Londoni Külastuskohtad ja vaatamisväärsused (0)

Westminster Abbey
Ajalugu

• Kuningad, kuningannad, riigimehed ja sõjaväelased; poeedid, preestrid , kangelased ja lurjused - koht kus näeb elavalt Briti ajalugu.
  
• Gooti kirik Westminsteris (Londonis), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 1245–1745 aastatel.
  
• See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II.
  
• Kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistne klooster
  
• Peetakse üheks kõige paremaks kirikuarhitektuuri näiteks.
  
• Inglaste jaoks on see palju olulisem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid on võidelnud ja praegugi võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid; paljud neist on siia maetud .
  
• Eduard Pihtija rajas benediktlaste kloostri 1065. aastal sellesse paika, vaatega Parlamendi väljakule.
  
• Esimesena krooniti 1066. aasta jaanuaris Inglise kuningas Harold .
  
• Kui ta langes sõjas Hastingite eluajal, krooniti Wilhelm Vallutaja siin samal aastal ja esimene kirjutis kloostris kinnitab seda.
  
• Kroonimise traditsioonid on säilinud siiani.
  
• Kloostrihoone vara-inglise gooti struktuur on palju enam võlgu Heinrich III –le kui teistele valitsejatele, kuigi paljud arhitektid , kaasa arvatud Ren, andsid kloostri välimusse oma panuse.
  
• Poeetide Nurgas on Chauceri, Samuel Johnsoni, Tennysoni, Browningu, Dickensi ja paljude teiste kuulsate kirjanike ja poeetide tuhad. Nende kõrvale on maetud tunnustatud näitleja David Garrick.
  
• Peale selle asub Poeetide Nurgas enamik mälestusmärke: Miltonile, Keatsile, Shelley ’le, Henry Jamesile, T. S. Eliotile, George Eliotile ja teistele.
  
• Kõige kunstilisemaks peetakse William Blake’i büsti, mis on söör Jacob Epsteini töö.
  
• Hiljutiste mälestusplaatide keskel võib leida plaate pühendatud poeet Dylan Thomasile ja lord Lawrence Olive’le.
  
• Sai kahjustada teise maailmasõja ajal
  

Kunst

Retable

• Vanim teadaolev paneel altarimaal Inglismaal
  
• On hinnanguliselt maalitud 1270. aasta ringis Plantageneti kunignlike kunstnike poolt Westminster Abbeyle, tõenäoliselt suurele altarile.
  
• Arvatakse, et see on annetatud osana Abbey ümberkujundamisel Henry III poolt.
  
• Maal on ainult sellepärast alles, et see oli peidetud mööbli sisse 16’al ja 19’al sajandil ja palju sellest on kahjustatud taastamisel.
  
• Maali hakkati taastama ja puhastama mis võttis aega kuus aastat ja siis kuvati see neli kuud National Gallerys aastal 2005, enne kui naasis tagasi Westminster Abbeysse, kus on see eksponeeritud muuseumis
  
• Suurus on 959 x 3330 mm
  
• On joonistatud tamme puule
  
• Palju puidust elemente
  
• Töö taastamisel puu kullati ja kasutati vääriskive
  

Messingud

• Pärinevad 13. sajandist
  
• Koosneb graveeritud metallplaatidest , mis on vormitud ja lõigatud peeneks materjaliks valmis haudadele
  
• Oluline ajaloole kuid paljud hävisid või sulatati üles Inglise kodusõja ajal
  

Seinamaalingud

• Kõige olulisemad maalid on pärit 13’ast sajandi lõpust
  
• 14’ sajandi maalid Apocalypse ja viimne kohtupäev Chapteri majas on kõige ulatuslikumad
  

Cosmanti tee

• Suur kõnnitee suure altari ees on ainulaadne ja tähelepanuväärne objekt
  
• Sellist keerukat ja peenusliku disaini ei saa näha kusagil mujal
  
• See ehitati 1268 aastal Henry III poolt kes alustas kiriku taastamist gooti stiiliks 1245. aastal.
  

Big Ben

• Tornikell Londonis
  
• Maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn.
  
• Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower
  
• Üks Londoni ja kogu Suurbritannia tuntuimaid sümboleid
  
• Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 tollase ülemkohtuniku Ralph de Henghami rahadega
  
• Ööl vastu 16. oktoobrit 1834 hävis vana torn tulekahjus
  
• Pärast seda ehitati Westminsteri lossi peaarhitekti Charles Barry juhtimisel uus torn.
  
• Torn on uusgooti stiilis.
  
• Selle kõrgus on 96,3 meetrit
  
• Maapinnast kuni 61 meetri kõrguseni ehitatud tellistest ja kaetud värvitud liivakiviga
  
• Ülejäänud torn kuni tipuni on malmist.
  
• Torni põhiplaaniks on 15 meetri pikkuse küljega ruut, seinad on 3 meetri paksused ja torn ulatub 4 m sügavusele maa alla. Ehitise koguruumala on 4650 m³. Torni sihverplaadid on 55 m kõrgusel maapinnast.
  
• kaalub 16,3 tonni.
  
• 334 lubjakivist astet
  
• Torni sisemus pole turistidele avatud
  
• Välismaalased torni ei pääse, kuid seda võivad taotleda Suurbritannia kodanikud oma parlamendisaadiku kaudu.
  
• pinnasetingimuste muutumise tõttu (peamiselt metrooehitus) oli ta umbes 22 cm loodesse kaldunud
  
• Soojusefekti tõttu võngub torn igal aastal mõne millimeetri võrra ida-lääne suunas.
  
• Esimene kell valati 6. augustil 1856. Selle sisse oli graveeritud söör Benjamin Halli nimi.
  
• Kella transporditi 16 hobusega ja see kujunes avalikkuse jaoks suursündmuseks, kuid testimise ajal tornikell purunes ja muutus kasutuskõlbmatuks, nii et valmistada tuli asenduskell.
  
• Teine kell, mis on tornis tänapäevani, kaalub 13,76 tonni, on 2,2 m kõrge ja 2,9 m lai.
  
• hakkas tööle 1859. aasta juulis.
  

Parlamendi hooned

Ajalugu

• Uhke Londoni parlamendihoone Thamesi kaldal, mis on juba 500 aastat olnud parlamendi Ülem- ja Alamkoja asupaigaks.
  
• Esimest korda ehitati see 11. sajandil.
  
• Selle nimi tuleneb naabrist Westminster Abbeyst
  
• Paleel on kaks struktuuri: Old Palace , keskaegne ehituskompleks, mille hävitas suurem tulekahju 1834.aastal ja selle asendus,New Palace, mis seisab tänini.
  
• Oli kõige esimene Londoni palee inglise kuningatele kuni enamus hävitati tulekahjus 1512. aastal.
  
• Pärast seda oli see pralamendi hoone, kus kohtumisi on toimunud alates 13. sajandist.
  
• Esimest korda sai seal parlament kokku aastal 1295 .
  
• 1834 aasta tulekahju hävitas sellest palju ja ainukesed hooned mis suudeti päästa olid Westminster Hall, St Stepheni klooster, the Chapel of St Mary Undercroft ja the Jewel Tower.
  
• Taastamisel säilitas palee oma algse stiili ja kuningliku residentsi staatuse.
  
• Palee rekonstrueerimise võistluse võitis arhitekt Charles Barry.
  
• Disainis selle risti-gooti stiilis.
  
• Old palace’ile ehitati palju rohkem renoveerimisel juurde – 1100 tuba mis on sümmeetriliselt ümber hoovi.
  
• Osa New Palace'i piirkonnast 3.24 hektari ulatuses taastati alates Thamesist, mis on selle peamise fassaadi asukoht, 266 meetrine jõe esiosa.
  
• Augustus W. N. Pugin disainis dekoratsioonid ja mööbli paleele .
  
• Ehitus algas 1840 ja kestis 30 aastat.
  
• Töö jäi pooleni mõlema arhidekti surma tõttu ja jätkus 20. sajandil.
  
• Palee on üks poliitika elu keskuseid Ühendkuningriigis.
  
• „Westminster“ on tulnud UK parlamendilt ja Westminsteri valitsus süsteem on võtnud selle nime alles pärast.
  
