Mongoolia uurimustöö (3)

Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on maailmal kahe silma vahele jäänud Mongoolia . See on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik, mille elanikke peetakse endiselt metsikuiks nagu Tšingis- khaani ajal
Pindala: 1 565 000 km2
Rahvaarv: 2 569 000
Pealinn: Ulaanbaatar
Keel: mongoli ( riigikeel )
Rahaühik: tugrik
President : Natsagiyin Bagabandi
Iseseisvus : 11. juuli 1921
Riigihümn: Bügd Nairamdakh Mongol
Haldusjaotus : Mongoolia on jaotatud aimakkideks (kokku 18)

• Arhangaj - Архангай (Tsetserleg - Цэцэрлэг)
  
• Bajanhongor - Баянхонгор
  
• Bajan-Ölgij - Баян-Өлгий (Ölgij - Өлгий)
  
• Bulgan - Булган
  
• Darhan - Дархан-Уул (Дархан)
  
• Gobi Altai (Gov-Altaj) - Говь-Алтай (Altaj - Алтай)
  
• Gov-Sümber - Говь-Сүмбэр (Tšojr - Чойр)
  
• Ida-Gobi (Dornogov) - Дорноговь (Sajnšand - Сайншанд)
  
• Idaaimakk (Dornod) - Дорнод (Tšojbalsan - Чойбалсан)
  
• Kesk-Gobi (Dundgov) - Мандалговь (Mandalgov - Мандалговь)
  
• Dzavhan - Завхан (Uliastaj - Улиастай)
  
• Orhon - Орхон (Erdenet - Эрдэнэт)
  
• Sühbaatar - Сүхбаатар (Baruun-Urt - Баруун-Урт)
  
• Selenge - Сэлэнгэ (Sühbaatar - Сүхбаатар)
  
• Keskaimakk (Töv) - Төв (Dzuunmod - Зуунмод)
  
• Uvs - Увс (Ulaangom - Улаангом)
  
• Hovd - Ховд
  
• Hentij - Хэнтий (Öndörhaan - Өндөрхаан)
  
• Hövsgöl Хөвсгөл (Mörön - Мөрөн)
  
• Övörhangaj - Өвөрхангай (Arvajheer Арвайхээр)
  
• Lõuna-Gobi (Ömnögov) - Өмнөговь (Dalandzadgad - Даланзадгад)
  

