1304.a. loodi paide ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Isegi paavst kutsuti protokolli lugema seoses siinse olukorra ja mõlema poole pideva kaebusega. Teine vastuolu oli Taani kuninga ja ordu vahel. Peagi põrkusid need väed omavahel kokku. Tallinna linnus oli sunnitud 1227.a. suvel kapituleeruma. 1233.a. puhkes verine võitlus Tallinna lossiplatsil ordu ja paavstimeelsete vahel. Viimased said lüüa. Taani jäi oma siinsetest aladest ilma. Tüli suudeti lahendada aga alles 1238.a. Taani ja Liivi ordu vahel sõlmiti Stensby leping. Taani sai tagasi Tallinna, Viru-ja Harjumaa. 5. a) Padise-Padise klooster vallutati eestlaste poolt. Sealsed 28 munka tapeti. b) Tallinn- Tallinna alla kogunes 10 000 eestlast, kes kõik soovisid linna vallutada c) Paide- Seal peeti läbirääkimisi, kus osalesin kõik neli eesti kuningat ning ordumeister. Esimesed tapeti.
El Salvadori külastab aastas ca 1,5 miljonit turisti. Külalisi meelitavad kõige enam imekaunid rannad ja kohalik ööelu. El Salvadori rannajoon on 307 km pikkune. Veemõnud teeb eriti nauditavaks kõrgete õhu- ja veetemperatuuride sarnasus. Viimastel aastatel on turistide hulgas populaarsust võitnud surfamine, mida harrastatakse eriti maa idapoolsel rannikul. El Salvador on küllalt huvitava loodusega piirkond, kuigi aktiivne inimtegevus on metsiku loodusega aladest väga vähe alles jätnud. Maailmas elutseb kaheksat liiki merekilpkonni ja neist nelja liiki võib kohata El Salvadori rannikupiirkonnas. El Salvadoris elab ca 500 liiki linde ja 1000 liiki liblikaid. Puuliike on piirkonnas ca 800 liiki ja orhideelisi peaaegu 400 liiki. El-Salvador on väga huvitav piirkond geoloogilistest riskidest huvitatule, sest see riik on seismoloogiliselt üks aktiivsemaid piirkondi maailmas. Maavärinad on riigis tavalised
Nikolai II 1894 1917. Sai troonile 26-aastasena. Ei olnud ise valitsemisest huvitatud. 1896. a kroonimispidustused. Hodõnka väljakul toimusid verised sündmused. Väljak ei olnud korda tehtud. See tõi kaasa palju ohvreid, kes kaevikutesse kukkusid. Tsaar ei kuulutanud aga leina välja selles seisnes tema süü. (Kirstud ja toetus peredele olid aga tsaari poolt). Välispoliitika. Vene-Jaapani sõda 1904-1905 19. saj lõpus oli Venemaa huvitatud Kaug-Ida aladest. Sinna rajati ka raudtee läbi Mandzuuria. Tekkis konflikt Jaapaniga. 20. saj algul oli Venemaa muutunud rahutuks. Väikse võiduka sõjaga otsustati rahutusi vaigistada. Vene-Jaapani sõjas sai Venemaa rängalt lüüa. Venemaa polnud tegelikult sõjaks valmis. Raudtee ehitamine oli pooleli: ringraudtee ehitamine ümber Baikali järve ei olnud veel lõpetatud ja talvel tuli üle Baikali hobustega sõita. Varustuse kohalevedu nõudis palju aega. Venemaa alahindas Jaapani sõjalist võimsust.
Seetõttu venitasid enamlased kõigiti alanud rahuläbirääkimistega. Keskriikidel õnnestu siiski rahu sõlmida nende poolt purustatud Rumeenia ja end iseseisvaks kuulutanud Ukrainaga. · Veebruaris 1918 alustas Saksamaa Idarindel suurt pealetungi ja sakslased hõivasid Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 oli Lenini valitsus sunnitud sõlmima Bresti rahu, millega Venemaa loobus kõigist kaotatud aladest ning lisaks Taga-Kaukaasiast. Saksa väed maabusid ka Soomes, aidates seal punaste ja valgete vahel puhkenud kodusõjas valged võidule. Pealinn viidi Petrogradist Moskvasse. Novembris 1918 Saksamaal alanud revolutsioon andis Nõukogude Venemaale ajendi rahuleping tühistada · 1918-20 toimus Kodusõda · 1920. aastate algul oli olemas 6 vormiliselt iseseisvat nõukogude vabariiki: Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia
000 inimest, Erdenetis ja Darhanis umbes 75.000 inimest, teistes linnades (Choibalsan, Mörön, Hovd, Ölgii, Ulaangom, Bayanhongor, Arvaiheer, Süh Baatar, Altai, Uliastai, Sainsand, Tsetserleg, Öndörhaan, Dalanzadgad, Baruun Urt, Mandalgov, Bulgan) on alla 40.000 elaniku. 40% Mongoolia elanikkonnast elab maal, enamus neist tegeleb karjakasvatusega, stepitaolised karjamaad moodustavad 55-75% riigi territooriumist, põllumaid on vaid 1%. Metsa on 8-9%, kõrbe 15-35% riigi aladest. Kasvatatakse hobuseid, veiseid, jakke, lambaid, kitsi, baktria kaameleid ja pisut ka põhjapõtru. Umbes 80% Mongoolia elanikest järgib tiibeti-mongoli samanistlik-tantristlikku budismi , ülejäänud 5% on moslemid (peamiselt kasahhid) ja 5% kristlased . Umbkaudu 10% väidab end olevat ateistid . Keskmine eluiga on 64-67 aastat, kirjaoskus 83%. Üle 200.000 inimese elab allpool vaesuspiiri, ligi 350.000 inimest elab sotsiaalabist. 70% elanikest on alla 30-aastased. Kasutatud informatsioon:
Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. (lisa2) KLIIMA On eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa kliimat mõjutab Atlandi ookean,
bensiinijaamad ja kõrgepingeliinid. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). Minu arvates on see üks parimaid maastikukäsitlusi, kuna maastik on väga hästi lahti sõnastatud ning autor jagab teistega oma mõtteid. Samuti on selline maastikukäsitlus mõistetav ka tavainimesele. Maastik on teatud maa-ala, millel on selged teistest aladest eraldavad piirid ja mille piires maastikukomponendid (pinnamood, veestik, mullastik, kliima, taimakte jne.) on ühetaolised (Kokovkin 2001). Erinevaid geokomplekse kõrvuti vaadeldes on näha, et nad moodustavad kogumeid, mis kujundavad suuremaid, kõrgema järgu geokomplekse. Artikli autor kirjeldab ka maastikke kui mosaiikpõrandaid, mis on kokku pandud värvilistest kivikestest (paikadest). Paika iseloomustab sisemine ühtlus
Kindlasti peitub ka ilma inimtegevuseta parkides oma võlu, kuid mina eelistan siiski pidevalt korrashoitud ning looduslikke parke, mis mõjuvad rahulikult ning koduselt. Kuid pargid tervikuna moodustavad teatud ilmega taimeühiskonna, mille lähemal uurimisel ei saa piirduda ainult puuliikide loeteluga. Pargi kooslusi on väga palju uuritud seoses dendroloogiaga. Park koosneb avatud-, suletud-, puittaimedega- ja rohttaimedega aladest. Seoses erinevate taimeliikide esindajatega on leidnud koha pargis ka soontaimed, puit-ja rohttaimed, mis on ühed võimsamad energiaallikad. Samuti leidub ka samblaid ja seeni, mis loovad meile hubase keskkonna. Mulle meeldivad kõige rohkem puittaimede kooslused, mis on parkides domineerivateks, ning annavad toitu ja varju teistele elusolenditele. Puud annavad kindlustunnet ja jõudu ning muudavad pargid kodusemaks.
Rastergraafika (raster graphics) Raalgraafika, mille puhul pilt koosneb ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivist. Vektorgraafika (vector graphics) kuva esitatakse vektorkogumina; graafilise teabe esitus objektihulgana. Rastergraafika pildi põhiparameetrid Resolutsioon/tihedus/eraldusvõime Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch. Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna Pildi suurus ekraanipikslite arvuna. Tavaliselt esitatakse see parameeter pildi küljepikkuste korrutisena, s.t kui pildi ühe külje pikkus on 80 pikselit ja teise külje pikkus 600 pikselit, siis suurus pikselite arvuna on 800x600. Värvisügavus Näitab seda, mittu bitti graafikamälu on vajalik ühe pikseli värvi kirjeldamiseks. · 1 bit-2 värvi · 2bit-4...
mai 1995 Austrias Götzis 8.10. Eesti naiste rekord kuulub Ksenija Baltale, kes hüppas 8. august 2010 Tallinnas 6.87. 2.5 Huvitavaid fakte Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6 8 korda. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võiks öelda, et kumbki käsitletud aladest pole nii lihtne kui pealtnäha paistab. Mõlemad on küllaltki täpsed alad ja neile kehtivad kindlad reeglid. Kuigi enamik inimesi on nende aladega seotud vaatajarollis olles, oleks siiski oluline teada ka korralduslikust poolest. Seda referaati tehes sain teada nii mõndagi uut ja huvitavat ning saan nüüd oma teadmisi ka teistega jagada. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/100_meetri_jooks http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustiku_Eesti_rekordid http://eok.ee/sports
Eesti Maaülikool Maastikuarhitektuur Liisa Sekavin Inimtegevuse mõju elusloodusele, veereziimi muutused, kõrbestumine. Referaat Juhendaja: lekt. Merle Öpik Tartu 2012 Referaadi eesmärk on selgitada kõrbestumise ja veereziimi muutuste mõju elusloodusele ning tuua välja nende omavahelisi seoseid. Refereerimisele on võetud enamasti materjal, mida on võimalik leida internetist ja koostatud pigem välismaa näidetel. Kõrbestumise ja veereziimide muutuste mõju puhul peetakse eelkõige oluliseks mõju inimesele. Käsitletakse ka inimese mõju elusloodusele nii üldisemalt kui ka otsesemalt kõrbestumist ja veereziimide muutusi põhjustades. Hävitades troopilisi metsi, intensiivistades põllumajandust või laiendades linnu, on inimeste tegevus kõikjale ulatuvalt muutnud ma...
· Jaapan tahtis Aasia valitsejaks · Nõukogude Liit vajas rakendust Punaarmeele, tahtis levitada kommunismi · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et võlad ära tasuda 2. Mis muutus territooriumide jagamises 1939. aasta septembris NSV Liidu-Saksamaa sõprus- ja piirilepinguga? - NSV Liidule läks Leedu 3. Kuidas lõppes Talvesõda (30. november 1939 - 13. märts 1940) Soome Vabariigi jaoks? a) säilitas iseseisvuse b) pidi loovutama umbes 10% enda aladest c) kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1434 meest d) Soome rahvas muutus ühtsemaks, armeed hakati jõuliselt arendama 4. Vallutused 1939. aasta september 1941. aasta juuni. Saksamaa NSVL · sai enda kätte Poola lääneosa · sai enda kätte Poola idaosa (1939. a) · sai Norra ja Taani · sai Karjala maakitsuse ja Viiburi
Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimeri vabariigiks 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja Pariisi rahukonverents 18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920 Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki Versailles'i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Elsas- Lotring läks Prantsusmaale Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti. Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Ulatuslik desarmeerimine, Saksa sõjaväe suuruse piiramine Reparatsioonide maksmise kohustus Tagajärjed ja tulemused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused Kadunud põlvkonna kujunemine Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi Vene revolutsioon ja selle mõju
Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi, kuna teise puhul järgneb diskvalifitseerimine. 400 meetri jooks See pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab sportlane üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. See jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. 1500m jooks Kõikide kümnevõistlejate hirmuala. Peale tundekestvat ekstreemset koormust on siin vajalik füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus
, Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liitis Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad. Karl Suur oli Pippini poeg. Verduni leping sõlmiti Karl Suure pojapoegade vahel senise impeeriumi jagamiseks, Nii joonistusid välja uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia, mille kuulsaim valitseja Otto I Suur vallutas hiljem Põhja-Itaalia ja nimetas tekkinud riigi Saksa-Rooma keisririigiks. Lääne-Frangi riigis haarasid 967.
Ajalugu, I ms ja Venemaa ÕPIKUST I ms põhjused : 1. alahinnati ohtu, suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse, ega pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks.2. sõda romantiseeriti, usuti, net sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3.rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. sõjale mõtlemine osutus kaalukamaks, kui diplomaatia. ( tehnika areng, rünnaku kiirus) Maailmasõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914 ( must käsi org)Saksamaa õhutusel kuulutas AU Serbiale sõja( PÕHUSED : võitlus tooraine allikate, turgude ja mõjupiirkindade pärast ning S ja I konflikt); vene mobilisatsioon, millele esitas S ultimaatumi, et nad selle tühistaks.Aga seda ei tehtud ja S kuulutas Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Belgiale(neutr.), mis sundis sõtta astuma ka Ing. Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu, sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates au ja kuulsust. Sõda laienes kiire...
Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldžukkidel osa kaotatud aladest tagasi võtta. Ristiusuliste jagatud Edessa krahvkond näiteks võeti ära. Püha Bernardi õhutusel hakati valmistuma uueks ristisõjaks. II ristisõda toimus Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa-Rooma keiser Konrad III juhtimisel. Teekond ei kujunenud kergeks, suhtumine ristisõdijatesse oli muutunud vaenulikuks ja tihti suleti linnaväravad. Sõdijad vastasid rüüstamistega ning suure hädaga jõuti Väike-Aasiasse, kuid said
olukorda läänerindel parandada. 1917.a novembris algasid läbirääkimised rahuläbirääkimiste tähe all. Läbirääkimised venisid. Mõlemad pooled nii Saksa kui ka NSVL nõudsid endale Eestit, Lätit , Leedut , Ukrainat ja osa Valgevenemaad. Kokkuleppele ei jõutud ja Saksamaa lõi käega, Saksamaa otsutas 18.veeb 1918.a pealetungi Lääne-Eesti saartelt mandrile. Venemaa oli sunnitud järele andma. 3märts 1918 sõlmisti Presti rahu, millega Venemaa loobus neist kõigist mainitud aladest. I MAAILMASÕJA LÕPP 6.aprill 1917 a alustasid antanti poolel sõda Ameerika Ühendriigid ja Euroopasse hakkasid saabuma USA diviisid. PARIISI RAHUKONVERENTS 1919 1920 Konverentsist võttis osa 27. Riiki. Enne I MS lõppes 1918 jaanuaris esindas USA president Wilson oma rahu programmi selle nim. Oli ,, Wilsoni 14. Punkti ,, , mis nägi ette sõja lõpetamise ilma reparatsioonide nõudmiste ja võõraste maade ära võtmiseta. Samuti oleks ka koloniaal valduste küsimuses lahendatud ära
Ülestõus puhkes põhja-Eestis, mis oli Taani valdustes. Taani tahtis oma alad Põhja- Eestis maha müüa. Ta tahtis müüa sellepärast et: 1) sest ta ei suutnud siinseid vasalle ohjeldada 2) tulu läks Hansa Liidule ja Taani tulud idakaubanduses vähenesid. *Taanil oli olemas eelkokkulepe Orduga, et Ordu ostab alad ära. Ordu oli huvitatud ostmisest. 1341. oli sõlmitud eelkokkulepe, et Ordu ostab Taani alad ära, aga reaalse lepinguni vele polnud jõutud. Aga Rootsi oli ka Taani aladest huvitatud, sest ta oli Muistse Vabadusvõitluse ajal aladest ilma jäänud. Rootsi oli omandanud endale Soome nign tahtis alasid veelgi laiendada. Põhja-Eesti vasallidele oleks meeldinud, kui asjad oleks jäänud nii nagu nad olid. VANA LIIVIMAA SISEOLUD Väikeriikide vahel olid vastuolud, põhjuseks võim Pretendeerijaid liidrirollile oli kaks: 1) Riia peapiiskop - ta oli kõige kõrgem vaimulik võimukandja Liivimaal 2) Liivi Ordu - kõige võimsam sõjaline jõud Vana - Liivimaal
), · Georges Clemenceau (Pr.) Marjanne Priidik 12.c klass · ja Woodrow Wilson (USA). · Pr. Rahukonverentsil Sak. ja võitjate vahel sõlmitud rahu, mis lõpetas I MS · Versailles` süsteem Pariisi rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uus poliitiline süsteem · Rahulepingu sätted 1. Territoriaalsed korraldused Sak. lovutas 1/8 oma aladest, mille elanikest 53,4% olid sakslased: Elsassi ja Lotringi piirkond Pr.le Alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale a Tsehhoslovakkiale. 2. Lisaks kaotas Sak. kõik oma meretagused alad (kolooniad) Marjanne Priidik 12.c klass 3. Reinimaa demilitariseeriti (st sealt viidi sõaväed
põhisüsteeme toetavad elemendid. piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine kõige enam toetub.) 2) koridorid, ribastruktuurid ehk nn sidususelemendid (tagavad sidususe ja territoriaalse terviklikkuse, ribastruktuuride sõlmed ja astmelauad 3) neutraalala ehk nullalad (ala, mille sees saab laiendada tugialasid ja ribastruktuure, samuti võib neid vaadata kui puhvertsoone Tugialad moodustatakse: loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärustatud aladest, massiivsetest looduslikest aladest, looduskaitsealuste ja väärtuslike objektide kogumikest, väärtuslike maastike hindamisel tuvastatud aladest Koridoride moodustamisel: saab arvestada pinnamoodi, vetevõrku, tugialade vastastikust paiknemist, liikide levi- ja rändeteid, ühenduskohti suurte tugialade ja linnadega 13 Teemaplaneeringuga seatavad kasutustingimused.
SAKSAMAA AJALUGU 18.jaanuaril 1701 kroonitakse Brandenburgi kuurvürst fruedrich III Köningsbergis Preisi kuningaks Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda. napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik. Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass-lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871- 1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918). [ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,ku...
sellega maid läänistada.1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(Mõõgavendade ordu.)1210 lõppes Ümera lahing,mille võitsid eestlased.1217 Madise päeval Viljandi lähedal lõppes eestlaste vs liivlased ja sakslaste lahing eestlaste allajäämisega.1290 semgalid andsid alla ja sellega lõppes Liivimaa ristisõda Üleminek muinasajast keskaega Ristisõjas leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordud kokku palju vallutatud aladest jääb kummagile aga kuna eestlased tõusid üles jäid jaotusplaanid tegemata.1224 enne Tartu vallutamist sõlmis Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu,mille järgi sai Eestimaa piiskop endale Sakala ja Ugandi ning sellest kujunes välja Tartu piiskopkond.Riia piiskop moodustas Saare-Lääne piiskopkonna ja Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru.1238 otsustati Stensby lepinguga,tänu sellele pidi Saksa ordu Liivimaa haru
Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 4750 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. Kettaheide
peaaegu igal aastal. Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest. Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Soomaa suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks
pension. Võitjate nimed kirjutati ülesse auraamatusse. Võistlemine toimus alasti. Millistel aladel võisteldi? Võistlused algasid sõjavankrite võidukihutamisega, mida tuli teha 12korda ümber väljaku.(4hobust). Ainsa alana võisid kaarikuvõistlust vaadata ka naised, sest võitjaks ei tunnistatud mitte sõjavankri juhti vaid hobuste omanikku ja see võis olla naine. Järgnesid atleetide jõukatsumised, mis koosnesid põhiliselt 5võistluse aladest: jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus. Lisandusid veel mitmesuguste pikkustega jooksud ja rusikavõitlus. TÄHTSAMAD LINNRIIGID SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond
Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a. esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant. Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: A) Bulgaaria (30.sept.) B) Türgi (30.okt.) C) Austria-Ungari (3.nov.)
Meie siin Maal tajume tsüklite vaheldumist peamiselt päikeseplekkide ning neist põhjustatud magnettormide kujul. Magnettormid põhjustavad mõnele inimesele peavalu, halva enesetunde, mõnda inimest ei mõjuta üldse. 17.Missugused näevad välja päikeselaigud ja protuberantsid? Mõnikord on Päikese pinnal tumedad laigud. Need on päikeselaigud, mis näivad tumedana, sest nad on ümbritsevatest aladest jahedamad. Päikeselaigud ilmuvad peamiselt rühmadena ning säilivad olenevalt suurusest mõnest tunnist mõne kuuni. Suured päikeselaigud säilivad kauem. Päikeselaik liigub üle Päikese esikülge. Selle põhjuseks on Päikese pöörlemine ümber oma telje. Päikesel kulub ühe täispöörde tegemiseks umbes kuu. Sageli võib Päikese välispinna kohal näha kuuma gaasi pilvi. Neid kutsutakse protuberansideks
Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Lükati tagasi Ameerika presidendi laiahaardeline rahuplaan. Keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingu koostamisele. 9)Versailles' rahuleping sõlmiti 28.juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Pariisis. 10.jaanuaril 1920 jõustunud leping lõpetas ametlikult I ms. Rahulepingu säteted: Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma aladest. Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir(100 000 sõdurit ja 4000 ohvitseri). Keelustati kindralstaap. Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Saksamaa laevastiku jäänused anti Suurbritanniale. Saksamaalt võeti ära kõik asumaad. Otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista. 10)Rahvasteliit Rajati 1919 aastal.Maailma kõikide riikide ühisorganisatsioon. Eesmärgiks oli mitte lasta riikidevahelistel tülidel enam sõjaks muutuda
Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi
Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida
6. Kirjelda nõudeid labori ruumidele Laboril peab olema piisaval arvul ruume või alasid, et tagada teadaolevalt bioloogiliselt ohtlikke aineid või organisme sisaldavate katsesüsteemide ja erinevate uuringute eraldatus. Haiguste diagnoosimiseks, raviks ja kontrolliks peavad olema sobivad ruumid või alad, et vältida katsesüsteemide kahjustumist. Varustuse ja seadmete jaoks peavad olema katsesüsteemide ruumidest või aladest eraldatud hoiuruumid või alad, mis tagavad vajaliku kaitse riknemise, kahjurite rünnaku ja saastumise eest. 7. Millised nõuded peame olema täidetud kemikaalide käitlemisel? Kemikaalid, reaktiivid ja töölahused peavad olema märgistatud. Märgistusel esitatakse andmed nende identifitseerimiseks, säilivusaja lõppkuupäev ja hoidmise erijuhised ning vajadusel märgitakse koostisainete kontsentratsioon. Teave kemikaalide,
Tänu kroonikale teame palju konkreetseid fakte. 21. Hilisrauaaegne ühiskonnakorraldus, tea mis olid kihelkond, muinasmaakond, vanem. Küsin ka kaarti – oska näidata tähtsamaid muinasmaakondi ka kaardil! Kihelkonna moodustasid teatud piirkonna talud. Muinasmaakondi oli 8, neid juhtisid kihelkonnavanemad ühiselt. Rävala, Harju-, Järva-, Lääne-, Viru ja Saaremaa, Sakala ja Ugandi 22. Eestlaste naabrid hilisrauaajal – tea, kes elasid Eesti aladest lõunas (Liivlased ja latgalid) ning millised olid eestlaste suhted nendega Suhted naaberrahvastega olid rahumeelsed. Lõunas: soome-ugri liivlased, balti rahvad, leedulased Läänes: skandinaavlased, ohtlikud Idas: Novgorodi vabariik, oht vähenes . 23. Mis oli hilisrauaajal muutunud Skandinaavias? Skandinaavia riikide tekkimine 11. sajandil ja selle tagajärjel toimunud muutused Läänemere ääres. Eestlaste ja Skandinaavlaste suhete halvenemine
Kui kellegi nimi on Emmet või Oonah, on ta tõenäoliselt katoliiklasest iirlane, Jennifer ja James on tõenäoliselt protestandid. Mõned linnaosad on protestantlikud, samas kui teised katolikud. Sellest, et viibid protestantide linnaosas, saad aru majadel lehvivate Ühendkuningriigi lippude järgi. Alade märkimiseks on kasutatud ka suuri tänavamaale. On ka neurtaalseid piirkondi nt. Belfastis. Mõned nendest aladest on füüsiliselt jagatud seinaga, mida absurdselt nimetatakse rahuvalikuks. 2013 aasta eesti õpetaja artikkel, Kõige suurema šokina Belfastis mõjus 12 meetri kõrgune müür, mis eraldab katoliiklaste linnaosa protestantide omast. Müüri ülaosas on mitmekordne okastraat, jämedatest raudvarbadest kõrged väravad lukustatakse kell 23 ning avatakse hommikul kell 7. Kohalike sõnul loobitakse mitu korda nädalas protestantide poolelt üle
Populatsioon (population) – samal alal koos elavate, omavahel vabalt ristuda saavate ühest liigist isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest teatud määral ruumiliselt eraldatud. Geenid – kromosoomide osad, mis kodeerivad valkude ehitust. Kooslus (community, biolocigal community) – sarnase levikumustri ja ökoloogilise nõudluse tõttu ühte biotoopi asustavate organismide kogum. Kooslus eristub teda ümbritsevatest aladest iseloomuliku elustiku, suhtelise seesmise ühetaolisuse ja ökoloogiliste interaktsioonide poolest. Suktsessioon (succession) – koosluste muutumine ja vahetumine nende loomuliku arengu käigus. Tugiliik (keystone species) – liik, millel suhteliselt väikesest arvukusest hoolimata on koosluste funktsioneerimise ja selle struktuuri hoidmise seisukohalt suur tähtsus ja mille kadumisel koosluse struktuur muutub.
..............9 1 Sissejuhatus Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Mina valisin oma referaadi teemaks Lahemaa rahvuspargi, kuna see on Eesti esimene rahvuspark, mis asutati 1971 aastal. Selle referaadi peamiseks eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodumaa loodusest.
Wilson teatavaks oma nn ,,Wilsoni 14. Punkti '' millega Saksamaale pakuti võimalust lõpetada sõda ilma reparatsioonimakseteta. • Pariisi rahukonverents, osapooled, kokkulepped Osa võttis 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Kokkulepped: Saksamaa nõrgestamine- territoriaalsed muutused Euroopa kaardil, Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest. Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest. Saksa sõjaväe piiramine: vähendati 100 000 meheni, kaotati üldine sõjaväe kohustus, keelati ehitada ja omada allveelaevu, kidralstaap saadeti laiali. Kuidas olid I maailmasõja sündmustega seotud: Franz Ferdinand- Austria-Ungari ertshertsog, kes tahtis muuta riigi kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks ning oli I MS ajendiks.
aadlike rahulolematus. * Põhjused: 1) Võitlus Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 2) Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel. 3) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. * Osapooled: Rootsi, Venemaa, Taani, Poola. * Tagajärjed: 1) Venemaa sai endale Eesti,- Liivi ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. 2) Rootsi sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 milj. Riigitaalrit kahjutasu. Sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. Lakkas olemast Euroopa suurriik. * Rahulepingud: 1708.a- Poola vaherahu Rootsiga; 1710.a- Uusikaupunki rahu. 20.Millal ja kust sai sõjategevus Eesti aladel alguse ning millega sõjategevus Eesti aladel lõppes? Sõda sai alguse Narva alt 1700 aastal. 29. septembril 1710 lõppes sõjategevus Eesti aladel Tallinna kapitulatsiooniga.
Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida
22) 18.sept 1944 nimetati ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uus valitsus. 9. Talvesõja põhjused. 1) Stalin polnud unustanud, et Soome oli kuulunud Vene keisririigile. 2) NSVL tahtis sõlmida Soomega vastastikkuse abistamise leping. 3) NSVL lavastas piiritüli ning süüdistas selles Soomet. Talvesõja tagajärjed. 1) Punaarmee kaotas suurel hulgal mehi. 2) Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest, Viiburi linnast ja mõningatest muudest aladest. 3) Soome iseseisvus jäi püsima. 10. Võõrvõimude käitumine vallutatud aladel. 1) Vägivallatsemine ja omavolitsemine. 2) Sundmobilisatsioonid. 3) Kõik toodang sõjaväele. 4) Küüditamine. 5) Avalik elu allutati rangele kontrollile. 6) Ideoloogia pealesurumine. 7) Saksa võimud püüdsid Eesti majandust edendada. Alistatud rahvaste suhtumine. 1) Negatiivne suhtumine.
ja jõudude vahekorras, ühiskonnas väärtuses. Enamus läks Britile, aga ka NSV-le. Talvesõda- sõda NSVL ja Soome Vabriigi vahel 1939-1940. -Seletada: Holokaust – juutide massiline hävitamine natside Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai loovutama osa oma aladest. 1933-1945; ohvreid 5,75-6 milj. Peamiselt hävitati Saksamaa strateegiline pommitamine- sisuliselt vastase tagala, koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) majanduse, transpordi ja sõjatööstuse ruineerimine. II rinne- 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) koalitsioon- riikide või parteide vaheline (ajutine) liit ühiste dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Prantsusmaa eesmärkide saavutamiseks.
lubatud kaubitsemine. *Suurim oli Harju-Viru vasallide omavolu talupoegade suhtes *1297 Vana-Liivimaa kodusõda (ordu vastu Riia linn + peapiiskop+Tartu ja SaarL) *1304 konföderatsioon (liit) ordu juhtimisel Paides Riia linna ja peapsk vastu *1238.a suudeti tüli lahendada Taani ja Liivi ordu vahel Stensby lepinguga. (Taani kun. sai tagasi Tlna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule, loodi sõjaline liit, tulevikus ühiselt vallutatud aladest pidi kun saama 2/3 ja ordu 1/3. Kindlustas Taani seisundit Eestis, takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutmist ja alus rooma- katoliku kiriku edasitungimisele itta. *1241.a Taani hindamisraamat (Est kohta 3 mõisat, 10% mainitud isikutest eestlased) *1260. Durbe lahing- leedulased lõid orduväe täielikult puruks *1242. kevad Peipsi jääl Jäälahing orduväed piirati ümber, eesti abiväe kadumisel venelaste poolt lõplikult purustati (aleksander nevski juhtimisel).
Peamised põllumajandustooted on sibulad, oad, viinamarjad, õunad, kaer, nisu, pirnid, mais, virsikud, spargel, viinamarjad, küüslauk. Toodetakse ka villa, puitu ja veise- ning linnuliha. Väga olulisel kohal on ka kalandus. Eksporditakse puu- ja köögivilju ning ka teravilju kuid kõige rohkem eksporditakse kala, liha ja veine. Põhilised keskkonnaprobleemid on metsade hävitamine ja sellest tulenev pinnase erosion. 9. METSAMAJANDUS 20.7% Tsiili aladest on kaetud metsadega. Metsad on väga muljetavaldavad, kuna Põhja-Tsiilis leidub nii palmimetsi kui ka okasmetsi ja Lõuna-Tsiilis võib leida araukaaria-, sekvoia- ja vihmametsi. Tsiilis võib leida peaaegu igat tüüpi parasvöötme metsi. Need metsad on suured looduskaitselised ja ökoloogilised väärtused, sest nad aitavad kaasa globaalse kliima reguleerimisele. Põlismetsad on olulised nii bioloogilisuse mitmekesisuse seisukohalt kui ka puidusaaduste tarvis
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop
Neid viimaseid päris mitu, neist olulisim kannab nime Zamoyski koodeks, see leiti 19.saj Poola aadliperekonna Zamoyski raamatukogust. See põhimõtselt koopia koopia. HLK kirjutatud ladina keeles. Drang nach Osters tung itta, sai alguse Saksamaalt, sisaldas uute alade vallutamist ja hõivatud aladele ristiusu levitamist katolikul kujul. Tegemist oli paganatega seal , riik puudus, polnud organisatsioonilist taset, kes oleks vastu pannud. Saksa ristisõdijad huvitusid nii Eesti kui Läti aladest, Eesti aladest teatud ajal ka Taani ristisõdijad, Soome aladega tegelesid Rootsi ristisõdijad. Ida pool toimus samasugune nähtus, sammumine läände, neid vene vürsitiike huvitas alade hõivamine, ristiusu levitamine õigeusu kujul. Vene vürstiriigid üritasid ristiusustada Karjalat Soomes, paar Läti idapoolset alad, üritasid ka Eesti alasid, aga siin ei õnnestunud. Surve oli mõlemalt poolt. Muistne vabadusvõitlus on üks osa sellest, mis toimus siin igalpool
Versailles´rahuleping ja selle sisu. Pariisi rahukonverentsil loodi Versailles' rahuleping Saksamaa ja antandi vaheline leping. Selle allkirjastamise päev oli 28. Juuni 1919. Samal päeval 5 aastat tagasi mõrvati ka Austria- Ungari ertshertsog ja allkirjastamine toimus Versailles' lossi peeglisaalis, kus kuulutati välja Saksa Keisririik. Saksamaa pidi nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa ja ta pidi loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sellist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Et Saksamaa tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu ei tohtinud Saksamaa oma vägesid viia ega sinna kindlusi ehitada. Sakslased ei mõistnud, et miks neid süüdistati. Nad arvasid, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid rahulepingule alla kirjutama
Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased Jupiter Jupiteri süsteemi võib vabalt võrrelda päikesesüsteemiga. Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetris...
Eesti Kaitseväelt võeti mittekallaletungileping, mille salajase protokolliga relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning jagati omavahel ära Euroopa. Saksamaal huvisfääri rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu jäi Leedu, Lääne-Poola, Poolast läänepoole jäänud esindajad rõhutasid pidevalt võimalust minna üle Euroopa. Nõukogu Liidule Soome, Eesti, Läti, avalikule terrorile. Toimusid arreteerimised. idapoolne osa Poolast, osa Rumeenia aladest. 21. juunil organiseeris Zdanov Tallinnas peamiselt Eesti Vabariik jäi neutraalseks. Esialgu see Nõukogude Liidust kohale toodud osalejatega õnnestus, sõda mõjutas meid vaid majanduslikult. meeleavalduse, mille käigus dikteeriti Septembris aga saabus Poola allveelaev ,,Orzel" president Konstantin Pätsile uue valitsuse Tallinnasse, mille interneerimine heade suhete tõttu koosseis, mille juhiks sai Johannes Vares venis
suhteid Oru tüdrukute, Juuli ja Helenega. Viimane ei salli samuti Tiinat, sest tahab Oskarit endale. Juuliga aga jõuab Ott päris kaugele ja tollest saab päris sobiv aseaine Mäe peretütrele. (no on täkk, urh) Jamaks läheb aga asi siis, kui Juuli jääb rasedaks ja Ott ei taha tollest enam eriti midagi kuulda, välja arvatud juhul, kui Karla oma "lubadused" teoks teeb. Nimelt väidab Ott, et Karla otsesõnu teda endale koduväiks olla kutsunud ja lubanud anda suure maatüki kaugematest aladest. Mingile tuuletallajale oma maid jagada Karla aga vaevalt kavatseb. Ott tunneb end petetuna ega kavatse muul moel kohe kindlasti mitte Juuliga abielluda. Kui Tiina sellest Ellile räägib, siis too loomulikult ei usu ja süüdistab Tiinat laimamises, kuid küsib siiski igaks juhuks Otilt üle. See loomulikult ajab kõik tagasi ja asi jääbki nii, kuni Mäe pererahval lihtsalt kõrini saab. Otti ei hoia tegelikult miski Vargamäel kinni, kui, siis ainult kujuteldav kiindumus Ellisse
NATURA 2000 Natura 2000 on üle Euroopa Liiduline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on väärtuslike, vähelevinud ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse ja säilitamine. Ei kaitsta mitte absoluutselt kõiki alasid, kus vastavaid elupaigatüüpe ning liike esineb, vaid neist aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik teatud liigi säilitamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Paljud liigid ja elupaigad, mis eestlasele on tavalised ja moodustavad tema loomuliku elukeskkonna, on mujal Euroopas kadunud. Eestis leidub 60 elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad (509 loodusala e 16% maismaast), mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