• Palee oli muinsuskaitse ehitis alates 1970. aastast ja UNESCO World Heritage Site osa alates 1987. aastast.
  

Reeglid ja traditsioonid

• Suitsetamine ei ole lubatud alamkojas alates 17. sajandist, aga võib kasutada mokatubakat.
  
• Alates 2005. aastast ei ole lubatud suitsetada ruumides sees.
  
• Ei tohi juua ega süüa istungisaalis, ainult rahandusminister tohib.
  
• Mütsid ei tohi olla kulunud ja liikmed ei tohi kanda sõjakostüümi või sümboolikat.
  
• Ei tohi hoida käsi taskus alates 1994. aastast.
  
• Ajalehtede lugemine on keelatud.
  
• Ei tohi plaksutada.
  

Parlament

• Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh , hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II.
  
• Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas.
  
• Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine .
  
• Kuigi Suurbritannia parlamenti käsitletakse ühe institustioonina, koosneb ta siiski kolmest osast: alamkoda , ülemkoda ehk lordide koda ning monarh.
  

Alamkoda

• Suurbritannia seadusandlik organ on 1911. aasta Parlament Act’i alusel alamkoda, mis valitakse üldisel, salajasel, ühetaolisel ja otsesel hääletamisel majoritaarvalimissüsteemi põhimõttel kuni viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui alamkoja ametiaega pikendav eelnõu saab mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja.
  
• Erandkorras omab lordide koda selle seaduse üle vetoõigust.
  
• Üldvalimised kuulutab peaministri ettepanekul välja monarh.
  
• Partei, mis saab kõige rohkem hääli, moodustab valitsuse.
  
• Parlamendi alamkoda koosneb hetkel 650 liikmest (533 Inglismaalt, 40 Walesist, 59 Šotimaalt ja 18 Põhja-Iirimaalt, kuid see number muutub valimiste ajal, sest sõltub valimisringkondade arvust, mis hinnatakse ümber enne üldvalimisi.
  
• Alamkoja liige on peaaegu alati parteisaadik ning allub parteidistsipliinile.
  
• Aastal 2005 osutusid valituks kaks üksikkandidaati.
  
• Alamkoja ülesanded on seadusandlus , valitsuse tegevuse kontroll, esindamine .
  

Ülemkoda

• Ülemkoda on Suurbritannia parlamendi teine kamber , mis täiendab alamkoja tööd.
  
• Ülemkoja tähtsus piirdub peamiselt suspensiivse veto kasutamise võimalusega, välja arvatud finantsküsimustes.
  
• Ülemkojas on kolm erinevat liikmelisuse tasandit ning liikmelisus ei ole valimiste kaudu saavutatud(eluajal tiitli pärinud aadlikud , tiitli pärinud aadlikud, vaimulikud aadlikud).
  
• Lordide koda oli Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks.
  
• Alates 1. oktoobrist 2009 kuulub see ülesanne vastloodud Ühendkuningriigi Riigikohtule.
  
• Ülesanded on seadusandlik võim, valitsuse järelvalve.
  

Monarh

• Monarhi ülesanded on valitsuse ametisse määramine/ametist tagandamine, Kuninganna kõne, kunginglik nõusolek.
  
• Aja jooksul on monarhi võim vähenenud olles tänapäeval valdavalt tseremoniaalne.
  
• Ühendkuningriigi hetkel ametis olev monarh on kuninganna Elizabeth II.
  

Buckinghami palee

• Kuninganna ametlik residents
  
• Palee mõõtmed on 108×120 meetrit ja ta on 24 meetrit kõrge. Põrandapinda on seal 7,7 hektarit.
  
• Buckinghami palee aed on suurim eraaed Londonis.
  
• Sellel on 775 tuba.
  
• Palee on sisustatud ja täis hindamatuid kunstiteoseid , mis on osa kuninglikust kollektsioonist. Osa sellest on maailma peal laiali.
  
• Tänapäeval kuulub Buckinghami loss Suurbritannia riigile, mitte kuningaperele.
  
• Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud. See on nimelt aeg, mil kuningapere lossis ei viibi.
  
• Lisaks sellele osaleb igal aastal umbes 50 tuhat inimest lossis korraldatavatel aiapidudel, vastuvõttudel, audientsidel ja bankettidel.
  
• Aiapidusid korraldatakse aastas tavaliselt kolm, tavaliselt kõik juulis.
  
• Valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela.
  
• Palees töötab 450 inimest.
  

Ajalugu

• Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja.
  
• Hiljem on seda maa-ala müüdud, kingitud ja konfiskeeritud korduvalt.
  
• Nii on selle maa-ala omanikeks olnud William Vallutaja, Westminster Abbey, Henry VIII ja James I.
  
• Esimene loss ehitati sellesse kohta arvatavasti alles 1624 . See põles 1674 maha.
  
• Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi, mille nimeks sai Arlington House, sest selle rajas Henry Bennet , 1. hertsog Arlington. See on säilinud ja moodustab Buckinghami palee lõunatiiva.
  
• Bennet müüs lossi, mis oli tema pärusmõis, 1703 kuninganna Anne'i soosikule John Sheffieldile, markii Normanbyle, kes 1703 tõsteti Buckinghami ja Normanby hertsogiks.
  
• Sheffield rajas Buckinghami lossi enamiku tänapäevaseid osi ja tema järgi on see ka nime saanud.
  
• Tema poolvend Charles Herbert Sheffield müüs lossi 1761 kuningale George III-le 21 000 naelsterlingi eest, mis 2010. aasta seisuga vastab umbes 3 miljonile naelale.
  
• Sellest ajast kuni tänapäevani kuulub Buckinghami palee Suurbritannia kuninglikule perekonnale .
  
• Esialgu elas lossis peamiselt George III abikaasa, kuninganna Charlotte , kes oma 15 lapsest tõi 14 ilmale Buckinghami palees.
  
• Kuningapere ametlikuks ja tseremoniaalseks residentsiks jäi St. Jamesi palee.
  
• George IV tellis Buckinghami palee põhjaliku ümberehituse neoklassitsistlikus stiilis.
  
• Ümberehitus läks väga palju maksma ja pärast George'i surma palkas tema noorem vend William IV teise, odavama arhitekti.
  
• Alates 1837 on Buckinghami palee kuningapere peamine elukoht ja esimene valitseja, kes selles püsivalt elas, oli Victoria.
  
• Pärast seda, kui Victoria 1861 leseks jäi, eelistas ta siiski lossis mitte viibida, mistõttu kuni tema surmani 1901 kasutati lossi suhteliselt vähe.
  
• 
  

Londoni Tower

• Tema Majesteedi kuninglik palee ja kindlus
  
• Ajalooline loss Inglismaal Londoni südalinnas Tower Hamletsi linnaosas.
  
• Asub Thamesi põhjakaldal.
  
• Teda eraldab Londoni südalinnast Tower Hill .
  
• Loss ehitati aastal 1066 normanni vallutuse käigus.
  
• White Toweri ('valge torn'), mille järgi kogu loss on nimetatud, ehitas 1078. aastal William Vallutaja.
  
• Lossi kasutati vanglana vähemalt alates aastast 1100 (Ranulf Flambrard) kuni aastani 1952 (Kray kaksikud),
  
• Lossi vanglana kasutamise kõrgperiood oli 16. ja 17. sajandil
  
• Oma algusajast peale oli see suursugune palee kuninglik residents.
  
• Tower on tervikuna hoonete kompleks, mida ümbritseb kaks kontsentrilist ringkaitsemüüri ja vallikraav.
  
• Toweril on olnud mitmeid rolle: relvaladu, varakamber, loomaaed , kuninglik mündivermimiskoda, avalik arhiiv ning Suurbritannia kroonijuveelide kodu.
  
• Monarhi puudumisel juhtis lossielu Toweri konstaabel.
  
• Tudorite valitsusajal kasutati lossi kuningliku residentsina vähem ning hoolimata katsetest selle kindlust tugevdada ning parandada, olid lossi kaitsemehhanismid liiga arengust maas, et toime tulla suurtükiväega.
  
• Tower of London oli oma tugevaimate kaitsetega suunatud saksi-Londoni poole, mis oli arheoloogi Alan Vince 'i arvates taotluslik .
  
• See domineeris visuaalselt ümbritseval alal ning paistis Thamesi jõel liiklejatele silma.
  
• Loss koosneb kolmest põhiliselt kaitsemüürist.
  
• Sisemises kaitsemüüris asub White Tower ja see ehitati lossi varaseimas faasis. Järgmine kaitsemüür ümbritseb kõige seesmist põhja, ida ja lääne poolt ning see ehitati kuningas Richard Lõvisüdame valitsemisajal ( 1189 –1199). Kõige välimine müür ümbritseb ehitist täielikult ning selle lasi ehitada kuningas Edward I.
  
• Sisemine kaitsemüür võtab enda alla terve White Towerist lõuna poole jääva ala, ulatades kunagise Thamesi jõe servani.
  
• Sisehoov
  
• Edward I Toweri laiendamise ajal loodi kolmas müür, kuna kitsas tara ümbritses lossi täielikult.
  
• Loss säilitas alates 1100. aastal rajamisest oma algse kuju kuni Richard Lõvisüdame valitsusajani (1189–1199).
  
• 13. sajandil laiendasid kuningad Henry III (1216–1272) ja Edward I (1272–1307) lossi, peaasjalikult luues selle sellisel kujul nagu see praegu on.
  
• 18. ja 19. sajandi jooksul kohandati luksuslikud hooned aegamööda teiseks otstarbeks ja lammutati. Ainult Wakefieldi ja Püha Toomase tornid on alles jäänud.
  
• On teatatud tosinatest vaimudest, keda Toweris eeldatavalt nähti. Juba 1816. aasta jaanuaris olevat vahimees näinud kujutist karust, kes tema poole liigub. Väidedavalt oli vahimees paar päeva hiljem hirmust surnud.
  

Valge torn

• Kaitsetorn
  
• Kaitsetorn olid tihti keskaegse ehitise tugevaim osa, kus vajadusel olid ka sobivad elamistingimused kuningale või õukonnaliikmele.
  
• Torn ehitati künkale ning seetõttu asub keldri põhjakülg osaliselt maapinnast allpool
  
• Valget torni kui ühte suurimat kaitsetorni kristlikus maailmason kirjeldatud kui “kõige terviklikumat 11. sajandi paleed Euroopas
  
• Valge torni põhjapindala ilma väljaulatuvate nurgatornideta on 36 korda 32 meetrit (118 korda 105 jalga) ning kõrgus lõuna kaitsemüüridel 27 m (90 jalga).
  
• Normannide kaitsetornid olid tavaliselt maapinnast kõrgemal, antud juhul lõunaküljel ning sinna pääses puidust treppi mööda, mida oli võimalik rünnaku korral üles tõmmata. Ilmselt lisati torni lõunaküljele eeshoone Henry II valitsusajal (1154–1189) tagamaks lisakaitset sissepääsule, kuid see pole säilinud.
  
• Iga korrus jagunes kolmeks ruumiks: suurim läänes, väiksem kirdes ning vahepealne koridor sissepääsust ülemiste korrusteni.
  
• Kuna hoone eesmärk oli olla nii mugav elukoht kui ka kindlus, ehitati seintesse välikäimlad ning neli kaminat
  
• Algselt oli ehitis kolmekorruseline (keldrikorruse, esimese ning teise korrusega)
  
• Iga korrus jagunes kolmeks ruumiks: suurim läänes, väiksem kirdes ning vahepealne koridor sissepääsust ülemiste korrusteni.
  
• Peamine ehitusmaterjal oli Kenti katusekiltkivi, aga kasutati ka kohalikku argilliiti.
  
• Kõige ülemine korrus lisati 15. sajandil koos praeguse katusega .
  
• Sissepääsukorrus oli arvatavasti mõeldud Toweri konstaablile, Toweri leitnantile ja teistele tähtsatele ametnikele.
  