 
Tšingis-khaani impeeriumilt päritud Mongoolia riik on hõredalt asustatud rahulik maa, kus inimesed tegelevad eelkõige karjakasvatusega.
Mongoolia asub keskmiselt 1300  kõrgusel üle merepinna , lavamaal. Kagus paikneb Gobi kõrb, mis hõlmab kolmandiku riigi pindalast. Edelas asub Altai mäestik ( selle kõrgeim tipp on 4267  meetrit).
Pikimad jõed on Selenge, Orhon ja Herlen (Kerulen). Loodes asuvad sellised suured järved nagu Har Us Nuur ja Hjargas Nuur (nuur on tõlkes „järv“).
Kliima on selgelt mandriline . Pakaselisel talvel on külma kuni – 30 ning suurem osa vähestest sademetest langeb jahedal suvel.
Mägedes koosneb taimestik männi-ja seedrimetsadest. Maa keskosas  laiuvad stepid on väärtuslikud karjamaad . Gobis valitseb kõrbemaastik, mille oaasidesse ja nende lähikonda on koondunud linnad ja suured loomakarjad.
Kolmveerandi rahvastikust moodustavad mongolid ; ülejäänud on burjaadid, kasahhid jt.
Traditsiooniline usund on Mongoolias lamaism, kuid enamik inimesi ei tunnista ühtegi usundit.
Mongolite rändkarjakasvatuse traditsioonidest hoolimata elab üle poole rahvastikust linnades.
Ulaanbaatar
Suurim linn on Ulaanbaatar, kus elab 601 000 inimest.
Ulaanbaataris valitseb kontinentaalne kliima. Aasta keskmine temperatuur on –4°C, mis on maailma pealinnadest madalaim. Suvel tõuseb õhutemperatuur harva üle 20°C, kuid talvel võib langeda alla –30°C.
Elanike arv on hinnanguliselt 844 000, mis moodustab kolmandiku kogu riigi elanikkonnast. Mongolid moodustavad 80% elanikkonnast, suuremad rahvusrühmad on veel burjaadid ja kasahhid.
Linn asutati 1639. aastal. Tollal kandis linn nime Örgöö (sellest Euroopas levinud nimi Urga). 18. sajandil oli ta tähtis kaubanduskeskus Hiina ja Venemaa vahelisel teel. Aastatel 1706–1911 oli linna ametlik nimi Ih Hüree ('suur klooster'). Aastatel 1911–1924 kandis ta nime Nijslel hüree ('pealinna klooster'). Aastal 1924 sai linn tänase nime ja Ulaanbaatarist sai Mongoolia Rahvavabariigi pealinn.
Tšingis-khaani vallutused
13. sajandi alguses ühendas kohalik pealik Temutšin karja kasvatavad rändhõimud oma võimu alla ja ülikud kuulutasid ta Tšingis-khaaniks.
Seejärel läks Tšingis-khaan suurtele ohtlikele vallutusretkedele- vähem kui kahekümne aastaga läks mongolite valdusesse peaaegu kogu Aasia , alates Süüriast ja Venemaast kuni Korea ja Indo-Hiinani. Kuigi impeerium lagunes peagi mitmeks riigiks, püsib mongoli rahval elavana mälestus ühe ajaloo suurima väejuhi Tšingis-khaani võitudest. Neid on tunnistanud ka terve maailm.Mongoolia on maailmas ainulaadne selle poolest, et seal elab sama palju hobuseid kui inimesi.
Mongoolia toodab:

• Veiseliha
  
• Kivisütt
  
• Villa
  
• Tekstiili
  

Rahvastik
10-14 aastaseid lapsi on rahvastikupüramiidis kõige enam. Mongoolia on arenguriik , seetõttu on laste osakaal nii suur. Vanurite osakaal on väiksem.
Loomakarjad on mongolitel aga üldiselt väikesed, et nende pidamine ei käiks üle jõu - töö, mitte raha mõttes. Maa kasutamise eest nomaadid maksma ei pea, järelikult on kogu loomatoidus neil tasuta käest võtta. Vaid nn suurkarjakasvatajad peavad tasuma tillukest sümboolset maksu. Kuna suurus on aga väga suhteline mõiste, siis on võib-olla üllatav teada, et juba 55 lamba ja 20 hobusega perekond on mongolite meelest suurkarjakasvataja. Enamasti ei oma perekond rohkem kui 15-20 lammast ning 7-8 hobust. Ning lihtsalt orienteerumiseks - olgugi et loomade hinnad periooditi kõiguvad, saab ühe korraliku lamba kätte umbes 20 dollariga ning veise umbes 200 dollariga. Nii saab üsna lihtsasti ühe nomaadipere kogu maise varanduse kokku arvestada.
Ka kliima on väga karm, mis elu veelgi raskemaks ja ohtlikumaks teeb. Talviti pole 45-50 külmakraadi Mongoolias sugugi haruldane ning veel maikuu viimastel päevadel on hommikul ärgates jurtal jäine kiht ja veetünnil paks jääkaas peal. Lüheldane suvi on aga seevastu väga kuum, sest päike on neil kõrgustel äär etult intensiivne. Kõik see tähendab, et kunagi ei või täie kindlusega oma peamise varanduse - loomade saatuse peale kindel olla. Äkki tabab maad suur põud või jäätub talve hakul esimese külma järel sulanud vesi, nii et loomad enam jää alt midagi kätte ei saa... Sellisel juhul ei ole kaugeimas paigus abi kuskilt loota ning halvimal juhul surevad kõik perekonna loomad, mis on nomaadi jaoks tõeline katastroof.
Kliima
Mongoolias valitseb mandriline kliima. Talv on pikk, külm (-35 ° kuni –15 ° C) ja sademetevaene. Suvi on lühike, soe (+25 ° kuni +15 ° C) ja vihmane. Päevase ja öise temperatuuri kõikumine on suur. Sajab peamiselt põhjaaladel ja mägedes, lõunapoolsed kõrbealad on kuivad. Mongoolia on päikeseline paik , aasta kolmel päeval neljast paistab päike. Ilm muutub kiiresti, mägedes on tavalised ootamatud lumesajud , kõrbes äkilised liivatormid. Pealinna ümbruses on suvel sageli äikesetorme.
Transport
Peamisteks transprdivahenditeks Mongoolias on rongid , bussid ja džiibid . Raudteid on pisut üle 2100 km, need kulgevad Ulan Ude (Burjaatia) – Ulan Bator – Peking (Hiina RV) suunal. Enamus maanteid (50.000 km) on teekatteta (97%). Reisil vahelduvad sõidupäevad peatumistega ühes või teises looduskaunis või ajaloolis -kultuurilise väärtusega paigas. Kogu reisi vältel läbitakse 5000-6000 kilomeetrit . Kohtadel on liikumine vaba, kohustuslikku ühistegevust pole. Reisi lisavõimalusteks on retked mägedesse ja kõrbe ning puhkus mõne järve ääres.
Rahvas
Mongoolias elab 2,4 miljonit inimest, neist 87% on mongolid . Vähemustena kohtab Mongoolias kasahhe (u. 6%), hiinlasi ja venelasi (kumbagi u. 3%). Mongoolia on üks maailma hõredamini asustatud riike (1,5 inimest km² kohta). Linnades elab pisut üle 60% elanikest. Ulaan Bataaris elab 870.000 inimest, Erdenetis ja Darhanis umbes 75.000 inimest, teistes linnades (Choibalsan, Mörön, Hovd, Ölgii, Ulaangom, Bayanhongor, Arvaiheer, Süh Baatar, Altai, Uliastai, Sainšand, Tsetserleg, Öndörhaan, Dalanzadgad, Baruun Urt, Mandalgov, Bulgan) on alla 40.000 elaniku.
40% Mongoolia elanikkonnast elab maal, enamus neist tegeleb karjakasvatusega, stepitaolised karjamaad moodustavad 55-75% riigi territooriumist, põllumaid on vaid 1%. Metsa on 8-9%, kõrbe 15-35% riigi aladest. Kasvatatakse hobuseid, veiseid, jakke, lambaid , kitsi, baktria kaameleid ja pisut ka põhjapõtru.
Umbes 80% Mongoolia elanikest järgib tiibeti -mongoli šamanistlik-tantristlikku budismi , ülejäänud 5% on moslemid (peamiselt kasahhid) ja 5% kristlased . Umbkaudu 10% väidab end olevat ateistid . Keskmine eluiga on 64-67 aastat, kirjaoskus 83%. Üle 200.000 inimese elab allpool vaesuspiiri, ligi 350.000 inimest elab sotsiaalabist. 70% elanikest on alla 30-aastased.
Kasutatud informatsioon:
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DEDCE6830ABF9AF5C22571E60066DB66
http://www.bcoleman.org/mongolia/jpgs/mongolia_map.jpg
http://miksike.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Coat_of_arms_of_Mongolia.gif
http://et.wikipedia.org/wiki/Mongoolia
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:ClimateUlaanbaatarMongolia.PNG
http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&u=http://ancienthistory.about.com/od/southasia/qt/ClimateMongolia.htm&ei=RwkLSrPGC8iE_QbBvIicCw&sa=X&oi=translate&resnum=1&ct=result&prev=/search%3Fq%3Dclimate%2Bof%2Bmongolia%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DG