II maailmasõda (0)

Kordamine kontrolltööks II maailmasõda (1.sept1939-2.sept1945)
-sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord 1930.aastatel(diktatuuride tekkimine,agressioonid/ sõjakolded ,RL,liitlaste kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused
Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kokkuvarisemine . 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli Itaalia, kes oli innustust saanud saksa tegevusest, ründas Aafrikas Etioopiat, mis ka vallutati .
Rahustamispoliitika- usuti , et peale saavutatud edu diktatuurid rahunevad maha.
Komiterni-vastane pakt(1936)- Saksamaa ja Jaapani leping, Nõukogude Liidu vastu, millega aasta hiljem ühines ka Itaalia.
1938-1939 NSV ja Jaapani lahingud, Jaapan kaotas. Olenemata väiksematest sõjalistest kokkupõrgeteks oli peavaenlaseks siiski Lääne demokraatia.
Hispaania kodusõda (1936-1939). Esimene sõda peale I MS, Euroopas. Peale seda, kui võimule tuli Rahvarinne . Ülestõus Marocos, mille juhiks oli Francisco Franco . 27 riiki kirjutasid alla mittevahelesegamispoliiika lepingule. Siiski diktatuuri riigid alla ei kirjutanud, Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot relvadega ja ka sõduritega. Rahvarinnet toetas NSV. Kodusõjas katsetasid saksa, It ja NSV uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 kehtestati Franco diktatuur.
Austria Ansluss(1938) – Saksamaa liitmine Austriaga. 1938 esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa . Austria alistus.
Järgmisena ründas Hitler Euroopa ainsat demokraatlikku riiki, Tsehhoslovakkiat, kellel oli Prantsusmaaga kaitseleping. Lääneriigid endiselt ootamas lepitust (seetõttu ka sõjaliselt nõrk). Müncheni kokkulepe-It, Pr, Ing ja Saksa nõudsid Tsehhoslovakkidelt Sudeedimaad, millega tagatakse Tsehhoslovakkia puutumatus. Tsehh alistus, mida Hitler võttis nõrkusena. Ultimaatum Leedule(mille lõunariik Poola, selgelt Poola järgmine riik). Peale Tsehhoslovakkia hõivamist sai lääneriikidel mõõt täis. 1939 UK ja Pr teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu (sõda kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin .
Molotov -Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See pakt tähendas uut maailmasõda.
-sõdivad pooled – teljeriigid ja liitlased; muudatused selles osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid -Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati
1. sept 1939 Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine maailmasõda.
3. sept Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja.
17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola, mis lakkas olemast.
Sõdivad pooled: teljeriigid( kolmikpakti riigid)-Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (11 riiki kokku). Liitlased(liitlasriigid)-UK, Prantsusmaa, NSVL , USA (kokku 61 riiki). Sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult.
Hitlerivastane koalitsioon: USA Kongress võttis vastu nn. lend-lease`i, Churchill ja Roosevelt - Atlandi harta põhimõtted. 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust (=eraldirahust) Saksamaaga, teha koostööd Saksamaa purustamiseks .
Saksamaa vallutused: Taani, Norra, Luksemburg , Holland , Belgia
Lahingud:Kummaline sõda, lahing britannia pärast (Inglismaa lõunaosa (Londoni) tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisandus meresõda). 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule( Barbarossa ). NSV-le oli see Suur Isamaasõda. Pearl Harbor(Jaapan ründab USA-t). Sõja kuulutasid USA ja Inglismaa Jaapanile, Saksamaa ja Itaalia USA-le.
NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide(uk, pr, nsv, usa) kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Kurski lahing 1943(NSV-s)- II maailmasõja suurim tankilahing.
1945. aasta jaanuaris jõudsid NSV väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil).
NB! NB! NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis tingimusteta alla).
Sõda Jaapaniga aga jätkus . USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu).
NB! NB! NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud.
-sõja I,II,III periood-mis oli neis iseäralikku, jõudude vahekord , tähtsamad lahingud jms
I periood (1.sept 1939-nov 1942): Saksamaa ja ameeriklasteedukad pealetungid, vastastel kaitsesõda.
II periood (nov 1942 – juuli 1943): Sakslased hakkavad kaotama ülekaalu, murranguperiood.
III periood (aug 1943 – sept 1945): Hitlerivastase koalitsiooni pealetung, Saksamaa ja Jaapani purustamine.
-muudatused sõdimisviisides ja sõjatehnikas
-sõja tulemused ja muudatused maailma poliitilisel kaardil ja jõudude vahekorras, ühiskonnas
-Seletada: Holokaust – juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 milj. Peamiselt hävitati Saksamaa koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz ; Buchenwald jt.)
II rinne- 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada , Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Prantsusmaa vabastati Saksa okupatsiooni alt.
Dunkerque operatsioon - britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma väed Prantsusmaalt Suurbritanniasse.
kummaline sõda- 1939-1940, peale Poola vallutamist sõda prantsuse ja saksa piiril . Inglismaa+Prantsusmaa ja Saksamaa ametlikult sõjas, kuid sõjalist tegevust reaalselt ei toimunud. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.
Nukuvalitsus- vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus
Leningradi blokaad- Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941-1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest.
barbarossa plaan- Saksamaal Hitleri poolt väljatöötatud välksõjaplaan NSV-le. 3 pealetungi suunda: 1) Nord - eesmärk jõuda Leningradi. 2)Mitte- jõuda Moskvasse. 3) Süd - jõuda Mustale merele
lahingud Britannia pärast –esimene tagasilöök saksale teises mailmasõjas
Atlandi harta- 1941. aastal sõjalaeva pardal USA presidendi Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati saksamaa-vastase sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm . Sept 1941 ühines hartaga ka NSV.
Pearl Harbour- Jaapani keiserliku mereväe ootamatu rünnak Hawaii saartel asuvale USA Pearl Harbori mereväebaasile 1941, mis viis USA astumiseni Teise maailmasõtta(luuöutades Jaapanile sõja). Selle eesmärk oli takistada ameeriklasi sõjaliselt sekkumast Jaapani laienemisplaanidesse Kagu-Aasias, mille tingis Jaapani keeruline poliitiline ja majanduslik olukord.
lend-lease- abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal. Rendile ja laenuks anti relvi , lahingumoona, toiduaineid, kokku 50 miljardit USA dollari väärtuses. Enamus läks Britile, aga ka NSV-le.
Talvesõda - sõda NSVL ja Soome Vabriigi vahel 1939-1940. Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi loovutama osa oma aladest .
strateegiline pommitamine- sisuliselt vastase tagala , majanduse, transpordi ja sõjatööstuse ruineerimine.
koalitsioon- riikide või parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Teheran (28. Nov- 1. dets 1943) - osalesid: Churchill (Inglismaa), Roosevelt (USA) ja Stalin (NSVL).
Otsustati:
1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde
2) NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu
3) USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVL-d 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!)
4) põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid
Jalta (4.-11. Veebruar 1945) - osalejad: jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin.
Otsustati:
1)sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel
2)Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel).
Potsdam (17.- juuli 2. aug 1945)- Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil , vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman .
1)Korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks.
2)Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida.