10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piraat19
Õppematerjali autor
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse
DIGITAALNE ORIGINAAL POSTCRIPT · PostScript on programmeerimiskeel graafiliste objektide (tekst, vektorina kirjeldatud objektid nagu ring, ruut, joon jms ning rastergraafika) kirjeldamiseks sõltumata tulemust realiseerivast seadmest (printer, kuvar vms). Ajalugu · John Warnock 1976. aastal firmas Evans and Sutherland. · 1978 hakkas Warnock tööle Xerox PARC- is koos Martin Newell'ga. Disainimissüsteem nimega JaM Arendati edasi - InterPress · Warnock lahkus ettevõttest koos Chuck Geschke'ga ja rajas Adobe System'i aastal 1982. · InterPressi põhjal lihtsam keel - PostScript, mis tuli turule 1984. · 1985 tuli turule esimene laserprinter (Apple LaserWriter) PostScripti toetusega. See oli revolutsiooniline. · Sellest peale muutus PostScripti kasutamine laserprinterites tavaliseks. · 2001 ei olnud väga paljud printerid enam PostScripti toetusega, sest selle lisamine printerisse tuli oluliselt kallim kui et teos
infot. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse võrguvahelisi ekraane ja proksiservereid, kasutajate autentimist ja andmete šifreerimist. Oma karakteristikute poolest on intranet interneti sarnane, ainukeseks erinevuseks on turvalisuse nõuded. Sellepärast intraneti kujundusstiil peab olema sama, mis avaliku veebilehe stiil. Graafika failide formaadid GIF (CompuServe Graphics Interchange Format) Firma CompuServe poolt väljatöötatud formaat rastergraafika edastamiseks võrgus, GIF-formaat ei sõltu riistvarast. Ta kasutab LZW-pakkimist, mis lubab edukalt pakkida faile suurte ühevärviliste pindadega (logod, pealkirjad, skeemid). GIF-formaat lubab salvestada kujutist „üle rea“ (Interlacing), tänu millele on võimalik taastada kogu pilt, kuid väiksema lahutusvõimega. Seda võimalust kasutatakse laialdaselt internetis. Alguses näete pilti robustselt, kuid uute andmete saabumisega pildi kvaliteet paraneb
õppijatele. Eelkõige on mõeldud kasutajaid, kes teevad just esimesi samme ja tahavad läheneda asjale rohkem paktiliselt. Kogu kursus on jagatud kaheks ning selles peatükis keskendume rastergraafikale ja viime selle läbi Adobe Photoshop CS6 baasil. Kursus sobib, kui plaanid tulevikus näiteks hakata tegelema graafilise- või veebidisainiga, fotograafiaga, mängude loojana jne. Kursuse õpitulemus Selle kursuse läbimisel omandatakse järgmised teadmised ja oskused: vektor- ja rastergraafika olemus ning nende põhilised kasutusalad värvimudelid ja nende kasutamise põhimõtted orienteerumine Adobe Photoshop keskkonnas oskab luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan, trükimeedia, video jne) Vajalik tarkvara Kursuse läbiviimiseks valisin rastergraafikaga manipuleerimiseks Adobe Photoshop CS6. Arvatavasti saab hakkama ka natuke vanema versiooniga ja tulevikus võib-olla ka uuematega. Aga kui
puhul tuleb sisse tuua mõiste RGB inglise keelsetest sõnadest Red, Green ja Blue, mis tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru, mille abil tekitatakse ekraanile värvid. Need värvid saadakse, segades omavahel punast, rohelist ja sinist värvi. Erinevate monitoride puhul on saadud toone erineval hulgal, alates 16 ja lõpetades umbes 4 miljardiga. Ekraani piksel võib tegelikult kuvada loendamatul hulgal erinevaid värvitoone, kuid piirid seab põhiliselt just graafika tekitamisele kuluv mälu, sest näiteks 256 värvi puhul kulub iga piksli peale täpselt üks bait mälu. Mitu bitti ühe piksli kujutamiseks kulub ehk mitu värvi on võimalik tekitada, määrab suurus nimega värvisügavus (Color Depth), mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32 bitti (True Color). Värvisügavusest, resolutsioonist ja teistest säärastest näitajatest loe täpsemalt edaspidi.
Valgamaa Kutseõppekeskus Koka eriala I kursus Aljona Kopteva Skanner Referaat Juhendaja Irja Kangsepp Valga 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................2 Skanner.......................................................2 Skannerite liigid..............................................3 Kuidas valida skannerit?.........................................5 Kokkuvõte.....................................................9 Kasutatud materjal.........................................10 Skanner Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav do
Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks. II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et registreerida seadmete koordi
Kasutusalad: suveniirid, pakendid, tekstiiltooted, postkaardid, etiketid, plakatid ja muud tooted Siiditrükk on kõige universaalsem trükiviis Siia kuuluvad suveniirid, pakendid, tekstiiltooted, postkaardid, etiketid, plakatid ja muud tooted Ei ole nii kvaliteetne kui teised trükitehnoloogiad pilt on täpselt nii terav kui tihe on siid 32. Milline on kontaktivaba digitüki tehnoloogia ? Kus on see kõige rohkem levinud? jugatrükk 33. Rastergraafika üldine iseloomustus 34. Mille alusel valitakse rastritihedus (LPI) Rastritihedus Mida rohkem on ühel pinnaühikul rastripunkte, seda loomulikuma ja täpsemana paistab pilt. Seega võiks arvata, et mida tihedam raster, seda parem. Erinevad trükitehnoloogiad ning trükitavad materjalid ei võimalda kahjuks väga tihedate rastrite kasutamist. Näiteks saab ofsettrüki puhul kasutada palju tihedamat rastrit kui serigraafias ehk siiditrükis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid