Rastergraafika (0)

Rastergraafika (raster graphics) – Raalgraafika, mille puhul pilt koosneb ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivist.
Vektorgraafika ( vector graphics) – kuva esitatakse vektorkogumina; graafilise teabe esitus objektihulgana.
Rastergraafika pildi põhiparameetrid
Resolutsioon /tihedus/eraldusvõime
Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch . Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures.
Suurus pikslite arvuna
Pildi suurus ekraanipikslite arvuna. Tavaliselt esitatakse see parameeter pildi küljepikkuste korrutisena, s.t kui pildi ühe külje pikkus on 80 pikselit ja teise külje pikkus 600 pikselit, siis suurus pikselite arvuna on 800x600.
Värvisügavus
Näitab seda, mittu bitti graafikamälu on vajalik ühe pikseli värvi kirjeldamiseks.

• 1 bit-2 värvi
  
• 2bit-4 värvi
  
• ...
  
• 8bit-256 värvi
  
• 16bit-65536 värvi
  
• 24bit-16 777 216 värvi (TrueColor)
  

Tähis 24 bitti ehk 16 miljonit värvi viitab sellele, et iga pildipunkti iga värvikanali (R-G-B) numbriliseks esituseks on ette nähtud 1 bait (=8 bitti x 3=24 ehk 2563 erinevat väärtust).
Mida suurem on pildi värvisügavus, seda kvaliteetsem on pilt, kuid seda suuremad nõuded esitatakse graafikakaardile ning monitorile ja seda suurem on pildifail. Veebis on veel siiamaani laialt levinud 8-bitise värvisügavusega pildid, kuid on tuntav üleminek 16 ehk 24 bitiste sügavustega piltidele.
Failivorming GIF, omadused, värvid
GIF(Graphics Interchange Format ) on patenteeritud pakkimisformaat( omanikeks CompuServe ja Unisys).
GIF kasutab nn kadudeta pakkimist, mis tähendab, et pildi salvestamisel ei kaotata mingeid andmeid. GIF pakkimise idee seisneb selles, et pakkimisel kasutatakse sama tooni alade kirjeldamiseks spetsiaalset kompaktset koodi, mistõttu faili suurus väheneb tunduvalt.
Teine oluline asi GIF formaadi juures on, et kasutatakse kuni 256st värvist koosnevat värvipaletti ( värvipalett kajastab kõiki pildil kasutatud värvitoone). Ülejäänud toonid kaotatakse ära.
GIF formaadis pildil võib olla läbipaistvaid piirkondi (omadus ’Transparent’) (nt pildi taust) ning mitmeid erinevaid kihte, mida käsitletakse kaadritena ning mis paistavad läbipaistvatest aladest .
Kui soovite luua animatsioone, tuleb samuti otsustada selle formaadi kasuks. Fotosid selles formaadis säilitada ei soovitata, kuid lihtsamate jooniste jaoks on ta suurepärane. GIF formaadis faili laiendiks on .gif.
Failivorming JPG, omadused, värvid
JPEG ( Joint Photographic Experts Group ) formaadi näol on tegemist nn. Pildi kadudega pakkimisega, mis tähendab seda, et mingi osa andmetest läheb töötluse käigus kaduma.
JPEG pakkimise idee (mittelineaarne pakkimisalgritm ) seisneb selles, et teatud maalt ei ole inimsilm enam võimeline eristama värvitoonide vahesid. Nii on võimalik vähendada kasutatava värvipaleti suurust, kattes omavahel küllalt sarnased toonid ühesuguse tooniga. Tulemuseks saame palju kompaktsema faili.
JPEG faili loomisel on tavaliselt võimalik valida, kui hea kvaliteediga pilti te soovite tulemuseks saada (mida kõrgem kvaliteet, seda mahukam fail ja seda pikem allalaadimisaeg ning vastupidi ).
JPEG võimaldab erinevaid pakkimise variante (Low, Medium , High ja Maximum ).
Lisaks pildi-info kadumisele kipub tekkima ka ’müra’, mis näha jäädes jätavad mulje vigasest pildist. Loomulikult võib JPEG mingites tingimustes hea olla. Igal juhul tasuks seda pruukida vaid töö lõppfaasis, nt PDF-faili kujul lehte saadetavas reklaamis või veebis kasutamiseks. JPEG- formaati võiks teatud mõttes nimetada lõppformaadiks, kuna selles formaadis olevaid pilte töödelda ei tasu, sest igal salvestusel toimub kadudega pakkimine. Kui Te soovite pilti tööelda, tehke seda mingis muus formaadis ning kui kõik on valmis, alles siis salvestage töö JPEG formaati. Kui töödeldavat pildi kogu aeg JPEG’s hoida, läheb ta iga salvestamisega aina hullemaks. JPEG faili laiendiks on .jpg.
Failivorming PNG, omadused, värvid
PNG ( Portable Network Graphics) on GIF formaadi edasiarendus ja kuna ta on tasuta (patendivaba), siis oodatakse selle formaadi tulevikust palju.
PNG salvestamisel kasutatakse kadudeta pakkimismeetodit.
Sarnaselt GIF formaadile võib ka PNG formaadis pilt olla läbipaistvate osadega. Kuid erinevatl GIF’ist, kus värv saab olla kas 100% läbipaistev või 100% läbipaistmatu, ilma vahepealsete võimalusteta, pakub PNG võimalust iga värvitooni puhul eraldi määrata läbipaistvuse astme (0-255). See võimaldab luua rohkem ja vähem läbipaistvate aladega pilte.
PNG ei võimalda luua animatsioone (animeeritud pilte). Soovijad saavad selleks otstarbeks kasutada MNG (Multiple-imageNetworkGraphics) formaati.
PNG formaadi puhul tuleb mainida kasutatavuse probleemi, kuna kõik veebibrauserid ei pruugi seda toetada. Enamlevinud brauseritest toetavad PNG formaati alaest versioonist 4.0 nii Netscape Navigator kui MS Internet Explorer.
Failivorming PDF, omadused
Portable Document Format ehk PDF on PostScript -l põhinev arvuti riist – ja tarkvaraplatvormist sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming . PDF faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükiettevalmistuses ja dokumentide arhiveerimiseks.
PDF on kinnitatud rahvusvaheline ISO standard ISO 32000-1[1]. Lisaks sellele määratleb rahvusvaheline standard PDF/X ISO 15930[2] trükiettevalmistuseks sobilikku PDF faili, rahvusvaheline standard PDF/A ISO 19005[3] sätestab nõuded dokumentide arhiveerimiseks.
PDF fail:
* võib sisaldada teksti ja graafikaelemente, millele on võimalik lisada hüperlinke, järjehoidjaid, märkusi, vormiväljasid jm. interaktiivseid elemente;
* võib sisaldada fonte;
* toetab JPEG, CCITT, ZIP, LZW pakkimisstandardeid;
* säilitab dokumendi väljanägemise nii ekraanil kui väljatrükil.
Failivorming EPS, omadused
EPS (Encapsulated PostScript File) on alguse saanud kirjastamismaailmast ning on saanud tavaliseks kindlat tüüpi graafika juures. See formaat salvestab graafilisi andmeid kasutades PostScripti koodi. Pole sugugi lihtne või isegi praktiline konvertida graafikat teistest formaatidest EPS formaati, mõistlik on vastupidine konvertimine. EPS failid on tegelikut mõeldud PostScripti kasutavale printerile saatmiseks. Tihti võib EPS fail sisaldada ka madala resolutsiooniga TIFF graafikat, et oleks võimalik pildi eelvaatlemist teha.
Kirjuta lahti mõiste DPI. Nimeta enim kasutatavad suurused.
Dots Per Inch ehk punktide arv tolli kohta
Mis on värviulatus?
Värviteaduses nim värvide hulka, mida seade suudab kas tekitada või märgata (perceive) värviulatuseks ( gamut ). Sageli nim seda ka värvigammaks.
Inimese silm on võimeline nägema u 10 miljonit erinevat värvi. Korraga suudab inimene eristada u 150 värvitooni (hue).
Nt inimese silm näeb purpurit ( see kuulub meie värviulatusse) kuid ei näe ultravioletti ( see on väljaspool meie värviulatust), näeb punast kuid ei näe infrapunast. Seadmed meie töölaual suudavad tekitada tunduvalt piiratuma hulga värve, kui meie silm näeb.
Kuna erinevaid seadmeid kasutavad erinevad tehnikad, värvimudeleid, tinte jne, siis on neil ka erinev värviulatus, mis ei pruugi sisaldada värve, mis on olemas teistel seadmetel.
Nimeta vähemalt kolm värvimudelit
RGB, CMY, HSB
Mis värvimudelit kasutatakse ekraanil näitamiseks? Loetle kasutatavad värvid.
RGB mudelit. Seal kasutatakse punast, rohelist ja sinist värvi (red, green , blue ehk RGB)
Mis värvimudelit kasutatakse trükis? Loetle kasutatavad värvid.
CMYK mudelit. CMYK ( Cyan - tsüaniin, Magenta- funksiinpunane, Yellow -kollane, Key-nn. võtmevärv ,milleks tavaliselt ongi puhas must värv.).
Mis on värviprofiil ja milleks seda kasutatakse
Värviprofiil( color profile ) on fail, mis seostab värviruumi värvid antud seadmete poolt kasutatava värvihaldussüsteemi (CMS ehk Color Management System) värvidega.
Nimeta värviprofiil, mis on vaikimisi määratud internetis kasutamiseks
sRGB
Nimeta rastergraafika programme - Adobe Photoshop. Adobe ImageReady, CorelPHOTO-PAINT jm.
Nimeta vektorgraafika programme -Corel CorelDraw, Macromedia FreeHand, Adobe Illustrator.