kohta reserveeritud Inglise-India segaperedest pärit isikutele, kelle esindajad nimetab president. Indoneesias on 500 kohast 100 reserveeritud sõjaväelastele. Sõjaväelaste esindajad määrab president. Prantsusmaal on 12 senaatorikohta reserveeritud välismaal elavatele Prantsuse kodanikele. Need senaatorid valitakse välisprantslaste kõrgema nõukogu poolt. Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena
- first-past-the-post system (majoritarian) Positive features: - `winner takes it all', single-party governments, no coalitions - goverment usually has large parliamentary majorities (150-200 seats more than opposition) - clear link to MP's constituency 20 saj briti poliitika on siiani polariseerunud üh pol , süs kus on kaks omavahel eraldiseisvad jõudu , kus kasut majoritaarset valimissüs toob kuni 20 saj lõpuni kaasa olukorra , kus parl valimise võitnud erakond saab ühtlai ka alamkojas vajaliku suure häälteenamuse, mis on piisav selleks, et üksinda valitseda. Annab peaministrile suure võimu partei ja parlamendi üle. Puudub vajadus koalitsioonivalitsuste järgi . III pol parteide põlvkonna mudeli keskseks elem ons ee , et briti üh pole enam kahe teema ümber kahestunud aid üh sisene fragmenteerumine on palju suurem ja üh lõhe ühe suure nimetaja põhjal hakkab britannia jaoks pol ajaloo hämarusse vajuma . Ilmselt hakkab tulema ka ühe rohkem
Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma, Soomes Eduskunta, Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). Suurtel riikidel on kahekojaline parlament, mis koosneb alamkojast ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l'Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat. Kahest parlamendikojast tähtsam on ikka ja alati alamkoda. Eesti on väike riik. Teise parlamendikoja ülevalpidamine oleks meile liialt kulukas. Eestis allkirjastab seadused või saadab nad parlamenti tagasi meie president. Meie president elab ja töötab Kadrioru residentsis,
Hannoverit. Suurbritannia ja Hannoveri personaalunioon kestis 1837. aastani. 1701. aasta kokkuleppeakt (Act of Settlement) laiendas veelgi parlamendi võimu. Siitpeale nõudsid seadusaktid nii kuninga kui ka parlamendi ees vastutava peaministri allkirja. Ka seni kuningale kuulunud õigus kohtunikke ametisse nimetada ja tagandada läks nüüdsest parlamendile. Parlamendivalimised toimusid Inglismaal iga seitsme aasta järel. Kokku oli alamkojas 558 kohta. Valimisõigust omas umbes veerand täiskasvanud meestest. Valimisringkonnad püsisid traditsioonilistena, arvestamata vahepeal toimunud rahvastiku muutusi. Londonist valiti alamkotta vaid neli saadikut, Manchesterist mitte ainsatki. Piisavalt oli nn pehastunud kohakesi (rotten boroughs), mis olid rahvast pea tühjaks jäänud, kuid säilitasid esindusõiguse alamkojas. Nii George I kui George II ajal valitsesid parlamendi alamkojas viigid. Enamuspartei määras
3.Parlamentalismi areng Suurbritannias Pärast Elisabethi I surma sai troonile James I (1603-1625), Shotimaa kuningas, Mary Stuard toetas anglikrooni kirikut. Charles I (1625-1649), püüdis makse kehtestada ilma parlamendi loata. Vastuolu parlamendiga viis 1642 aastal kodusõjani. Sõjaline ülekaal oli parlamendi sõjaväel, mida juhtis Oliver Cromwell (1599-1658), raudkülgsed, intependendid, presbüterlased. 1648 tegi Cromwell sõjaväe abil parlamendis puhastuse, ülemkoda saadeti laiali, alamkojas jäid paigale. independendid = päraparlament. 30.jaan 1649 Carles I hukati. 19. mai 1649 kuulati Inglismaa vabariigiks. Riigis kehtestai sõjaväeline diktaktuur. 1653 saadeti laiali ka päraparlament. Cromwell nimetati lordprotektoriks, suri märtsis 1658, võim läks poeg Richardile, kes loobus võimust 1659. Kuningavõimu restaureerimine Carles II (1660-1685), kehtima jäid 1640-1641 kuningavõimu piirangud, taastati ülemkoda.
Seadusandliku algatuse staadium seisneb seaduseelnõu üleandmises seadusandliku algatuse õigust omava isiku poolt parlamendi või selle koja vastavale organile, harilikult esimehele või juhatusele. Kui tegemist on kahekojalise parlamendiga, siis enamasti võib seadusandlik algatus toimuda ükskõik kummas kojas. See koda, kus eelnõu algatati, arutab seda esimesena. Harilikult aga algatatakse kahekojalises parlamendis seaduseelnõu esimeses ehk alamkojas. Alati kuulub seadusandliku algatuse õigus valitsusele. Poolpresidentaalsetes riikides on seadusandliku algatuse õigus peale valitsuse sageli ka presidendil. Demokraatlikes riikides antakse seadusandliku algatuse õigus ka parlamendiliikmetele. Eestis aga lubab Põhiseadus eelnõud algatada ka igal üksikul Riigikogu liikmel. Valitsevasse parteisse või koalitsiooni kuuluvatel parlamendiliikmetel pole harilikult mingit põhjust
ka interneti roll poliitika edendamisel (Patterson, 2008, pp. 202-205). Siiski pole ameeriklased poliitikas nii teadlikud ja tähelepanelikud kui teiste lääneriikide kodanikud ning tihti ei osata vastata ka kõige lihtsamatele küsimustele. Selline olukord ei esine aga vaid madala haridustasemega inimeste seas, vaid tihtipeale ka kõrgharitute hulgas. (ibid., p. 168) Ebateadlikkust demonstreerib ka küsitlustest selgunud fakt, et pea pool rahvast ei oska nimetada oma esindajaid Kongressi alamkojas või on teadlikud kriisist välisriigist, teadmata aga samas, kus see riik asub (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 207). Samas võib kodanikel aga puududa usaldus institutsioonide vastu. Kui eelmise sajandi keskpaigas pea kolmveerand ameeriklastest usaldas oma riiki, siis läbi kümnendite on see aina enam vähenenud. Nagu demonstreerib joonis 4, oli viimase 20 aasta jooksul ainuke kord, kui kodanikud on föderaaltasandi võimuorganeid suurema osa ajast usaldanud, 2002. aastal 11.
valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem. ·Absoluutne häälteenamuse põhimõte
·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem. ·Absoluutne häälteenamuse põhimõte
·valijal on valimissüsteemist kindel arusaamine ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; ·võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on kaks alaliiki: ·lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli (Suurbritannia, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada). Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadikukohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puuduseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem. ·Absoluutne häälteenamuse põhimõte
kuna teises voorus võidu võtnud kandidaat omab tõenäoliselt selgemat ülekaalu oma vastase üle; 6. võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu. Majoritaarsel valimissüsteemil on 2 alaliiki: 1) Esimene alaliik põhineb lihthäälte enamuse põhimõttel võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli Suurbritannias, Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadiku kohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb üks saadik parlamenti. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimiste ajal kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest erinevatest parteidest, siis valituks osutub see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puudukseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahepartei süsteem. 2) Absoluutne häälteenamuse süsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