• Kabeli praegune tühi ja ehtimata väljanägemine on meeldetuletus sellest, milline see võis välja näha normannide ajal. 13. sajandil, Henry III valitsemisajal, kaunistati kabelit kuldseks värvitud ristide ja aknavitraažidega, mis kujutasid Püha Kolmainsust ja Neitsi Maarjat.
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Tower
  
• 
  

Trafalgari väljak

• Väljak Londoni kesklinnas.
  
• See on üks kuulsamaid ja turistirohkemaid platse Suurbritannias ja kogu maailmas.
  
• Külastab 15 miljonit inimest aastas.
  
• Väljaku keskel on admiral Nelsoni monument (Nelsoni sammas), mida valvavad neli lõvi
  
• Palju kujusid ja skulptuure
  

• Trafalgari väljaku algne nimi oli Kuningas William IV väljak, mis oli pandud peale Briti mereväe võitu Napoleoni sõjas 1805. Praeguse nime "Trafalgari väljak" pani George Ledwell Taylor.
  
• Väljakut kasutatakse ka erinevate ürituste jaoks nt uue aasta vastuvõtt, jõulud.
  
• Avati avalikule 1. Mail 1844
  
• Väljakut piiravad muuhulgas Rahvusgalerii ja riigi esindushooned.
  

Hyde Park

• Hyde Park on üks suurimaid Londoni kesklinna parke ning see moodustab ühe osa Londoni Kuninglikest parkidest.
  
• Hyde Parki teeb iseäranis kuulsaks selles paiknev Speakers' Corner ('kõnelejate nurk'), kus pühapäeviti võib iga soovija oma kõnega esineda.
  
• Aegade jooksul on siin aset leidnud palju üritusi ja sündmusi. 1851 . aastal toimus Hyde Parkis Suur näitus (vt maailmanäitus; 1851. aasta maailmanäitus), mille puhuks ehitati pargi lõunaserva arhitekt Joseph Paxtoni kavandatud Kristallpalee .
  
• Park on protestimiitingute traditsiooniline toimumiskoht .
  
• Siin on oma meelt avaldanud tšartistlikust liikumisest osavõtjad, Reform League'i toetajad, naisõiguslased ja Iraagi sõja vastased. 2002. aastal alustasid tuhanded uue jahiseaduse eelnõu vastased just nimelt Hyde Parkist oma protestimarssi.
  
• 20. juulil 1982. aastal said Hyde Parkis ja Regent Parkis sõjaväelise tseremoonia ajal toimunud kahes pommiplahvatuses, mille korraldamist seostati Ajutise Iiri Vabariikliku Armeega, surma Household Cavalry ja jalaväerügemendi Royal Green Jacket kaheksa liiget ning seitse ratsahobust.
  
• Serpentine´i järv (tuntud ka Serpentine´i jõena) jagab pargiala kaheks.
  
• Hyde Park piirneb Kensingtoni aedadega (Kensington Gardens), mida sageli peetakse Hyde Parki osaks.
  
• Tegelikult on Kensingtoni aiad siiski eraldiseisev ala alates 1728. aastast, mil kuninganna Caroline võttis vastu otsuse jagada pargiala kaheks.
  
• Hyde Parki ja Kensingtoni aedade pindala on vastavalt 1,42 km² [2] ja 1,11 km² [3], moodustades kokku 2,53 km² ning olles seega suurem Monaco Vürstiriigist (1,95 km²), ent siiski väiksem kui New Yorgi Central Park (3,41 km²).
  
• Hyde Parki piiridest väljaspool kagus on teederistmikuna tuntud Hyde Park Corner. Päevasel ajal sulanduvad kaks pargiala üheks suureks pargiks, ent õhtu saabudes Kensingtoni aiad suletakse.
  
• Seevastu samas kõrval asetsev Hyde Park on avatud aasta läbi iga päev alates kella 5.00st hommikul kuni südaööni.
  
• Hyde Park on suurim neljast pargist, mis üheskoos moodustavad kesklinna rohelise pargivööndi.
  
• See algab Kensingtoni palee aedadest ja Hyde Parkist, lookleb läbi Hyde Park Corneri ja Green Parki (19 ha) ning möödudes Buckinghami paleed ümbritsevast rohealast ulatub läbi Saint James Parki (23 ha) kuni Horse Guards Parade'ini Whitehallis.