Tsaari-Venemaa 20.saj algul (0)

Tsaari-Venemaa
Sissejuhatus.
Asukoha tõttu sai laieneda mööda maismaad. Vallutusi nimetati vabastamiseks. Vallutustraditsioone jätkasid ka enamlased. Arengutasemelt mahajäänud. Mahajäämuse põhjuseks võib pidada iganenud poliitilist süsteemi. Kui mujal oli tulnud võimule kodanlus , siis Venemaal polnud seda juhtunud. Dekabristide ülestõus oli isevalitsuse ära hirmutanud ( dekabristid – aadlikud, kes võitlesid isevalitsuse vastu 1825. a.). Ülestõusu järel võimule tulnud Nikolai I ei julgenud ette võtta mingeid reforme (valitses 1825 – 1855).
1861. a kaotas tsaar Aleksander II Venemaal pärisorjuse – siit nimi Tsaar- Vabastaja . Eestis oli pärisorjus kaotatud Aleksander I poolt 1816. a Eestimaa kubermangus, 1819. a Liivimaa kubermangus – Baltikumi jaoks oli Tsaar-Vabastaja Aleksander I. Venemaal on olnud läbi aegade tugevad diktatuuri traditsioonid. Näit Aleksander Nevski surus rahva ülestõusu maha mongolite abil 13. saj.
Kas Venemaa oli tugev riik? Ei! Väga hästi arenevas riigis ei puhkeks revolutsiooni.
Valitsejad 19 – 20. saj
Paul I 1796 – 1801. Tapeti
Aleksander I 1801 – 1825
Nikolai I 1825 – 1855
Aleksander II 1855 – 1881. Tapeti
Aleksander III 1881 – 1894. Suri 49-aastaselt. Eesti ajalukku läinud venestajana. Tema ajal ei pea Venemaa ühtegi suurt sõda
Nikolai II 1894 – 1917. Sai troonile 26-aastasena. Ei olnud ise valitsemisest huvitatud.
1896. a kroonimispidustused. Hodõnka väljakul toimusid verised sündmused. Väljak ei olnud korda tehtud. See tõi kaasa palju ohvreid, kes kaevikutesse kukkusid. Tsaar ei kuulutanud aga leina välja – selles seisnes tema süü. (Kirstud ja toetus peredele olid aga tsaari poolt).
Välispoliitika.
Vene-Jaapani sõda 1904 -1905
19. saj lõpus oli Venemaa huvitatud Kaug-Ida aladest . Sinna rajati ka raudtee läbi Mandžuuria. Tekkis konflikt Jaapaniga.
20. saj algul oli Venemaa muutunud rahutuks. Väikse võiduka sõjaga otsustati rahutusi vaigistada .
Vene-Jaapani sõjas sai Venemaa rängalt lüüa. Venemaa polnud tegelikult sõjaks valmis. Raudtee ehitamine oli pooleli : ringraudtee ehitamine ümber Baikali järve ei olnud veel lõpetatud ja talvel tuli üle Baikali hobustega sõita. Varustuse kohalevedu nõudis palju aega. Venemaa alahindas Jaapani sõjalist võimsust.
Juba sõja algul märgati, et soldatitel on väga palju kõhuhaavu. Peagi selgus, et põhjus peitus sõjaväevormis: mustad püksid, valge jakk . Need kaks värvi kohtusid just kõhu peal ja muutsid just kõhu heaks sihtmärgiks. Ka valge vormimüts peas oli heaks sihtmärgiks. Samas jaapanlased kandsid khakivärvi mundrit, see tähendab, et kaitsevärvuse saladus oli juba teada, kuid millegipärast Vene väes seda ei arvestatud.
Mõttetuna tundus ka mõõk. Jalaväeohvitser pidi seda alati kaasas kandma. Rahuajal oli keelatud mõõka teritada õnnetusjuhtumite vältimiseks. Sõjaajal ei raiunud ükski jalaväelane ühtki jaapanlast mõõgaga surnuks . Mõõk töllerdas jalgade vahel ja takistas sopkadel liikumist. (Soovijad võivad täpsemalt lugeda: A. Ignatjev. Viiskümmend aastat rivis I, II Tln 1959 ).
Vene-Jaapani sõjas osales ka umbes 1000 eestlast.
1905-1907. aasta revolutsioon .
Juba sõja ajal puhkes Venemaal revolutsioon.
9. jaan 1905 – Verine Pühapäev. Sellele olid eelnenud streigid Peterburis. Papp Gapon käis töölistega vestlemas, teinekord jagas või laenas raha. Rääkis, et tsaarile tuleb saata palvekiri. Töölised läksidki seda üle andma, aga neid tulistati Talvepalee ees. Töölised nõudsid 8-tunnilist tööpäeva, miinimumpalga kehtestamist, sõja lõpetamist jm. Tulistamisele järgnes revolutsiooni puhkemine. Revolutsioon haaras talurahva, töölised, tudengid.
Tsaarivalitsus asus järeleandmisi tegema. 17. okt 1905 manifestiga lubas tsaar kokku kutsuda riigiduuma , moodustada erakondi, lubati tegutseda ametiühingutel. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia.
Revolutsioon lõppes lüüasaamisega. Tsaar jäi kukutamata.
Sündmusi Eestis.
16. okt Eestis – Tallinnas tulistati rahumeelset tööliste kogunemist.
17. okt manifestiga võisid ka eestlased saata oma saadikuid riigiduumasse. Eestis asutas esimese erakonna Jaan Tõnisson. Baltikumis lubati rajada emakeelseid erakoole. 1906. a rajati praegune Miina Härma nim gümnaasium. Algkooli 1. ja 2. klassis kehtis emakeelne õpetus. Umbvenelased ei saanud enam koolis õpetada.
Stolõpini reformid .
Stolõpin ( 1862 – 1911)
Stolõpini eluloost: Pjotr Arkadjevitš Stolõpin sündis 1862. aastal Moskva lähedal Serednikovos (seal asub nüüd Lermontovi memoriaal). Stolõpini vanaisa ja Lermontovi vanaema olid õde-venda.
Pjotr Stolõpin lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 40-aastaselt sai temast Grodno kuberner , aasta pärast määrati ta Saraatovi kuberneriks. Tal oli 4 tütart ja poeg.
1906. a aprillis nimetati Stolõpin siseministriks.
9. juulil 1906 määrati ta tsaari ukaasiga Ministrite Nõukogu esimeheks (peaministriks). Stolõpini tipp-poliitiku karjäär kestis 6 aastat.
Stolõpinile tehti 11 atentaati. 1911. aastal ta tapeti Kiievis teatrietendusel.
Reformid.
Stolõpin mõistis, et Venemaad on vaja reformida. Venemaal on läbi aegade olnud nendel inimestel väga raske, kes tahavad midagi muuta. Venemaa on nagu seisev vesi.
Seaduseprojektid, mille Stolõpin välja töötas:

usutunnistuse vabadus

isikupuutumatus

talupoegade maapuuduse vähendamine

tööliste olukorra parandamine

riikliku kindlustussüsteemi sisseviimine

omavalitsusreform

kõrg- ja keskkooli reform

maksureform

politseireform

maareform
Stolõpini maareformist/ agraarreform .
Esimese (1905-1907. aasta) Vene revolutsiooni põhiküsimus oli agraarküsimus.. See oli vaja lahendada, et hoida ära uusi rahutusi külas. Isevalitsust toetasid külas mõisnikud ja vaimulikud. Tsarismi ees seisis ülesanne laiendada külas oma sotsiaalset baasi (luua külas soodne pinnas jõuka talupoja tekkimiseks ja saada nad isevalitsuse poole). Jõuka talupoegkonna tekkimist oli senini kuigivõrd takistanud külakogukonna süsteem. Senini oli külakogukond tsarismile olnud mugavaks maksude kogumise ja politseilise järelevalve tagamise vahendiks.
9. nov 1906. a. andis Stolõpin välja ukaasi külakondade lõhkumise kohta. Teostama hakati seda 1907. a.

Sisu

taluomanik- kogukonnaliige võis nõuda hingemaa kinnistamist tema isiklikuks omandiks. Ta võis nõuda maade koondamist üheks krundiks (maja lähedusse) – lahktaluks. Ta võis ka külast lahkuda talle eraldatud maatükile – üksiktalu.

mõisamaid ei puudutatud

talupoeg võis külakogukonnast välja astuda

Talurahvapank hakkas jõukamatele talupoegadele laenu andma. Talurahvapank tegeles kokkuostetud mõisamaade müügiga. Hinnad väga kõrged, mõisnikele kasulik .

ümberasustamine Siberisse, Kaug-Itta, Kesk-Aasiasse jm. Eesmärk: leevendada tihedalt asustatud piirkondades maapuudust ja saada lahti revolutsioonilisest elemendist, varjatud eesmärgina ka äärealade venestamine
Seaduseelnõu võeti Duuma poolt vastu 1910 . a. 14. juunil.
Juba okt 1906 anti välja seadus, millega talupoegadele anti õigus saada kätte pass ilma kogukonna loata. Talupoeg võis vabalt valida tegevusala ja elukoha.
Stolõpini agraarreform jäi aga pooleli, sest.

Stolõpin tapeti

Puhkes Esimene maailmasõda

Puhkes revolutsioon
(1913. a sai üks prantsuse majandustegelane ülesande uurida välja, millised olid Stolõpini reformi tagajärjed Venemaale. Ta andis välja raamatu “Venemaa 1914. aastal.” Seda raamatut pole Venemaal kunagi avaldatud väga lihtsal põhjusel – seal tõestati, et enne revolutsiooni oli Venemaa tugev, majanduslikult terve riik, mida ootas ees kiire areng.
Venemaa arengut uurisid ka sakslased. Tegid sama järelduse – kui areng kulgeb samas tempos, ei jõua 10 aasta pärast keegi Venemaale majanduslikult järele).
Pjotr Stolõpin
3